1-09-13447/228 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-13447

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Agu Timmi, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. novembri 2016

määrus Dmitri Krugljakovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Dmitri

Krugljakov

(isikukood

38706223718) ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat

Nikolai Rõžov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Ida-Viru kaudu 72 eurot vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt

määruskaebemenetluses Dmitri Krugljakovile riigi õigusabi osutamise eest.

3.1

Mõista Dmitri Krugljakovilt välja menetluskulu riigituludesse.

3.2

Dmitri Krugljakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606,

Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland

PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858

ja selgitus „Dmitri Krugljakov, 1-09-13447, kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 27. jaanuari 2010 kohtuotsusega tunnistati D. Krugljakov süüdi KarS § 184

lg 21 p 1; § 22 lg 2, lg 3; § 25 lg 2; § 392 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 9-aastase

vangistusega. Karistuse kandmise alguse ajaks 10. juuli 2009 ja lõpp 10. juuli 2018.

2. Viru Vangla esitas 8. jaanuaril 2014 Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru

Maakohus jättis oma 10. märtsi 2014 määrusega D. Krugljakovi elektroonilise valve kohaldamisega

vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. aprilli 2014 määrusega

Viru Maakohtu määruse muutmata.

3. Viru Vangla esitas 9. juulil 2015 Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Viru Maakohus jättis oma 11. septembri 2015 määrusega

D. Krugljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 8.

oktoobri 2015 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata.

4. Viru Vangla esitas 26. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Viru Maakohus jättis oma 29. novembri 2016 määrusega D. Krugljakovi talle mõistetud

vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalvega vabastamata.

6. Kohus leidis, et D. Krugljakovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik. Kohus

võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise

nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

7. D. Krugljakovi on 3 korral kriminaalkorras karistatud. D. Krugljakov pole varasematest

kuritegudest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Ei ole usutav, et

karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt

elama. Hea käitumine vanglas ei ole D. Krugljakovi puhul täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht ja elukoht.

Isiku lähivõrgustik koosneb vanematest, vanaemast ja õest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid,

mida võib arvestada potentsiaalse ohuna uute kuritegude toimepanemisel ning tal võib ette tulla

tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel. Samuti on uue kuriteo toimepanemise riskiks

majanduslik seis.

8. Arvestades D. Krugljakovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole

kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve

alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 3 korda

kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks

madal.

D. Krugljakovi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema

puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki

alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada

uue kuriteo toimepanemise riski.

9. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.07.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 7 kuu, mis

on piisavalt pikk aeg. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma

varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, täiendada riigikeele oskust ja käia tööl.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning

tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

MÄÄRUSKAEBUSED

10. Viru Maakohtu 29. novembri 2016 määruse peale esitasid määruskaebused süüdimõistetu D.

Krugljakov ja süüdimõistetu kaitsja N. Rõžov. Kaebajad taotlevad Viru Maakohtu määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada D. Krugljakov talle mõistetud vangistusest

tingimisi elektroonilise järelevalvega.

11. N. Rõžov leiab oma määruskaebuses, et kohus ei ole arvesse võtnud kõiki D. Krugljakovi

iseloomustavaid andmeid. Kohus ei ole arvestanud järgnevate faktoritega: D. Krugljakov tunnistas

end kuritegudes täielikult süüdi ja kahetses; vabanemise korral asub D. Krugljakov elama ema

juurde Narva linnas; vanemad ja vanaema andis nõusoleku D. Krugljakovi elama asumiseks ja

elektroonilise valveseadme paigutamiseks; ennetähtaegse vabanemise korral on D. Krugljakovil

garanteeritud töökoht; D. Krugljakov on osalenud ettenähtud programmides, D. Krugljakov sooritas

A-1 kursuse kiitusega ning ta on käitunud vanglas hästi.

12. Maakohus leidis, et hea käitumise tingimus ei ole D. Krugljakovi puhul täidetud, kuna tal on

2 kehtivat distsiplinaarkaristust. See väide ei vasta kaitsja hinnangul tõele – asja materjalidest

nähtub, et D. Krugljakovi on karistatud distsiplinaarkorras 4. novembril 2015 ja 11. novembril

2015. Distsiplinaarkaristused kustuvad ühe aastaga, mistõttu on käesolevad karistused D.

Krugljakovi suhtes kustunud.

13. Kohus pidanuks objektiivsuse eesmärgil arvestama ka seda, et D. Krugljakov kannab

karistust alates 10. juulist 2009, mistõttu on isik viibinud vanglas 7 aastat ja 4 kuud, mis on piisavalt

pikk aeg. Samuti leiab kaitsja, et positiivseid asjaolud kaaluvad antud asjas üle negatiivsed. Kohus

on jätnud põhjendamatult arvestamata Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri arvamustega.

14. Kaebaja leiab, et esineb harvaesinev olukord, kus menetluses arvamust andnud pooled –

prokuratuur, vangla, kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu pooldavad elektroonilise valvega

ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus on neid seisukohti ignoreerinud, kohtu argumendid

peavad vabastamata jätmisel olema eriti veenvad ja ümberlükkamatud, käesoleval juhul erilist

veenvust määrusest ei nähtu.

15. Kohus on määruses märkinud, et D. Krugljakovil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Selline

väide on väär, alates 02.11.2015 on kustunud kõik distsiplinaarkaristused. D. Krugljakov on

määruskaebusele lisanud väljavõtte distsiplinaarkaristustest. Samuti on kohus vääralt märkinud, et

D. Krugljakov on kolmel korral kriminaalkorras karistatud.

16. Positiivsete asjaoludena on D. Krugljakov välja toonud mitmed asjaolud: süüdimõistetu on

läbinud B1-taseme kursuse, 21.10.2014 omandas keevitaja eriala; on läbinud sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening ja on toimunud teemakohalisi vestlusi. Kõik võlad on vangistuse jooksul tasutud;

vabanemisfond on täies ulatuses täidetud ja garanteeritud on vabanemisel töö- ja elukoht. See näitab

kaebaja hinnangul, et ta on teinud eelnevast elust järeldused ja soovib elada edaspidi

õiguskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%, mis on madal näitaja. Oluline on ka märkida, et

süüdimõistetu viibib vangistuses esimest korda.

17. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud näitavad seda, et D. Krugljakovi on võimalik

vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Just see järelevalve viib miinimumini kohtu

kartused, et hakkab vabaduses viibides eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. Ühiskonnale on

igal juhul turvalisem ja odavam, kui D. Krugljakov vabastataks järelevalve all edasisest karistuse

kandmisest, kui see, et jäetakse vabastamata ning kästakse mõistetud karistus lõpuni kanda.

18. Seoses ühiskonna õiglustundega märgib kaebaja, et karistus, mida isikule kohaldatakse, peab

olema kooskõlas KarS § 56 sätestatuga, sh süüdlase isiku ja süüteo raskusega. Käesoleval juhul on

D. Krugljakovi karistatud I astme kuriteo eest ja mõistetud selle eest ka karistus ja mõistetud

karistuses väljendubki ühiskonna hukkamõist sellele kuriteole. Kui karistuse eesmärk on

saavutatud, ei saa see ühiskonna õiglustunnet riivata. Ainult mõistetud karistuse või kuriteo eest

ettenähtud karistuse raskus ei ole see asjaolu, mida tuleks hinnata ühiskonna õiglustunde juures,

vaid seda, kas kinnipeetav on sobiv ühiskonda sulanduma ja kas tema ennetähtaegse vabastamise

materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord määruskaebustes esitatud argumente ning D.

Krugljakovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebused rahuldamata ja

vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

20. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis

järgides KarS § 76 lg-s 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle

positiivset, mistõttu ei ole maakohus D. Krugljakovi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud

elektroonilise järelevalve alla. D. Krugljakovi ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t

4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk D.

Krugljakovi vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Jättes ennetähtaegselt vabastamata, kuigi

teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama

(Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Viru Maakohus on määruses selgelt

põhjendanud, millised asjaolud on D. Krugljakovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta

ennetähtaegselt vabastamata.

21. Kaebajad on toonud välja, et maakohus on ekslikult leidnud, et D. Krugljakovil on kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus peab nõustuma sellega, nähtuvalt Viru Vangla 26.

septembril 2016 esitatud materjalidest on D. Krugljakovil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid

selle juures puuduvad kuupäevad, millal on D. Krugljakovi nende rikkumiste eest karistatud.

Kaebaja edastas ringkonnakohtule väljavõtte distsiplinaarkaristustest D. Krugljakovi osas ning

kohus peab nentima, et maakohtu määruse tegemise hetkeks olid kõik distsiplinaarkaristused

kustunud. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et isiku hea käitumine vangistuses on

vaid üks faktor, hindamaks isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D. Krugljakovil on

lähivõrgustikus kriminaalse taustaga tuttavaid, samuti on potentsiaalne oht tagasilanguseks alkoholi

sõltuvusse (D. Krugljakovi on varasemalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest). Vangla

iseloomustuses on toodud välja, et D. Krugljakovi puhul on kuritegude dünaamika muutunud

raskemaks, käesoleva kuriteo toimepanemise põhjuseks on suure varalise kasusaamise eesmärk.

22. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud, et D. Krugljakov tunnistas end kuritegude

toimepanemises süüdi; vabanemise korral on olemas töö- ja elukoht; vanemad ja vanaema on

andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigutamiseks; D. Krugljakov on osalenud

programmides ja sooritanud A-1 keelekursuse kiitusega ning käitunud vanglas hästi. D. Krugljakov

on toonud välja, et ta on läbinud B1-tasemel keelekursuse; omandanud keevitaja eriala; läbinud

sotsiaalprogrammi ja tasunud kõik võlad. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et kuritegude

toimepanemises süüditunnistamisega arvestab kohus juba karistuse mõistmisel, mistõttu ei ole see

aluseks isiku ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. On positiivne, et D. Krugljakov on

omandanud eriala ning osalenud sotsiaalprogrammis ning õppinud riigikeelt. Maakohtu määrusest

nähtub, et maakohus on positiivsete faktoritena välja toonud mh töökoha ja elukoha olemasolu

ennetähtaegsel vabanemisel. Vanemate ning vanaema nõusolek elektroonilise valveseadme

paigutamiseks on formaalne eeldus ennetähtaegse vangistusest vabanemise üle otsustamiseks ning

selle üle vaidlust ei ole, et formaalsed eeldused on käesoleval juhul ka täidetud. Maakohus on

ekslikult leidnud, et D. Krugljakovil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, seetõttu ei ole kohus

arvestanud isiku head käitumist vanglas, kuid ringkonnakohus on sellel faktoril peatunud juba

käesoleva määruses eelnevalt.

23. Kaebajad leiavad, et maakohus ei ole arvestanud prokuratuuri ja vangla seisukohtadega.

Ringkonnakohus leiab, et kohus on hinnanud sisuliselt ka prokuratuuri ja vangla poolt välja toodud

argumente, kuid siiski leidnud, et negatiivsed faktorid (isiku varasem käitumine ja kuriteo

toimepanemise asjaolud) kaaluvad üle positiivse.

24. Süüdimõistetu on ringkonnakohtule edastanud karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt D.

Krugljakovi ei ole karistatud kriminaalkorras kolmel korral, vaid kahel korral - kolmas otsus on

täitmisele pööramine, mis seostub ühe ja sama kuriteoasjaga. Kohus nendib, et tõepoolest on

kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ning maakohus on lähtunud ekslikult Viru Vangla poolt esitatud D.

Krugljakovi iseloomustusest, milles on märgitud, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel

korral. Samuti on iseloomustuses märgitud, et D. Krugljakovi varasemalt 12 korral karistatud

väärteokorras. Kaebaja seisukohalt on keelatud kasutada iseloomustava materjalina arhiveeritud

väärteokaristusi. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalne eeldus „varasem

elukäik“ puhul on võimalik välja tuua ka arhiveeritud karistused, kuid need ei saa olla aluseks isiku

ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmiseks.

25. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebuses toodud argument, mille kohaselt

on isiku puhul kuriteo karistuse määramisega täidetud ühiskonna õiglustunde riivamise välistamine,

ei ole kohane. Määruskaebaja on sidunud ühiskonna õiglustunde riive karistuse eesmärgi

saavutamisega. Seega on käesoleval juhul küsimus, kas D. Krugljakovi puhul on karistuse eesmärk

saavutatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et D. Krugljakovi on karistatud käesolevas

kriminaalasjas narkokuriteo eest, milles käideldud narkootilise aine kogused on suured (amfetamiini

sisaldava pulbri käitlemine üldkaaluga 2252,2 grammi, milles oli amfetamiini 86,8 grammi ning

4867 tableti käitlemine, mis sisaldas klorofenüülpiperasiini). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole D. Krugljakovi ennetähtaegne vabastamine

põhjendatud. Vangla on hinnanud, et uue kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 14%.

Prokuratuuri ja vangla hinnangul on tegemist keskmise riskiprotsendiga, ka ringkonnakohus

nõustub, et tegemist ei ole madala riskiprotsendiga.

26. D. Krugljakov toob põhilise argumendina välja, et kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli

nõuetega on riskid madalamad ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väiksem. Ringkonnakohtu

arvates ei ole see argument usutav, kuna D. Krugljakov on vanglas, sest pani toime raske

narkokuriteo, milles kihutas kaasosalejaid tegutsema, mis viitab sellele, et tulevikus võib D.

Krugljakov manipuleerida teiste isikutega oma igapäevase toimetuleku huvides. Varasemalt on D.

Krugljakovi karistatud KarS § 424 alusel ning pole tasunud rahalist karistust, mistõttu pöörati

karistus täitmisele. Seega leiab kohus, et käesoleval hetkel oleks D. Krugljakovi vabastamine

ennatlik, arvestades isiku käitumismustreid ja kuriteo raskust.

27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

28. Kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis

kohtumäärusega tutvumine ja analüüs aega 0,5 tundi ja kaitsealusega konsulteerimine,

määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib kokku tasu summas 72 eurot (sh

käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

29. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu

72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel D. Krugljakovi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Agu Timmi

Mati Kartau