1-16-5481/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.jaanuaril 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5481 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja

Ivi Kesküla Kriminaalasi A.G süüdistustes KarS § 389 1 lg 1 järgi ja I.U süüdistuses KarS § 389 1

lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 15.novembri 2016.a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava I.U A.G ja kaitsja vandeadvokaa Vahur Krinal t

Prokurör

Elle Keemann Süüdistatavad A.G isikukood XXX X ; emakeel ; XX :

eesti keel; haridus: X ;

XX töökoht: I.U

juhatuse liige, elukoht: X , varem kriminaalkorras XX karistamata.

I.U äriregistrikood: XXX, asukoht ja

aadress: . esindaja: Ehitajate tee 12, Pärnu

A.G juhatuse liige varem kriminaalkorras – , karistamata.

Kaitsja Vahur Krinal Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 15.novembri 2016.a otsus osaliselt A.G Tühistada Pärnu

kandmata karistuse osas.

2

Uue otsusega:

1. KarS 68 1 alusel arvestada A.G karistusaja hulka eelvangistuse

§ lg s viibitud aeg 30.01.2014 kuni 1.02.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2. .a otsus muutmata. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 15.novembri 2016

Kaitsja apellatsioon

jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. A.G a selles, et tema olles alates 01.07.2013 kuni on kohtu alla antud süüdistatun

03.06.2014 I.U (XXX) tegelik juht, kes vastutas osaühingu tegevuse eest

ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku

tahet, lasi ajavahemikul 21.08.2013 kuni 20.03.2014 juriidilise isiku esindajana

raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile

tahtlikult valeandmeid I.U käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2013 juuli ja augusti ning 2014 jaanuari kohta, kasutades selleks OÜ

G ning

P nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid SP poolt osutatud kaasabil OÜ

mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vaba

riigile maksmata käibemaksu summas 63 325,23 eurot. I.U poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2013 juulikuu kohta 21.08.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga

maksustatava käibena 134 760.96 eurot ja käibemaksu 26 952.19 eurot ning

sisendkäibemaksu 26 247.69 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3591.69 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 22 656 eurot, so (20% käibemaks 26952.19 – tuvastatud sisendkä –

ibemaks 3591.69 tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 704.50). - 2013 augustikuu kohta 23.09.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga

maksustatava käibena 164 211.89 eurot ja käibemaksu 32 842.38 eurot ning

sisendkäibemaksu 32 064.08 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu

3179.48 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 28 884.60 eurot, so

(20% käibemaks 32842.38 – tuvastatud sisendkäibemaks 3179.48 –

tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 778.30).

- 2014 jaanuarikuu kohta 20.03.2014 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 %

määraga maksustatava käibena 65 376 eurot ja käibemaksu 13 075.20 eurot ning

sisendkäibemaksu 11 995.29 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 210 so (20% .66 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 11 784.63 eurot, käibemaks 13075.20 – tuvastatud sisendkäibemaks 210.66 –

tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1079.91).

Lähtudes eeltoodust ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse § s 85 lg 4 sätestatud -

kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

3

Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi ) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt

maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase

kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS § s 29 sätestatud korras, - tasuma käibemaksu § s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § - -s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja

KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks

soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS §

15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli kuni 01.01.2015 süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2014 aastal 355 eurot. Seega süüdistuse kohaselt riigile laekumata maksusumma 63 325,23 eurot puhul on tegemist suurele

kahjule vastava summaga. Tegu jäi karistatavaks ka pärast 01.01.2015, mil hakkas kehtima

KarS § 12´1 p 2, mis sätestab süüteo suure ulatuse alates 40 000 eurost. Samuti säilib uue sõnastusega KarS § 389´1 lg 1 teo karistusväärsus.

Seega A.G I.U majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 63 325.23 eurot, pani toime KarS § 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

I.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema oma tegeliku juhi A.G

tahtliku ja teadliku tegevuse läbi, kes muuhulgas kasutas SP kaasabi, esitas

ajavahemikul 21.08.2013 kuni 20.03.2014 raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust

ära kasutades maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm

KMD) maksustamisperioodide 2013 juuli ja augusti ning 2014 jaanuari kohta, kasutades selleks OÜ ning OÜ G P nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 63 325,23 eurot. I.U poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2013 juulikuu kohta 21.08.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga

maksustatava käibena 134 760.96 eurot ja käibemaksu 26 952.19 eurot ning

sisendkäibemaksu 26 247.69 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3591.69 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 22 656 eurot, so (20% käibemaks 26952.19 – tuvastatud sisendkäibemaks 3591.69 –

tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 704.50). -

2013 augustikuu kohta 23.09.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga

maksustatava käibena 164 211.89 eurot ja käibemaksu 32 842.38 eurot ning

sisendkäibemaksu 32 064.08 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu

3179.48 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 28 884.60 eurot, so

(20% käibemaks 32842.38 – tuvastatud sisendkäibemaks 3179.48 –

tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 778.30). - 2014 jaanuarikuu kohta 20.03.2014 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 65 376 eurot ja käibemaksu 13 075.20 eurot ning sisendkäibemaksu 11

4

995.29 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 210.66 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu so (20% käibemaks 13075.20 – 11 784.63 eurot,

tuvastatud sisendkäibemaks 210. – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1079.91). 9 66

Seega I.U oma majandustegevust juhtiva isiku A.G tegevuse kaugu maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 63 325.23 eurot, pani toime KarS § 389´1 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. 2016 otsusega A.G Pärnu Maakohtu 15.novembri üldmenetluses tunnistati süüdi KarS § 3891 lg 1 vangistus 6 kuud. alusel järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 73 lg 1, 3

jäeti mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata,

kui A.G ei

pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest. 2.1 I.U unnistati süüdi KarS § 389 t 1 lg 3 järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 10 000 eurot.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.U ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.G ja süüdistatava I.U

kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 15.11.2016 otsus ja mõista A.G ja I.U õigeks.

3.1 Apellandi hinnangul on Pärnu Maakohus valesti hinnanud tõendeid ja kohtuotsuse

tegemisel on arvestanud tõendeid valikuliselt, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus on rikkunud menetlusõigust (põhjendamiskohustus), jättes põhjendamata, miks on

ta eelistanud ühtesid tõendeid teistele ja miks ta on osade tõenditega jätnud arvestamata.

Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud kaitsja kõikide seisukohtadega.

Tehingud episoodiliselt: 2013 juulikuu 21.08.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeriti

20

952.19 eurot ning % määraga maksustatava käibena 134 760.96 eurot ja käibemaksu 26 sisendkäibemaksu 26 247.69 eurot. Pärnu Maakohus leidis, et käibedeklaratsioonis on valesti kajastatud järgmised arved: OÜ G

15.07.2013 nr 1-0612 summa 62880,00 käibemaks 12576,00, kogusumma 75456,00 ja

31.07.2013 nr 1-0712 summa 50400,00, käibemaks 10080,00, kogusumma 60480,00. Käibemaks kokku 22 656,00. Nimetatud arve nr 1-0612 alusel soetati 96 000 kg suhkrut ja arve nr 1-0712 alusel 14000 l oliivõli. Prokurör viitab, et tegelik kauba müüa on UAB ja tehingud OÜ N -ga G on sooritatud

ainult eesmärgil korda saata maksupettus. Ometi ei leia me kohtutoimikust N UAB arveid, millega juulis 2013 müü le nimetatud kaup. Seega ei saa väita, et OÜ di G OÜ- G arvetel nr 1- 0612 ja 1-0712 oleva kauba algne omanik oli N UAB. Paljalt prokuröri väide, et kaup pärineb

Leedu ettevõttelt UAB ja on soetatud eesmärgil suurendada eb N aseaduslikult I.U sisendkäibemaksu on paljasõnaline. Ometi leiab Pärnu Maakohus, et tegelik kauba müüa on N UAB mitte G

OÜ.

2013 august-

23.09.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeriti 20 % määraga

maksustatava käibena 16 211.89 eurot ja käibemaksu 32 4 842.38 eurot ning sisendkäibemaksu 32 Pärnu Maakohus leidis, et käibedeklaratsioonis on valesti 064.08 eurot.

kajastatud järgmised arved: , käibemaks G OÜ 08.08.2013 nr 1-0812 summa 156105.00

5

31221,00, kogusumma 187326,00 ja 09.08.2013 nr 2-0812 summa -11682.00 - , käibemaks

2336,40, kogusumma -14018,40 28 884,60. Antud tehigus kajastatakse . Käibemaks kokku oliivõli mis oli tellitud OÜ poolt. Tehing kronoloogiliselt: August 2013. I.U NT

- le esitati

-poolt kauba tellimus, mis esitati edasi G -le. G -le tellis oma tarnijalt NT OÜ OÜ OÜ kauba, kes toimetas selle 07.08.2013 I.U lattu. OÜ esindaja tuli 08.08.2013

NT

kaupa kontrollima ja avaldas soovi kaup osta. Koostati arve ja kuna osa kauba pakend oli

kahjustunud, siis koostati osale kaubale kreeditarve ja müüdi odavama hinnaga NT OÜ-le. Kaupa üle ei antud ja kaup jäi I.U lattu, kuni OÜ tasumiseni. Lisaks ei olnud NT

kaubaga kaasas nõetekohast sertifikaati, mis kinnitaks kauba kvaliteeti ja mis on vastavalt toiduseadusele nõutav. Kuna I.U sisekorras oli kohustus, et kõik vormistatud ja

vastuvõetud arved edastatakse koheselt raamatupidaja meilile,siis saadeti ka nimetatud arved

koheselt raamatupidaja - AT le. Tõendamata kas arved esitasid raamatupidajale I.U

töötajad või A.G . sisekord ette näeb RR,

JS Nagu I.U , esitati kaubaga saabunud arve ja

-le v NT OÜ äljastatud müügiarve koheselt raamatupidajale. Kauba

saabumise ja deklarareerimise vahele jäi 46 päeva, ning kõik arvasid, et koheselt saabuvad

lubatud kauba nõuetekohane dokumentatsioon, siis selle tulemusel jäi raamatupidajale

teavitamata, et tehing on p D ooleli ja ei ole lõpuni viidud. eklaratsiooni esitamise päeval oli raamatupidajal G -0812 ja 2-0812, ning teadmine, et arvete eest ei ole tasutud. OÜ arved nr 1 Kahjuks puudus tal teadmine, et kaup on puudulik ja et seda ei ole vastu võetud. Ometi arvas

raamatupidaja ekslikult, et kaup on üle antud ja deklareeris tehingu august 2013 käibedeklaratsioonis. tunnistas, et juhul kui ta oleks teadnud, et kaup ei ole üle antud, siis AT oleks ta sellele viidanud, et sellist tehingut deklareerida ei saa. Oktoobris 2013 esitas kauba ostja

pretensiooni, milles teatas, et loobub tehingust, kuna kaubal NT I.U-le puudub pädev dokumentatsiooni. I.U sai aru, et OÜ poolt pakutav tehing jääb

G

katki ja hakkas otsi

ma tellimusele muud tarnijat, et vältida NT OÜ poolt tekkida võivaid

sanktsioone. I.U esindajal ei olnud võimalik saada kontakti OÜ esindajaga G

RR-ga, et ta esitaks I.U-le kreeditarve. Seoses asjaoluga, et EMTA alustas novembris 2013 revisjoni, siis ei olnud võimalik ka august 2013 deklratsiooni teha parandust

ja G - 30.01.2014 muutub kriminaalmenetlus avalikuks. OÜ ga katkenud tehing välja võtta.

I.U majandustegevus muutub küsitavaks, kuna käibevahendid on arestitud ja partnereid oldi teavitatud maksupettuse kahtlusest. Aprillis 2014 saab selgeks, et I.U

OÜ

ei ole võimalik nimetatud kaupa hankida ja ta esitab NT -le kreeditarve. Antud

episoodi on Pärnu Maakohus tõlgendanud nii, et A.G algatusel on tahtlikult esitatud august 2013 käibedeklaratsioon, mis sisaldas valeandmeid ja mille tulemusel sai Eesti Vabariik 28884,60 maksukahju. Arusaamatuks jääb Pärnu Maakohtu seisukoht, milles ta tõlgendab tõendina 12.03.2015 esitatud EMTA maksuotsust. Kohus oli teadlik, et nimetatud maksuotsus on vaidlustatud ehk maksuotsus ei ole kehtiv. Ometi tõlgendab Pärnu Maakohus

vaidlustatud maksuotsust faktilise tõendina. Arusaamatuks jääb Pärnu Maakohtu seisukoht,

milles ta väidab, et OÜ poolt väljastatud arved ei vasta G tegelikkusele. Faktiliselt on tõestatud, et G OÜ-l oli soov kaup tarnida, kuid ta ei saanud sellega hakkama. Apellant ei nõustu, et tegemist oleks olnud Urmsas A.G poolt tahtlikult tehtud teoga. Kohtutoimikus

on raamatupidaja

AT tunnistus kus ta väidab, et juhul kui ta oleks teadnud, et kaubaga on probleemid ja tehing pooleli, siis ta oleks sellele tähelepanu juhtinud, et deklareerida ei tohi.

Kohtutoimikust ei ole selgunud, et deklaratsioonis kajastatud arved on esitatud

raamatupidajale A.G poolt või tema teadmisel sooviga kaasa tuua õigusvastane tagajärg. Olukorras, kus tehing pöörati tagasi, ei saa me väita, et tehingust oleks tekkinud

maksukahju. Maksukahju ei saa tekitada tehing, mida ei ole. Kuna tehingu tagasipööramine tuli

NT OÜ initsitiivil ja seda enne kui kriminaalmenetluse avalikuks muutumist, siis ei saa me rääkida ka kuriteo katsest. Kõik need faktid leidsid kinnitust Pärnu Maakohtu menetluses

AT ja

SK tunnistustes, kuid Pärnu Maakohus jättis nendega arvestamata.

6

2014 jaanuarikuu 20.03.2014 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeriti 20 % määraga

maksustatava käibena 65 376 eurot ja käibemaksu 13 075.20 eurot ning sisendkäibemaksu

11 995.29 eurot. Pärnu Maakohus leidis, et käibedeklaratsioonis on valesti kajastatud

järgmised arved: , käibemaks P OÜ 20.01.2014 EE200114 summa 11640,00 2328,00,

kogusumma 13968,00 24.01.2014 -24011 summa 12360,00 2472,00 . EE1 , käibemaks ,

kogusumma 14832,00. 24.01.2014 EE240114 summa 11880,00 2376,00, , käibemaks

kogusumma 14256,00 28.01.2014 -280114 summa 10923,15 2184,63 . EE , käibemaks ,

kogusumma 13107,78 30.01.2014 -300114 summa 12120,00 2424,00 . EE , käibemaks , kogusumma 14544,00 11784, . . Käibemaks kokku 63 Nimetatud arvetega ostis I.U firmalt OÜ suhkrut. Pärnu Maakohus leidis, et P arvetel soetatud kaup pärineb Läti Vabariigist ja tehingus teostati A.G korraldusel,

ning OÜ kasutati variettevõttena, et vältida käibemaksu tasumist. Järjekordselt on Pärnu -P Maakohus teinud oma otsuse paljalt teadmisel, et arvatavasti pärineb kaup Läti Vabariigist ja

on soetatud 0% käibemaksumääraga. Kohtutoimikus ei ole mitte ühtegi arvet ja saatelehte, mis seda kinnitaksid. Samuti on EMTA reg P - , mis istrist näha, et OÜ l ei ole maksuvõlgnevusi

veel kord annab tunnistust, et maksukelmust P osalusel toime ei pandud. Tehingute toimumist on tunnistanud ka P OÜ esindaja SP, kuid ometi tõlgendas Pärnu Maakohus neid tehinguid tegelikkusele mitte vastavaks.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

4. Prokurör palub juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Pärnu Maakohtu 15.11.2016 kohtuotsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Pärnu Maakohu 15.11.2016 otsusega asjas nr 1 KarS § 389´1 -16-5481 tunnistati A.G

lg 1 järgi ja I.U KarS § 389´1 lg 3 järgi süüdi. Süüdistatavate kaitsja Vahur Krinal on esitanud apellatsiooni, milles palub nimetatud kohtuotsuse tühistada. Olles tutvunud esitatud kaebusega ning järgides selles toodud vastuväiteid, esitan alljärgnevalt omapoolsed

seisukohad, mille alusel leian, et Pärnu Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning

puudub alus selle tühistamiseks. Kaitsja leiab oma kaebuses, et kohtuotsus on ebaõige

eelkõige tõendite väära hindamise tõttu ning asub seisukohale, et kuna kohtutoimikust puuduvad N UAB arved, siis väide toimepandud maksupettuse kohta on paljasõnaline. Kaitsja jätab siin tähelepanuta, et uurimisesemeks on antud juhul OÜ G nimelt koostatud arved, mida kasutas I.U käibemaksuarvestuses. Kuivõrd kohtulikul uurimisel sai kinnitust, et

I.U ei ole soetanud kaupa OÜ , on kohus õigesti leidnud, et tegemist on - G lt

tegelikkusele mittevastavate arvetega ning nende alusel ei ole lubatud arvestada sisendkäibemaksu, sõltumata kauba soetamise kohast.

Järgnevalt peatud kaitsja tunnistaja ütlustel ning sellel, kuidas viimane ei teadnud, et AT müügitehing OÜ ei toiminud. Kohus on oma otsuses märkinud õigesti, et tegemist -ga

NT on I.U müügitehinguga, kuid uurimisesemeks on I.U soetusarved ning

kuna OÜ nimelt kajastatud soetust ei ole muudetud I.U 2013 augustikuu G deklaratsioonis, ei mõjuta uuritud kreeditarve KarS § 389´1 kuriteokooseisus.

Viimaseks leiab kaitsja, et kohtutoimikus ei ole mitte ühtegi arvet ja saatelehte, mis kinnitaksid, et kaup pärines Läti Vabariigist. Maakohus on oma otsuses pikalt analüüsinud ja selgitanud A.G kuritegelikku skeemi ning variettevõtete kasutamist. Seega nähtub

kaebusest, et kaitsja ei nõustu kohtu poolt esitatud argumentatsiooniga, ning esitatakse

kaitsjapoolne tõlgendus, mis aga ei kummuta kuidagi kohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangut. Kaebuses puuduvad igasugused viited sellele, millised esimese astme kohtu poolt

tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste

asjaoludega, millest tulenevalt saaks samade tõendite hindamise pinnalt teha maakohtu

otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused. Sellist kaitsja üldsõnalist

7

mittenõustumist kohtu poolt esitatud argumentatsiooniga ei saa aga käsitleda kui kriminaalmenetluse olulist rikkumist. Kõike eelnevat arvestades nähtub kaebusest, et kaitsja ei oma tegelikult reaalseid aluseid, mis viitaksid ebaõige materiaalõiguse kohaldamisele või

kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele. Erinevalt kaitsja arvamusest on käesolevas

asjas Pärnu Maakohus äärmise hoolikusega järginud kohtuliku uurimise igakülgsuse,

täielikkuse ja objektiivsuse nõuet ning tõendite hindamisel on lähtutud KrMS §-s 61

sätestatust, tõendeid on hinnatud vastastikuses seoses ja kogumis ühetaoliselt ning vastuoludeta. Eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et kaitsja pole viidanud sellistele tõendite hindamisel tehtud vi ohtu järelduste ümberhindamise. gadele, mis tingiks k

SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT:

5. Pärnu Maakohus oma otsuses 15.11.2016 tunnistas mind ja I.U süüdi kogu esitatud süüdistuses. Leian, et mina ega I.U ei ole nimetatud kuritegusid toime pannud. Leian, et kohtuotsus on ebaõige. Antud kriminaalasi algatati veebruaris 2013 Maksu ja Tolliameti Uurimisosakonna poolt. Kohtueelse menetluse jooksul koguti ca 4500 erinevat dokumenti, tunnistust. Menetluse käigus teostati erinevaid jälitustegevusi perioodil veebruar

2013- märts 2014. Arestiti I.U käibevahendid, kinnisvara ja sisuliselt viidi

ettevõtte pankrotini. Minu õnneks leidis prokurör, et enamuses kahtlustusi ei pea paika ja

esialgsest kahtlustusest jõudis süüdistuseks maksukahju summas 63325, 23 eurot ehk ca 100 000 eurot väiksem summa kui oli kahtlustuses. Prokurör Elle Keeman leidis, et tehingud ettevõtetega OÜ ja OÜ, perioodil september – detsember 2013 on seaduslikud. Süüdistus E P

jäeti esitamata OÜ , OÜ , OÜ -le G -le P -le E, ja . Nende isikute suhtes kriminaalasi SP EP lõpetati. Süüdistuses leiti, et perioodil juuli august 2013, minule kuuluv ettevõtte OÜ esitas - G

I.U reaalseid tehinguid mitte kajastavaid arveid. Kummalisel moel esitati

süüdistus I.U ja täpselt samade tehingutega kahtlustatava OÜ-ga G

kriminaalasi lõpetati. Ma võin taas kord kinnitada. Et mul oli teadlik soov müüa OÜ-ga G, erinevaid toidukaupu I.U. Kahjuks august 2013 kajastatud tehing jäi tegemata, sest OÜ tarnia ei suutnud tellitud kaupa tarnida. Prokurör on väitnud, et OÜ G G vahendas

I.U, perioodil juuli 2013- a liidu august 2013 kaupa mis pärines euroop ettevõtetelt ja soetati 0% käibemaksumäärga. Ometi ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi arvet ega saatelehte mis seda väidet kinnitaksid. Võin kinnitada, et augustis 2013 telliti kaup hoopis Eesti äriühingult mis seoses kauba puuduliku dokumentatsiooniga, jäi katki. Kuritegu on tahtlik tegevus, eesmärgiga tuua kaasa õigusvastane tegu. Asjaolul, et I.U

raamatupidaja G poolt esitatud arvel oleva tehinguga ei teadnud, et august 2013, OÜ

käivet ei tekkinud, vastavalt KMS § 11 lg 1. alusel, deklareeris ta antud tehingu ekslikult. Oma tunnistuse väitis, , et tema ei teadnud, et nimetatud tehinguga kaupa üle ei antud ja AT

juhul kui ta oleks seda teadnud, siis oleks ta sellele tähelepanu juhtinud. Ometi väidab prokurör, et deklareeris antud tehingu A.G nõudmisel, kuid mitte ühtegi tõendid AT ei ole kohutule esitatud mis antud väidet kinnitaksid, et A.G oleks nõudnud, et AT esitaks I.U käibedeklaratasioonis valesid andmeid ja suurendaks ebaseaduslikult

sisendkäibemaksu summas 28884, 60 eurot. Suurte käivetega ettevõttetes juhtub tihti, et

deklareerimisel tehakse vigu. Juhul kui sellised asjad juhtuvad, siis neid on võimalik hilisemalt parandada. Kuna EMTA alustas paralleelselt antud tehingute kontrolli, siis kontrolli

ajal deklaratsioonide parandamine on keelatud. Seega ei olnud I.U võimalik ekslik tehing august 2013 deklaratsioonist eemaldada. Tuletan meelde et nimetatud tehing on

ca 45 % süüdistusest, selle üheks osapooleks on minule kuuluv ettevõtte OÜ kellega G

kriminaalasi lõpeatai ja teiseks osapooleks on süüdistatav I.U . Lisaks esitati kohtule tõendina, antud tehingu kohta, EMTA maksuotsus mis on vaidlustatud ja mis ei ole kehtiv.

8

Tehingud P ettevõttega OÜ, jaanuris 2014. Nimelt leiti süüdistuses, et jaanuar 2014

käibedeklaratsioonis kajastas I.U reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid

arveid ja mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 11784,63. Nimetatud arvetega ostis I.U firmalt P

OÜ suhkrut. Pärnu Maakohus leidis, et arvetel soetatud kaup pärineb Läti Vabariigist ja

tehingus teostati A.G korraldusel, ning OÜ iettevõttena, et vältida -P kasutati var käibemaksu tasumist. Järjekordselt on Pärnu Maakohus teinud oma otsuse paljalt teadmisel, et arvatavasti pärineb kaup Läti Vabariigist ja on soetatud 0% käibemaksumääraga. arvatavasti

Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi arvet, saatelehte ega muud tõendit mis antud väidet kinnitaks. P , perioodil september 2013 kuni jaanuar 2014 ca OÜ müüs I.U 750 tonni suhkrut ehk ca 450 000 euro eest. Ometi leitakse, et jaanuaris 2014 tarnitud kaubaga pandi minu ja I.U P poolt toime maksupettus. Siin kohal oleks paslik öelda, et OÜ ja tema esindaja olid samuti kaaskahtlustatavad, kuid nende puhul kriminaalasi lõpetati. Samuti loeti seaduslikuks perioodil september detsember 2013 tehtud tehingud. I.U –

aratsiooni ajal mil kriminaalmenetlus oli muutnud avalikuks ehk I.U esitas käibedekl

oli juba teadlik, et jaanuaris 2014, OÜ soetatud suhkruga võib olla tegemist - P lt

käibemaksu pettusega. Ometi ta deklareeris selle, sest ta oli kindel, et I.U ei

osale seadusvastases tegevuses. Nagu selgub avalikest andmebaasidest on P OÜ deklareerinud

kõik tehingud ja neil puuduvad maksuvõlad. Ometi leiti, et tegemist oli ebaseaduslike tehingutega millega teostati maksupettus. Leian, et Pärnu Maakohus oma otsuses eksis. Ma ei

ole süüdistuses nimetatud süütegusid on arusaamatu miks jäeti mulle teinud. Lisaks tagastamata, minule kuuluv arvuti, mis 30.01.2013 läbiotsimisel minult asitõendina ära võeti.

Tegemist oli minu igapäevase töövahendiga milles leidus palju materjali (kirjavahetus, töölehed, arved jne.) tehingute kohta milles mind süüdistati. Ma ei pea mõistikuks olukorda kus süüdistatav saab kasutada kõiki kogutud tõendeid ja mina mitte. Sellele juhiti tähelepanu

juba esimeses kohtuastmes, kuid minule kuuluv arvuti koos tõenditega on endiselt prokuratuuris.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ja esitatud seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale.

6.1 Kõigepealt ringkonnakohus vajalikus juhtida süüdistatava tähelepanu peab asjaolule, et käesolevas kriminaalasjas on apellandiks kaitsja, mitte süüdistatav. KrMS § 3211 lg 1 sätte

kohaselt on apellatsiooni muutmine, täiendamine, sealhulgas laiendamine lubatud juhul, kui see toimub apellatsioonitähtaja lõpuni ja seda apellandi poolt. ei ole asitõendite osas Kaitsja

apellatsiooni esitatud, selles osas mistõttu jätab kolleegium süüdistatava seisukoha

tähelepanuta. Samuti märgib kolleegium süüdistatava taotluses toodule tagastada temale kuuluv ja asitõendina ära võetud sülearvuti Dell nr 125 87, et maakohus on võtnud -839-255- selles osas juba kohtuotsuses seisukoha ja otsustanud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

omanikule A.G-le -839-255- sülearvuti Dell nr 125 87, mistõttu on ainetu süüdistatava taotlus.

6.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule kas käesoleval juhul

on tegemist maakohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumisega. Ringkonnakohus loeb

maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu.

Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste

ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

9 seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2

mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette

heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust

tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu

otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.

7. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist süüdistatavate A.G ning I.U õigeksmõistmist ja neile inkrimineeritud kuriteos. Kohtukolleegium

ei nõustu apellatsioonis toodud järeldustega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende

kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite

omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS §

61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu

korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4- 07). Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003.a otsuses

nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite

esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis,

kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26.

septembri otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead,

mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva

tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva

kohtuotsuse tühistamiseks ja I.U õigeksmõistmiseks A.G ning neile inkrimineeritud kuriteos. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid

esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu

ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS

§ 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

7.1 kohtuotsusest (kd 7

- 87 Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et lk 83 pöördel pöördel nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud )

ning ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentidega.

10 Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate tunnistajate , ja

ja teised kriminaalasjas RR AT SK ütlused kogutud tõendid

kogumis A.G poolt antud osaliselt erinevatest usaldusväärsemateks süüdistatava

ütlustest. Maakohus on põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava ütlusi täielikult

usaldusväärseks (kd 7 lk 83 pöördel).

Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite

kogumile. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased apellandi etteheited kohtule, et

otsuse tegemisel ei võetud arvesse just süüdistatava ütlusi ja

kaitsja esitatud versiooni.

Kohtukolleegium leiab,

et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatava A.G Samas ütlused ei ole osaliselt kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. ei ole maakohus süüdistatava ütlusi tervikuna ebausaldusväärseteks tunnistanud ja neid ütlusi tervikuna tõendikogumist välja jätnud, vaid on hinnanud neid koos teiste kogutud tõenditega.

7.2 maakohus ei ole Apellant on apellatsioonis märkinud, et põhjendanud, miks ta ei ole

arvestanud kaitsja kõikide seisukohtade Kolleegium märgib, et apellatsioonis puuduvad ga.

igasugused viited kaitsja seisukohtadele, millele maakohus ei ole vastanud. Apellatsioonis

toodud ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse selline üldsõnaline põhjendus tühistamiseks ja õigeksmõistva apellant jätnud tähelepanuta otsuse tegemiseks. Seejuures on asjaolu, et maakohtu otsuses on käsitletud nii süüdistatava kui tema kaitsja seisukohti ning ka prokuröri pöördel). seisukohti (kd 7 lk 85-86

7.3 Apellatsioonis toodud põhjendus, et kuna toimikus puuduvad N UAB arved, siis ei saa

väita, et OÜ G arvetel nr 1-0612 ja 1-0712 oleva kauba algne omanik oli N , ei anna UAB

ringkonnakohtule alust maakohtu otsu otsuse tegemiseks, se tühistamiseks ja õigeksmõistva kuivõrd apellatsio ütlustele ja tõenditele onis puuduvad igasugused viited konkreetsetele , mis

kinnitaksid G . Apellant on kaitsja poolt väidetut, et tegelik kauba müüa on OÜ jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et maakohus on üksikasjalikult põhjendanud, viidetes seejuures konkreetsetele tõenditele, mille põhjal on tuvastamist leidnud, et tehingud ei toimunud OÜ-ga

G (kd 7 lk 85-86). Samuti on , vaid kaup tuli välisriigi ettevõttelt otse I.U

maakohus kaitsja väitele juba vastanud, et antud juhul ei ole kauba soetamise koht oluline, kuna süüdistatavatele inkrimineeritud karistusõiguslik etteheide seisneb selles, et OÜ G arved

ei vastanud tegelikkusele ning seetõttu ei olnud I.U õigus neid arveid ka sisendkäibemaksu arvestamisel kasutada.

7.4 Järgnevalt leiab apellant, et tõendamata on asjaolu, kas arved raamatupidajale esitas I.U töötaja RR,

JS või A.G.

Kolleegium sellise kaitsja väitega ei nõustu, kuna tunnistaja üheselt kinnitanud, et AT on vajalikud raamatupidamise dokumendid sai ta A.G-lt ja kui ei saanud, siis kinnitas alati A.G üle selle, kas dokumendid tuleb võtta arvesse ja kajastada I.U

raamatupidamises. Tunnistaja

tlusi AT andis ü , et üldjuhul sai kõik dokumendid A.G

käest ilma A.G nõusolekuta ei . A.G oli arvetega kursis, kuna olnud tal õigus neid arveid sisse kanda (kd 7 lk 11 pöördel)

.

7.5 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et maakohus on tunnistajate ja

AT SK ütlused

tähelepanuta jätnud ning ei ole ütlustega arvestanud, märgib kohtukolleegium järgmist.

Kolleegium märkis juba varasemalt (vt p 7.1), et maakohus on analüüsinud ja hinnanud

tunnistajate ja

ning leidnud, et nimetatud AT SK ristküsitluse tulemina saadud ütlusi

tunnistajate ütlused on usaldusväärsed pöördel) ning mõlema tunnistaja poolt (kd 7 lk 83

antud ütlusi ka arvestanud tõendina (kd 7 lk 83 pöördel, 85 pöördel-86). Kolleegium leiab, et

apellant on iooni ei ole viidanud tunnistajate ütlustele, mis kinnitaksid kaitsja esitatud vers

11 ning kohus ei saa hakata ise otsima millised ütlused ja millises osas sobituvad apellatsiooniga. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et nii isikut süüstavate kui ka õigustavate tõendite isikut

esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Konkreetsetele tunnistajate ütlustele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, kaitsja apellatsioonis viidanud ei ole. Kaitsja viide tunnistaja

eadnud, et kaubaga on probleemid ja tehing pooleli, siis AT ütlusele, et kui ta oleks t

oleks ta tähelepanu selle juhtinud, et deklareerida ei tohi, ei lükka ümber maakohtu otsuses kogumis hinnatud tõendeid. Samas ei selgu apellatsioonis mil moel õigustavad need ütlused A.G. Lisaks on kaitsja jätnud tähelepanuta tunnistaja SK ütlused, et ta ei tea sellist ettevõtet nagu OÜ. analüüsinud kaitsja argumente kreeditarve G Maakohus on oma otsuses osas

Siinkohal on maakohus viidanud ka ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. asjakohastele Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ja halduskolleegiumi lahenditele.

7.6 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud tunnistaja

SP ütlustega,

märgib kohtukolleegium, et see on küsimus tunnistaja ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja

analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseks (kd 7 lk 84 pöördel). nimetatud Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et tunnistaja SP

ütlused ei ole usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki

maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid

kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et käitumine on õig A.G esti kvalifitseeritud KarS § 3891 i kvalifitseeritud lg 1 järgi ja I.U käitumine on õigest KarS § 3891 . lg 3 järgi

8. karistusi pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud. Mõistetud

Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistus

kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid

asjaolusid.

Kohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73 sätte .

kohaldamise osas. t ka S - Kolleegium peab vajalikus märkida, e eller OÜ le mõistetud karistus

määra osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud ning nõustub põhjendustega ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas.

8.1 KrMS § 340 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui

ta tuvastab mater

iaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Väljuvalt apellatsiooni piiridest kolleegiumil märkida järgmist. tuleb

KarS 68 § lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Praeguses asjas mõistis maakohus A.G-le KarS § 389 1 lg 1 30.01.2014.a järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A.G on peetud kinni 30.01.2014 kell 11:50 Pärnu mnt 55a, Sindi linn (kd 2 lk 101) ning isik vabastati 01.02.2014 kell 11:15 (kd 2 lk 103). Seega oli A.G kinnipeetud 3 päeva ning tulenevalt KarS § 68 lg 1 sättest tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistus 3 päeva ning seega on ärakandmata karistuseks vangistus 5

kuud 27 päeva.

12

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2; § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 15.novembri 2016 aasta otsuse osaliselt ning teeb selles osas uue otsuse

. Esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla