3-15-2857/52 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2857

Haldusasi

Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebus Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k

tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks kaebajaid

puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ, volitatud

esindaja v.adv Madis Uusorg

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindaja Margit Maidla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.03.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 30.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 28.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2857 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-15-2857

2(15)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale

ettevõtjale, teiste hulgas Lab OÜ-le (p 1.4) ja Acacia Trade OÜ-le (p 1.5) ning kohustas neid

viima oma tegevuse korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja

kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega

kooskõlla (p 2). Korduvate samalaadsete majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks

kohustati teiste hulgas OÜ-sid Lab ja Acacia Trade lõpetama korralduse p-s 1 märgitud

müügikohtades (vastavalt Suur-Karja 10 (Suur Labor) ja Suur-Karja 11 // Väike-Karja 6 (Väike

Labor)) majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1), samuti lõpetama oma

müügikohtades

majandustegevusena

toitlustamise

(sh

jookide

serveerimine)

ja

meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks

määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata

jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata

jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et

ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates

05.12.2015

kuni

avaliku

korra

tagamise

toetamise

vajaduse

äralangemiseni

ja

majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni

eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–

05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi

pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00

(p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6, 53, KorS §-d 28, 54, § 571 p

2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse

andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas

seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente.

Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi

pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega

kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna

külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna

mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine

tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel

alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte

3-15-2857

3(15)

inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab

müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi

ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning

sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme

avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad

seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende

toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate poolt seni kasutusele võetud abinõud ei ole

probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja

transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et

sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning

oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval.

Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu

puutumatusele (Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs.

Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks

meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia;

25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse

riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja

selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus

kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik

avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh

on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse

nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus

peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb

müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra

tagamise

vastu

UNESCO

maailmapärandi

nimekirja

kuuluva

Tallinna

vanalinna

muinsuskaitsealal esineb avalik huvi.

Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on

nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük

enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei

piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning

baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed.

Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste kauplemisaegadega

alkohoolse joogi müügi osas tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevadele

eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja ja

kolme tunni võrra.

2. Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ esitasid 16.11.2015 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse

Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks neid puudutavas osas.

1)

Lab OÜ opereerib Suur-Karja 10 asuvat meelelahutusasutust Labor (nn Suur Labor),

mille peamiseks tegevusalaks on meelelahutusteenuse pakkumine ja alkohoolsete jookide müük

õhtusel ja öisel ajal. Suur Labor on avatud pühapäevast teisipäevani kl 19.00–06.00 ja

kolmapäevast laupäevani kl 17.00–06.00. Acacia Trade OÜ opereerib Suur-Karja 11 // Väike-

Karja 6 asuvat meelelahutusasutust Labor (nn Väike Labor), mille peamiseks tegevusalaks on

toitlustamine ja alkohoolsete jookide jaemüük. Väike Labor on avatud kolmapäevast

3-15-2857

4(15)

laupäevani kl 19.00–06.00 ning seal ei pakuta klientidele eraldi meelelahutusprogrammi, kõlab

vaid taustamuusika.

2)

Korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Jääb arusaamatuks,

mida tähendab „avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemine ja majandustegevuse

nõuete olulise rikkumise ja sellega kaasneva ohu kõrvaldamine“. Resolutsiooni p-dest 5 ja 7 ei

selgu, kas majandustegevuse nõuete rikkumine tähendab resolutsiooni p-s 2 sätestatud

tähtaegadest mittekinnipidamist või KaubTS § 4 lg 1 p 12 mittetäitmist. Jääb selgusetuks, kas

p-s 2 toodud piirangud on seatud tähtajatult, kuni 20.03.2016 või hoopis majandustegevuse

nõuete rikkumise kõrvaldamiseni.

3)

Korraldus on tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Seletuskirjale kui haldusakti osale kehtivad

samad nõuded, mis resolutsioonilegi. Seletuskirja on allkirjastanud abilinnapea, kellel ei ole

selleks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 31 lg 6 järgi pädevust. HMS § 63

lg-st 3 tulenevalt toob seletuskirja tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse.

4)

Korraldus ei ole terviklik. Põhjenduste esitamiseks seletuskirjas puudus vajadus ja see

muudab põhjendustest arusaamise keerulisemaks. Seletuskirjast ei ole võimalik aru saada,

milliseid asjaolusid on peetud oluliseks ja millised kaalutlused on ühe või teise adressaadi osas

saanud määravaks, mistõttu on korralduse vaidlustamine raskendatud. Korralduse adressaatide

opereeritavad meelelahutusasutused erinevad konkreetsete nüansside osas märkimisväärselt.

Seetõttu on asjakohatud kaalutlused, mis on esitatud üheksa isiku ja nende tegevuskohtade osas

üldistavalt.

5)

Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet. Kogutud on vaid vastustaja eelotsustuslikku

seisukohta toetavaid tõendeid. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajate tegevus häirib

naabrite rahu. Kaebajate ärakuulamine oli vaid formaalne, nende väidetega pole arvestatud.

Kaebajad tegid pärast 2014. aastal toimunud huvigruppide kohtumist märkimisväärseid

pingutusi olukorra parandamiseks. Kaebajate tegevuse osas ei ole esitatud ühtegi kaebust

öörahu rikkumise kohta, samuti ei ole algatatud ühtegi süüteomenetlust. Kummagi Laboriga

samas majas ei asu eluruume. Suure Laboriga samas majas asuva hotelli (Old Town Maestro’s)

esindaja on kinnitanud, et Labori tegevus hotelli kliente ei häiri. Anonüümseid kommentaare

hotellide kohta, millele vastustaja on tuginenud, ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks.

Kaebajad ei saa vastutada tänaval toimuva eest, sest neil puudub võimalus seda kontrollida.

Vastustaja ei ole tõendanud, et just kaebajate kliendid rikuvad baari ees rahu. Kaebajad on

palganud nii Labori ruumidesse kui ka sissepääsu juurde korda looma turvaettevõtte. Lisaks

ostetakse koos teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega turvateenust tänavatel korra

tagamiseks. Turvaettevõtja palkamine on olukorda tänaval oluliselt parandanud. Lisaks on

kaebajad teinud märkimisväärseid investeeringuid kõrgtehnoloogilisse kaamerate süsteemi.

Paigaldatud on suured prügikastid ja eraldi töötaja vastustab Laborite esise kõnnitee ja

tänavasillutise korrashoiu eest. Baarist on keelatud väljuda jookidega ja seda keeldu järgitakse

väga rangelt. Liigses joobes klientidele alkoholi ei müüda. Arvestades kaebajate poolt avaliku

korra tagamiseks tarvitusele võetud meetmeid, ei ole seletuskirjas viidatud tõendid, mis on

kogutud 2014. aastal või varem, enam asjakohased.

6)

Korraldus ei ole proportsionaalne ja selle tegemisel on rikutud kaalutlusõigust. Valitud

meede ei ole sobiv, sest kui kaebajatel on endiselt õigus müüa alkoholi kuni kl 00.00-ni või

01.00-ni ja pakkuda meelelahutusprogrammi kuni kl 01.00-ni või 02.00-ni, siis jätkuks isikute

väidetav öörahu rikkumine ja seega majandustegevuse nõuete rikkumine kuni 01.00-ni või

02.00-ni. Baaride üheaegne sulgemine tooks kõigi baaride kliendid samaaegselt tänavale. See

suurendab omakorda ohtu avalikule korrale. Kuna Suur-Karja tänav on üks peamisi tänavaid,

mille kaudu sisenetakse vanalinna ja väljutakse sealt, siis viibiks seal jätkuvalt paljud vanalinna

suunduvad ja sealt lahkuvad inimesed. Valitud meede ei ole vajalik. Vastustaja ei ole kaalunud

3-15-2857

5(15)

kaebajaid vähemkoormavaid meetmeid, vaid on valinud kaebajate majandustegevust arvestades

maksimaalselt koormava meetme. Kaebajate käive korraldusega seatud piirangute ajal on üle

50%. Kuna kaebajate tulud väheneksid märgatavalt, samas kulud jääksid samaks, puuduks

kaebajatel võimalus oma majandustegevust senisel viisil jätkata. Avaliku korra rikkumiste

vähendamisele aitaksid kaasa ka leebemad meetmed, nt turvaettevõtte ja PPA koostöö

parandamine, teatud kellaajast pileti kehtestamine ja suitsetamisruumi suurendamine. Avaliku

korra rikkumiste ja süütegude arvu vähendamise kohustust ei saa tervikuna panna

meelelahutusettevõtjate kanda, vaid see peab toimuma ettevõtjate, turvaettevõtjate, PPA ja

Tallinna linna korrakaitseasutuse koostöös. Konkreetsete süütegude toimepanemise eest saavad

vastutada vaid nende tegelikud toimepanijad. Valitud meede ei ole ka mõõdukas, sest kaebajate

pankroti korral jääks tööta 20 inimest. Kuna avalik kord Suur-Karja tänaval on paranenud ja

meelelahutusasutused on asunud seal juba üle 10 aasta, siis ei kaalu kiireloomulised meetmed

üles kaebajatele tekitatud kahju.

7)

Korraldus rikub kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele (PS § 12) ja ausale konkurentsile.

Suur-Karja tänaval toimuvat ei saa seostada kitsalt selle piirkonna meelelahutusasutuste

klientidega, vaid sisuliselt kõigi vanalinnas asuvate meelelahutusasutuste klientidega.

Seejuures ei seatud kõigile Vana-Posti, Suur-Karja ja Müürivahe tänavate piirkonnas

tegutsevatele meelelahutusasutustele samasugust piirangut. Ka BDG Meelelahutuse OÜ-le

heideti rikkumisi ette, kuid tema suhtes ettekirjutust ei tehtud. See annab teistele lähipiirkonna

meelelahutusasutustele kaebajatega võrreldes konkurentsieelise.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks. Korralduses ja seletuskirjas on põhjalikult selgitatud korralduse andmise

asjaolusid, Suur-Karja tänava avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi, nende

seoseid kaebajate tegevusega, mõju piirkonnas elavatele inimestele, seal viibivatele

kolmandatele isikutele (nt turistid) ja teistele ettevõtjatele. Seletuskirjas on kaalutud erinevaid

huve ja tuvastatud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebajate soovi

kaubelda öisel ajal neile sobival viisil. Asjaolu, et kaebajate arvates on korraldusest arusaamine

neile mõnevõrra keeruline, ei muuda korraldust ebaselgeks ega vastuoluliseks.

2) Korralduse preambulis on viidatud seletuskirjale ja selle lisale ning märgitud, et seletuskiri

on korralduse lahutamatuks lisaks. Korralduse tekst ja seletuskiri moodustavad ühe haldusakti.

Korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea ja linnasekretär. Seadus ei

näe ette, et linnapea ja linnasekretäri allkirjad tuleb panna korraldusega ühtse terviku

moodustava haldusakti igale leheküljele.

3) Vastustaja andis kaebajatele võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja

vastuväited. Kaebajate, piirkonna elanike ja teiste baaride pidajatega toimus korduvalt

kohtumisi ka enne vaidlusaluse haldusmenetluse alustamist. Vastustaja andis 08.09.2015

kaebajatele võimaluse pakkuda välja toimivad abinõud olukorra lahendamiseks. Vastustaja

hindas kaebajate esitatud Old Town Maestro’s hotelli juhatuse liikme kirja koosmõjus teiste

tõenditega. Kirjast järeldub, et hotelli hoonesse üürniku leidmine ei ole olnud lihtne ja mingil

põhjusel (nt pooltevahelise üürisuhte tõttu) soosib hotell hetkel Lab OÜ tegevust. Samas ei

lükka see kiri ümber politsei selgitusi ja statistikat süütegude kohta, munitsipaalpolitsei (Mupo)

selgitusi, turistide tagasisidet ning piirkonna elanike ja seal tegutsevate teiste isikute kaebusi.

4) Kaebajate majandustegevus rikub avalikku korda ja on korraldatud teiste isikute õigusi ja

huve kahjustaval viisil. Piirkonnas tegutsevate Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17/19) ja My

City Hotel (Vana-Posti 11) külastajad kaebavad tänavalt kostva müra üle, mida põhjustavad

purjus inimesed. Ülemäärast müra kaebajate müügikohtade juures kinnitavad ka Tallinna linna

3-15-2857

6(15)

tellitud müra mõõtmine, mis viidi läbi 14.12.2013 ja KÜ Suur-Karja 4 tellitud müramõõtmine,

mis toimus 06.09.2014. Mõõtmistulemuste kohaselt peavad lähipiirkonna elanikud ja

hotellikülastajad taluma öisel ajal oluliselt suuremat müra, kui seda näevad ette sotsiaalministri

04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud normtasemed ja seda

sõltumatult sellest, kas aknad on avatud või suletud. Suur-Karja 4 maja elanikud on andnud

teada, et nad ei saa oma kortereid müra tõttu kasutada, välja üürida ega müüa.

5) Valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal ehk

öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt nende külastajaid ja muid inimesi. Kaebajad

ja teised piirkonna baarid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad sarnase

äritegevusega. Nende tegevust iseloomustab orienteeritus rohkele alkoholi müügile.

Ettekirjutuse saanud baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on seega sarnased ning puudub

vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib muusikat kõige kõvemini või millise

baari külastajad karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra

rikkumised, müra ja heakorra probleemid tulenevad nende baaride ja külastajate tegevusest.

Kaebajad on KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutavateks isikuteks. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni on võimalik alkoholi osta ja baarid on avatud. Inimesed lahkuvad, kui

lõpetatakse alkoholi müük ja baarid suletakse.

6) Ettekirjutuste tegemist on piisavalt kaalutletud. Haldusmenetlus algatati 15 ettevõtja

suhtes, mis tegutsevad kaebajate lähipiirkonnas. Lisaks koguti andmeid kaebajate

tegevuspiirkonna ja sellest veidi eemal (Väike-Karja, Müürivahe, Sauna ja Vene tänav ning

Raekoja plats) veel kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja kohta. Seni kasutusele võetud

meetmed ei ole probleemi lahendamisel andnud piisavaid tulemusi. Efektiivsem ja

tulemuslikum on korraldusega ettenähtud piirangute seadmine, sest alkoholi kättesaadavuse

piiramine vähendab piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka, õigusrikkumiste arvu ja

müraprobleeme.

4. PPA leiab, et vaidlustatud korraldus on nii sisult kui ka vormilt õiguspärane.

1)

Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud

17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%.

2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra

tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. Alates 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur

vanalinnas nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli

süütegude ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas

mahus ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades.

2)

Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71%

kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste

tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv

jäänud sisuliselt samaks.

3)

Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on

orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni.

Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on

aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA

sarnaseid probleeme täheldanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2016 otsusega Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ kaebuse

rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-15-2857

7(15)

1)

Vaidlustatud korralduses ei esine puudusi, mis tingiksid selle tühisuse. HMS-ist ei tulene

nõuet, et haldusakti põhjendus peab alati sisalduma haldusaktis endas. Korralduses on välja

toodud haldusakti põhimotiivid ning selles on viidatud seletuskirjas esitatud põhjendustele ja

seletuskirja ülaosas on viide korraldusele. Seega on olemas selge seos korralduse ja selle

seletuskirja vahel. Eraldi vormistatud seletuskirjale ei näe HMS ette mingeid vorminõudeid, sh

allkirjastamise osas. Seletuskirjal allkirja puudumine või ebaõige isiku allkiri ei mõjuta

korralduse õiguspärasust. Korralduse resolutsioonis ei esine selliseid puudusi, mis muudaksid

resolutsioonist arusaamise võimatuks või oluliselt raskendatuks. Vastustaja teavitas kaebajaid

haldusmenetluse algatamisest ja küsis nende seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu

ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise. Nii korraldus kui ka

selle seletuskiri toimetati kaebajatele kätte.

2)

Kuna Suur-Karja tänaval on palju üksteise kõrval tegutsevaid varahommikuste tundideni

kauplevaid baare, siis koguneb sellele tänavale sadu inimesi, kelle hääled koosmõjus

põhjustavad paratamatult müra. Vastustaja esitatud videotelt on näha, et tänaval seisavad suurte

hulkadena baaride külastajad, kes on tulnud tänavale suitsetama ja/või juttu rääkima. See, et

Suur-Karja tänavat kasutatakse ka vanalinna sisenemiseks ja sealt väljumiseks, ei muuda

asjaolu, et öö läbi tekitavad sellel tänaval lärmi just baaride kliendid ja nendega suhtlema tulnud

inimesed. Tänavalt kostvat müra on kinnitanud nii kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad,

haldusmenetluses oma seisukohad esitanud Barons hotelli ja Savoy hotelli töötajad ja nende

hotellide ning Old Town Maestro’s hotelli külastajad reisifoorumites TripAdvisor ja

Booking.com. KorS §-s 57 sätestatut arvestades ei ole oluline, kas müramõõtmised toimusid

õigete seadmetega ja selleks pädevate isikute poolt ning kas ja kui palju mõõdetud müratase

ületas lubatavat. Suur-Karja tänava elanikud ja hotellides viibivad isikud on korduvalt

kinnitanud, et tänavalt tulev lärm ei võimalda kuni hommikuni uinuda ja häirib oluliselt. Old

Town Maestro’s hotelli juhtiva MS selgitused, mille kohaselt ei häiri kaebajate tegevus hotelli

külastajaid, ei ole muude tõenditega kooskõlas ja on ebausutavad. Ebausutav on ka kaebajate

väide, et tänaval ei lärma nende kliendid. Kaebajad on ise tunnistanud, et Suur Labor vajaks

suuremat suitsetamisruumi ja Väikeses Laboris puudub see üldse, mistõttu tulevad paljud

kliendid tänavale suitsetama. Ka videosalvestistelt on näha, et inimesed seisavad tänaval muu

hulgas kaebajate baaride ees. Üldteadaolevalt ei häiri konkreetse maja ees tekkiv lärm vaid selle

konkreetse maja elanikke, vaid kandub edasi ka läheduses olevate majadeni, häirides ka nende

elanikke. Kuigi Laboritega samas majas ei ole väidetavalt eluruume, on eluruumid nende

läheduses. Lisaks lärmile on tõsiseid probleeme ka tänavate heakorraga. Kuna sarnast

reostamist ei toimu päevasel ajal, on heakorra rikkumised seotud öise alkoholimüügi ja joobes

inimestega, seega otseselt kaebajate majandustegevusega.

3)

PPA statistika järgi pannakse Suur-Karja tänaval võrreldes teiste vanalinna tänavatega

toime kõige enam süütegusid, millest suurem osa leiab aset öisel ajal ja nädalavahetuseti.

Süütegude arvu suurenemise ja Suur-Karja tänava baaride öise alkoholimüügi vahel on selge

seos. Kuna politsei peab korda tagama ka mujal Tallinnas, on põhjendamatu eeldada, et Suur-

Karja tänaval peaks pidevalt viibima politseipatrull. Kui Suur-Karja tänava baarid suletaks

varem, jääks suur osa hilisemal kellaajal toimuvaid süütegusid toimumata, sest tänaval ei oleks

enam sellisel hulgal inimesi, kes võiksid või kelle suhtes võidakse süütegusid toime panna.

4)

Kaebajate poolt tarvitusele võetud meetmed (turvateenuse ostmine, kaamerate ja

prügikastide paigaldamine, baaride esist kõnniteed puhastava koristaja palkamine) ei ole

probleemi lahendamiseks piisavad. Vaatamata nendele abinõudele ei ole olukord varasemaga

võrreldes oluliselt muutunud ja endiselt häiritakse piirkonnas elavaid ja viibivaid isikuid. Kuigi

tänavatel ei lärma ja süütegusid ei pane toime kaebajad, on need rikkumised ilmselgelt

kaebajate tegevuse tagajärg ning seetõttu peavad nemad ka vastutama (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 11). Kui Suur-Karja tänaval ei

3-15-2857

8(15)

müüdaks öösiti alkoholi ega pakutaks meelelahutust, poleks inimestel põhjust sinna piirkonda

koguneda, lärmata ning korrarikkumisi ja süütegusid toime panna. Alkoholijoobe tõttu väheneb

inimeste enesekontroll ning suureneb korrarikkumiste ja süütegude toimepanemise arv. Kuna

rikkumised on seotud kaebajate majandustegevusega, siis on nad KorS § 15 lg 1 järgi avaliku

korra eest vastutavateks isikuteks, kellelt saab nõuda avaliku korra kaitseks meetmete

kohaldamist (KorS § 28 lg 1). Nende tegevus kahjustab piirkonna elanike või seal viibivate

isikute huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12).

5)

Suur-Karja tänav ei ole määratud meelelahutuspiirkonnaks, kus võiks ööpäev läbi

segamatult pidutseda. Tänaval on mitmeid elumaju, seega tuleb selles piirkonnas

majandustegevuse korraldamisel arvestada ka elanike õigustega. Elanike õigus öisele

rahulikule unele ja tervise kaitsele on kaalukam ettevõtja soovist tegeleda oma valitud

majandustegevusega. Kaebajate tegevus ja sellega kaasnevad tagajärjed ei sobi kokku

vanalinna kui UNESCO maailmapärandi kaitse ja muinsuskaitseliste eesmärkidega.

Piirkonnaga seotud probleemid vähendavad vanalinna väärtust turismiobjektina.

6)

Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses viidanud AS normidele, on korralduse

seletuskirjas tehtud viide AS § 36 lg 1 p-le 3. AS § 36 lg 1 p 3 on ette nähtud just praegusega

sarnasteks juhtumiteks, kus tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele.

Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid

rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi keelu.

7)

Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust korraldada oma tegevus sellisel viisil, et ettevõtlusega

kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad teiste isikute või korrakaitseorganite kanda.

Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millesse saab sekkuda igal

mõistlikul põhjusel. Praegusel juhul võimaldavad kaebajate ettevõtlusvabadusse sekkuda nii

MsüS, KaubTS, AS kui ka KorS. Kaebajate suhtes kohaldatud meede ei ole

ebaproportsionaalne. Meede on sobiv, sest aitab ära hoida öist lärmi tänaval ja öörahu

rikkumist, vähendab eelduslikult piirkonna korrarikkumiste ja süütegude arvu ning parandab

heakorda. Meede on vajalik, sest seni ei ole ükski ettevõtjate poolt kasutusele võetud abinõu

olnud piisav korrarikkumiste ärahoidmiseks ja olukorra parandamiseks olulisel määral.

Kohaldatud meede on ka mõõdukas, sest ei sunni ettevõtjaid oma majandustegevust lõpetama.

Vastustaja tegevusetus ei saanud tekitada kaebajates õiguspärast ootust, et neil on õigus oma

senise tegevusega segamatult jätkata.

8)

Kaebajate

väited

nende

ebavõrdsest

kohtlemisest

teiste

sama

piirkonna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Teiste meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud

nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid. Samuti

ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tänavale sarnast olukorda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu

28.03.2016 otsus tühistada ning rahuldada kaebus.

1)

Vaidlustatud korraldust ei ole andnud pädev isik, mistõttu on see tühine. Korralduse

lahutamatuks osaks olevat seletuskirja ei ole allkirjastanud linnapea ja linnasekretär (KOKS §

31 lg 6). Dokumendile, kus on esitatud haldusakti põhjendus, kehtivad samad nõuded, mis

haldusaktile. Olukorras, kus haldusaktis endas ei ole esitatud mingeid sisulisi põhjendusi, ei ole

õige selline lähenemine, et vastustaja võib kogu põhjenduse esitada kohtumenetluses.

2)

Korralduse resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline. Resolutsiooni p-dest 2 ja 5 ei selgu

üheselt, kas kellaajaliste piirangute järgimine alkohoolsete jookide müügil ja toitlustamise ning

3-15-2857

9(15)

meelelahutuse pakkumisel tähendab, et isiku majandustegevus on viidud kooskõlla

majandustegevuse nõuetega nagu nähtub p-st 2, või tuleb majandustegevuse nõuetega

kooskõlla viimiseks teha midagi muud, nagu võiks järeldada p-st 5. Kohtu selgitus p-s 5 toodud

mõistetele on üldsõnaline ning sellest ei selgu üheselt, milliste tingimuste täitmisel langeb ära

avaliku korra tagamise toetamise vajadus või millised on need majandustegevuse nõuded, mida

kaebajad on vastustaja hinnangul oluliselt rikkunud.

3)

Haldusmenetluses ei järgitud uurimispõhimõtet. Haldusmenetluse käigus ei toimunud

sisuliselt mingit tõendite kogumist ega asjaolude tuvastamist ning korralduses on tuginetud

2013. ja 2014. aastast pärinevatele väidetele ja asjaoludele. Lisaks ei ole paljudel tõenditel seost

kaebajate tegevusega. Kaebajate suhtes on esitatud oluliselt vähem pretensioone kui enamiku

teiste Suur-Karja tänava baaride kohta. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud vastustaja esitatud

videomaterjali. Videotelt ei nähtu, et Laborite ees viibiks massiliselt inimesi, kes lärmavad ja

rikuvad korda. Samuti pole kuulda, et kaebajate baaridest kostaks valju muusikat.

4)

Vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendamata. Tõendatud ei ole isikute (sh Old

Town Maestro’s hotelli külastajate) rahu ja avaliku korra rikkumine kaebajate tegevuse

tulemusena. Tunnistajate ütlused puudutasid pigem kogu tänava olukorda, mitte konkreetselt

kaebajate baare. Hotellide Savoy ja Barons seisukohad ei ole asjakohased, kuna mõlemad

hotellid asuvad kaebajate tegevuskohtadest umbes 50 m kaugusel. Nimetatud hotellide kohta

veebis avaldatud anonüümsed kommentaarid ei saa olla kaebajate majandustegevuse piiramise

õigustuseks. Näiteks Club Hollywoodi mõju Suur-Karja tänavale on oluliselt suurem kui

kaebajatel, kuid selle klubi lahtiolekuaegu vastustaja ei piiranud.

5)

Korralduse tegemiseks puudus õiguslik alus ning halduskohus kohaldas otsuse tegemisel

vääralt materiaalõigust. Kaebajad ei ole tekitanud Suur-Karja tänaval teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). Ka Laborite ees tänaval ei tekitata teisi isikuid

oluliselt häirivat müra. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebajad on rikkunud KorS § 56

lg-s 1 sätestatud nõuet, ei ole selle näol tegemist majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1

tähenduses. Kohus leidis ekslikult, et AS § 36 lg 1 p 3 on praegusel juhul kohaldatav.

6)

Kaebajate majandustegevuse piiramine on ebaproportsionaalne meede. Kohus leidis

põhjendamatult, et tegevusaja piiramine on sobiv, vajalik ja mõõdukas meede taotletava

eesmärgi saavutamiseks. Korralduses märgitud kujul kaebajate tegevuse piiramine toob kaasa

nende tegevuse lõppemise.

7)

Korralduse andmisel ei ole järgitud kaalutlusreegleid ning lisaks rikutakse

ettekirjutustega võrdse kohtlemise põhimõtet.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kehtiv. Seletuskiri on korralduse lahutamatu

osa. Korralduse ja seega ka seletuskirja on allkirjastanud pädevad isikud. Korraldus on selge ja

arusaav.

2) Old Town Maestro’s hotelli opereeriva äriühingu OÜ Desito Invest juhatuse liikme MS

poolt halduskohtu istungil antud ütlused ei ole kooskõlas muude tõenditega ning võivad olla

mõjutatud Lab OÜ ja OÜ Desito Invest vahelisest üürisuhtest. MS ütluste kohaselt oli

ruumidele püsiva üürniku leidmine keeruline ning Lab OÜ on ainus, kes on OÜ-lt Desito Invest

Suur-Karja 10 asuvaid ruume pikemat aega üürinud. Nimetatud hotelli kliendid on TripAdvisor

veebilehel korduvalt kurtnud tänavalt kostva müra üle. Arvestades, et hotelli 3.–6. korruse

tubade aknad avanevad tänavale, on ka eluliselt väheusutav, et Suur-Karja tänaval tegutsevatest

baaridest ei kosta hotellitubadesse mingit müra.

3-15-2857

10(15)

3) Korralduse andmisele eelnenud haldusmenetluses analüüsiti kaebajate majandustegevuse ja

avaliku korra nõuete täitmist ja kaebajate ning nende klientide tegevusest tulenevaid mõjusid

tegevuskoha vahetus läheduses elavatele ja pidevalt viibivatele isikutele. Samuti arvestati

kaebajate majandustegevuse eripäraga.

4) Tallinna linn ei ole määranud Suur-Karja tänavat avalikuks kohaks, kus oleks lubatud

alkohoolsete jookide tarbimine KorS § 55 lg 3 tähenduses, kuid mille tarvitamist tänaval tuleb

siiski pidevalt ette. Samuti ei ole Suur-Karja tänav linnaehituslikult planeeritud ega kujundatud

spetsiaalselt pubide piirkonnaks, kus puuduksid eluruumid ja majutusasutused. Tegemist on

tavapärase tänavaga, kus kehtivad kõik avaliku korra ja muinsuskaitsealased nõuded.

8. PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Korralduse

resolutsioonist on üheselt arusaadav, kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul ning

korraldus on täidetav. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Vaidlust ei ole selles, et korralduse on allkirjastanud pädevad isikud (abilinnapea linnapea

ülesannetes TA ning linnasekretär TS) ning korralduses on sõnaselgelt viidatud seletuskirjale

ja selle lisale, mis tehti kaebajatele kättesaadavaks. Halduskohus märkis õigesti, et HMS ei

sätesta eraldi vorminõudeid haldusakti lisadele, sh dokumentidele, milles sisalduvad haldusakti

põhjendused. Seega ei pea haldusakti lisad tingimata olema allkirjastatud pädeva(te) isiku(te)

poolt. Korralduse seletuskirja tuleb käsitada haldusakti lahutamatu osana. Haldusakti

põhjendamise kohustuse eesmärkideks on ühelt poolt tagada haldusakti adressaadi õiguste

efektiivne kaitse ja haldusakti kohtulik kontrollitavus, teisalt sunnib põhjendamiskohustus

haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema (vt nt Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-13-11, p 10). Kohtupraktikas välja toodud diskretsiooniotsuse põhikaalutluste

haldusaktis esitamise nõudega peetakse silmas seda, et haldusakti adressaadile ning kohtule

peab olema üheselt arusaadav, millised olid haldusakti andja kaalutlused (vt nt Riigikohtu

lahendid nr 3-3-1-35-13 (p 25), 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18)). Praegusel juhul on

eelnimetatud nõuded täidetud. Allkirja küsimusest sõltumata on ilmne, et haldusorgan on

korralduse andmisel lähtunud seletuskirjas esitatud kaalutlustest. Ka kaebajad ise tuginevad

seletuskirjas märgitule kui haldusakti põhjendustele. Seega ei ole põhjenduste esitamine

korralduse lisas takistanud kaebajatel aru saamast, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti

ega oma õiguste efektiivset kaitsmist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt

HMS §-de 55 ja 56 nõuetele.

11. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, §

54 ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

3. Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse

andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest

normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda

ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et

AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus

3-15-2857

11(15)

täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise

piirangu seadmise aluseks.

12. Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt

võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et

seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab

majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib

piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803

SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga,

et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük

tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st

29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid

majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise

tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks

kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus

majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS

§-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et nende tegevuse, täpsemalt tegevuskohas kauplemise

ja sellest lähtuva mõju üle saab järelevalvet teostada KaubTS § 21 lg 1 kohaselt vaid

Tarbijakaitseamet. KaubTS § 4 lg 1 p 12 kuulub olemuslikult tegevuskohale esitatavate nõuete

hulka ning selle üle saab KaubTS § 21 lg 3 alusel teostada riiklikku järelevalvet valla- või

linnavalitsus.

13. Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik

ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest

vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

14. Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajatele

nende majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga

ettekirjutusi võib haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ

võib vajadusel alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse

nõuete rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on

leebem meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks

ei pea olema tuvastatud, et kaebajad ise tekitavad müra ja rikuvad muul moel avalikku korda,

vaid KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab

kaupleja nii oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus

tõenäoliselt aset leidva ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise

olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub

Kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-

b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

3-15-2857

12(15)

esmane kohustus ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku

korra eest vastutaval isikul.

15. Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi,

kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad

seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge

õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja

tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus

õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.

16. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal,

eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised

on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda PPA poolt haldusmenetluses esitatud

seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja

21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p

1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu

istungitel

antud

tunnistajate

ütlused.

Samuti

nähtub

haldusmenetluses

kogutud

videosalvestistelt, hotellide Barons Boutique Hotel, Savoy Boutique Hotel, Old Town

Maestro’s ja My City Hotel külastajate hinnangutest (vastavalt lisad 19–22, 25–26, 28–29, 31–

32), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2) ning Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste

ja ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40, 42–44), et Suur-Karja tänava baaride

ja nende klientide poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid. See,

et eelnimetatud materjalid ei puuduta üksnes kaebajaid, vaid Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonda üldisemalt, ei muuda neid asjakohatuteks. Korralduse eesmärki

ja adressaatide ringi arvestades on tõendid ja muud materjalid, millele haldusakti andmisel on

tuginetud, asjakohased. Muu hulgas on vastustaja tuginenud varasemas haldusmenetluses, mis

päädis 13.01.2014 korraldusega nr 10 (adressaatideks OÜ-d Nimeta Management ja Shotbar),

kogutud tõenditele. Asjaolu, et võrreldes 13.01.2014 korraldusega on 21.10.2015 korralduse

adressaatide ring suurem, ei välista haldusakti põhjendustes varasemale korraldusele ja vastavas

haldusmenetluses kogutud tõenditele viitamist ja tuginemist, kuna varasem haldusmenetlus on

praegusega seotud ja mitmeid varasemas menetluses kogutud tõendeid saab ka vaidlusaluses

haldusmenetluses asjakohaseks pidada. Vastustaja ei ole aga praeguses haldusmenetluses

piirdunud vaid varasemas menetluses kogutud tõenditega, vaid on kogunud ka 2015. aasta seisu

kajastavaid tõendeid. Kokkuvõttes on vastustaja asunud seisukohale, et olukord Suur-Karja

tänaval ei ole võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud.

17. Erinevalt näiteks Nimeta Baarist ja Shootersist ei asu Laborite tegevusruumid elumajas,

mistõttu ei ole nende suhtes esitatud kaebusi baari ruumidest kostva müra kohta. Suur Labor

tegutseb hotelli Old Town Maestro’s kõrval ning selle hotelli juhtkonnal ei ole kaebajate

tegevuse suhtes pretensioone. Kaebajad märgivad, et tegid pärast 2014. aastal toimunud

huvigruppide kohtumist märkimisväärseid pingutusi olukorra parandamiseks. Kaebajad on

palganud baariruumidesse ja sissepääsu juurde korda hoidma turvamehed ning lisaks ostetakse

koos teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega turvateenust tänavatel korra tagamiseks.

Kaebajad on paigaldanud kaamerad ning suured prügikastid. Eraldi töötaja vastutab Laborite

esise kõnnitee ja sillutise korrashoiu eest. Laboritest on keelatud väljuda jookidega ning liigses

joobes klientidele alkoholi ei müüda. Nendest meetmetest hoolimata ei saa nõustuda kaebajate

väitega, et olukord on võrreldes varasemaga märkimisväärselt paremaks läinud.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas määravat tähtsust sellel, kas ja mil määral

häirib kaebajate tegevuskohtadest kostev muusika kõrvalmaja elanikke või hotellikülalisi, kuna

etteheited kaebajate tegevusele on seotud eelkõige tänavalt kostva lärmiga, mida tekitavad baari

kliendid. Halduskohtu istungitel üle kuulatud tunnistajad SA, TP, TO, VK ja AM, kes omavad

3-15-2857

13(15)

Suur-Karja tänaval kinnisvara ja kellest osa ka elab seal, kinnitasid, et baaride vaheline tänav

on jätkuvalt õhtuti ja öösiti, eriti reede ja laupäeva öösel rahvast täis. Tunnistajad kinnitasid, et

neid häirib teiste seas Labori tegevus: Suures Laboris asuvast suitsetamisruumist hoolimata

suitsetatakse tänaval; inimesed käivad Suure ja Väikese Labori vahet; Laboritest väljuvad

raskes joobes isikud; tunnistajad on näinud, kuidas Laboritest väljutakse koos alkoholiga.

Tunnistajaid häirib tänavalt kostev lärm, aga näiteks ka tänava, ukseesiste ja kangialuste

reostamine suitsukonide, klaasikildude, uriini ja oksega. Lärmi all ei pea tunnistajad silmas

seda, et tänaval öö läbi karjutakse: öörahu häirib oluliselt juba see, kui karjumist aeg-ajalt öö

jooksul ette tuleb. SA ütluste kohaselt ei saa Suur-Karja 4 majas asuvas korteris püsivalt elada

ega seda turuhinna eest müüa või välja üürida.

19. Kaebajad leiavad, et tunnistajate ütlused ei ole objektiivsed ega usaldusväärsed, kuna neil

on seoses Suur-Karja tänavaga majanduslikud huvid. Ringkonnakohus märgib, et tunnistajad

ei pea tingimata olema erapooletud – kohus arvestab tunnistajate ütluste usaldusväärsuse

hindamisel, et need kajastavad suuresti tunnistajate subjektiivset hinnangut ning seda, et

tunnistajatel võib olla asja tulemuse suhtes isiklik huvi. See aga ei anna iseenesest põhjust seada

tunnistajate ütluste usaldusväärsuse tervikuna kahtluse alla. Nimetatud tunnistajate kirjeldused

Suur-Karja tänavast ja sealsete baaride tegevusest on sarnased ning ringkonnakohtul pole

põhjust kahelda ütluste tõele vastavuses. Asjaolust, et Old Town Maestro’s hotelli omanik ja

Suur-Karja 10 (Suure Labori asukoht) ruumide üürileandja ei ole kaebajate suhtes pretensioone

esitanud, ei saa järeldada, et Laborite tegevus teisi isikuid ei häiri. Sarnaselt Suur-Karja tänava

elanikele kinnitavad ka kõnealuse hotelli külastajate poolt jäetud kommentaarid reisifoorumites

Booking.com ja TripAdvisor (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 28-29), et tänavapoolsetesse

tubadesse kostab tänavalt lärmi. Old Town Maestro’s hotelli esindava MSi ütluste kohaselt ei

ole ta viimase viie aasta jooksul Suur-Karja tänaval öösiti viibinud ning tema isiklikult ei tegele

hotellikülastajate jäetud kommentaaridega. Seega ei saa tema ütluste alusel seada kahtluse alla

teiste tunnistajate ütlusi ja reisifoorumitesse jäetud kommentaare.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et Labori kliendid ei saa mingil juhul häirida

hotellide Barons ja Savoy Boutique Hotel tegevust. Praegusel juhul on probleemiks Suur-Karja

tänava baaride juurde öisel ajal kogunev suur rahvahulk, milles on oma osa ka Laborite

tegevusel. Nimetatud hotellid on kaebaja tegevuskohtadele võrdlemisi lähedal ning on usutav,

et Suur-Karja tänava baaride klientide, sealhulgas Laborite klientide tekitatav lärm kostab ka

nende hotellide tubadesse.

21. On usutav, et turvatöötajad, kes valvavad nii baarides kui ka tänaval, leevendasid probleemi

mõnevõrra. Samas tunnistajate (sh turvamehena tegutseva VN) ütluste ja PPA selgituste

kohaselt on Suur-Karja tänav jätkuvalt nii lärmi, turvalisuse kui ka heakorra osas väga

probleemne piirkond. Politsei esindajad küll möönsid näiteks 27.03.2014 ja 29.10.2014

Tallinna Kesklinna Valitsuses toimunud nõupidamistel (vastavalt vastustaja 21.12.2015 vastuse

lisad 42 ja 44), et turvameeste palkamine on olukorda parandanud, kuid halduskohtu

15.03.2016 istungil tõdes PPA esindaja, et süütegude statistika seda ei näita. Ringkonnakohus

märgib, et tunnistaja AM (Suur-Karja 4 maja elanik) sõnul oli 2014. aastal, kui Tallinna

Kesklinna Valitsus probleemiga aktiivselt tegeles (andis välja korralduse, millega piiras Nimeta

Baari ja Shootersi tegevust), müra vähem, kuid 2015. aastal oli ta sunnitud müraprobleemide

pärast taas politsei poole pöörduma.

22. Linn ei ole Suur-Karja tänavat planeerinud öise pidutsemise piirkonnaks ning seal kehtivad

samasugused avaliku korra nõuded nagu mujal linnas. Kuna Suur-Karja tänaval asuvad lisaks

kauplemiskohtadele ka eluruumid, tuleb seal tegutsevatel ettevõtetel arvestada ka elanike

huvidega, sealhulgas nende õigusega öörahule. Asjas kogutud tõendite põhjal nähtub, et

kaebajate tegevuse mõju ulatub väljapoole nende majandustegevuse kohta – nii tänavale kui ka

3-15-2857

14(15)

läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Kaebajate ja teiste baaride

tegevuse tõttu on Suur-Karja tänava elanikel häiritud neile kuuluvate eluruumide

sihtotstarbeline kasutamine. Arvestades, et paljud Suur-Karja tänaval tegutsevaid baare

külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures, liiguvad ühest baarist teise ning

tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole mõistlikult võimalik tuvastada, millise

konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki

korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo

mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise

puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku

individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Praegusel juhul

on sisuliselt tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib

õigushüvede kahjustumise oht. Kaebajate tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste

kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada

ettevõtetele ühiselt, sõltumata sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud

kaebusi.

23. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajatele KorS

§ 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebajate

tegevus kahjustab nende tegevuskoha läheduses viibivate ja elavate inimeste huve ning seega

ei ole nende tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebajad avaliku korra

eest vastutavateks isikuteks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse

peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse

täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3

sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale

või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga

tuleb nõustuda: Suur-Karja tänava elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende

tervist, samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ja muude süütegude (sh kehalised

väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.

24. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajate majandustegevusele seatud piirangud

ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi

müügi ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel

väheneb inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Kui alkohoolsete jookide

müük ja meelelahutusprogrammi edastamine on lõpetatud, ei ole inimestel enam põhjust Suur-

Karja tänavale baaride lähedusse koguneda ega möödujaid ligi tõmmata. Kokkuvõttes väheneb

müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib

eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Tänaval elumajade ja

hotellide vahetus läheduses lärmamine, suitsetamine ja kaklemine ning tänavate reostamine küll

ei kao tegevuspiirangute tulemusel, küll aga lühendab nende mõjude kestust ja leevendab

seeläbi baaride tegevusega kaasnevaid mõjusid. Toimiku materjalidest nähtub, et Suur-Karja

tänava probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele on antud

Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/

3-15-2857

15(15)

võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Seetõttu on põhjendamatu

kaebajate etteheide, et korralduses pole analüüsitud alternatiivsete, vähem koormavate

meetmete rakendamist. Korralduse andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi

ajalist piiramist, kuid vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride

juurest varem lahkuks, vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist.

Seejuures võimaldatakse kaebajatel toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine

lõpetada tund aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud

kellaajad on kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute

huvide vahel. Ringkonnakohus möönab, et piirangud toovad kaebajatele ilmselt kaasa tulu

vähenemise. Samas on inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi

turvalisele keskkonnale kaalukamad kui kaebajate huvi võimalikult suurt kasumit teenida.

26. Kaebajad osundavad, et tunnistajate ütluste kohaselt on olukord Suur-Karja tänaval

probleemne eelkõige nädalavahetustel ja suvisel ajal, kuid korraldusest ei nähtu, miks on

vastustaja sellest hoolimata pidanud vajalikuks piirata kaebajate majandustegevust aastaringselt

kõigil nädalapäevadel. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja on korralduse andmisel

arvestanud erinevate haldusorganite ja isikute arvamustega. Korralduse p-des 1.3.9–1.3.22

toodud arvamustest nähtub, et kauplemisaegade piiramist on peetud vajalikuks kõikidel

nädalapäevadel sõltumata aastaajast. Kuna haldusmenetluses ei ilmnenud, et talveperioodil ja

tööpäevadele eelnevatel öödel probleemid puuduksid, pole põhjust vastustajale ette heita, et ta

ei kaalunud võimalust kehtestada piirangud näiteks ainult nädalavahetustel ja suvisel perioodil.

27. Kaebajad leiavad, et korraldus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus ei

nõustu kaebajatega, et neid peaks võrdlema teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega, kelle

suhtes ei ole esitatud kaebusi ja kellele ettekirjutust ei tehtud. Korralduses on põhjendatud, miks

ettekirjutused tehakse just korralduse p-s 1 nimetatud isikutele. Korralduse adressaatide

klientide sihtgrupp on suuresti kattuv ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju

tänaval on ühesugune. Sarnase tegevusprofiiliga baaride paiknemine lähestikku väikesel alal

loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja

Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte

inimhulkade kogunemist. Seega sõltumata sellest, kas konkreetse baari ruumidest kostev müra

kedagi häirib või mitte, on õigustatud ettekirjutuse tegemine kõigile korralduse adressaatidele.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise

taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks