3-15-2845/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2845

Haldusasi

Taco Express OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse

21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks kaebajat

puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja – Taco Express OÜ, volitatud esindaja adv

Kaarel Berg

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Taco Express OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 30.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Taco Express OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

27.04.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2845 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-2845

2(14)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale

isikule, sealhulgas OÜ-le Taco Express (p 1.8) ning kohustas teda viima oma tegevuse

kooskõlla korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja

kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega (p

2). Korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks kohustati teiste hulgas OÜ-d Taco

Express lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohas (Taco asukohaga Müürivahe 14/16 //

Suur-Karja 18 // Vabaduse väljak 2) majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel

00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1). Lisaks kohustati

eelnimetatud isikuid lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohtades majandustegevusena

toitlustamise (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika

edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00

(p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3). Korralduses hoiatati, et p-

des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks 2015 rakendatakse

sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks 2015 rakendatakse

sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata jätmisel 4. detsembriks

2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43

lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise

toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega

kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni eelnimetatud müügikohtades majandustegevusena

alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00

ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00 (p 5). Korraldusega rakendatavad

piirangud ei kehti öödel vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6). Korraldus jõustub

teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste

kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse andmise aluseks on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6 ja 53, KorS

§-d 28, 54 ja § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3 ja § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p

12 ja § 21 lg 3. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse

lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja

nimetatud dokumente.

Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi

pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega

kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna

külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna

mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine

tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel

alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte

inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab

müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi

3-15-2845

3(14)

ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning

sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme

avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad

seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende

toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate seni kasutusele võetud abinõud ei ole

probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja

transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et

sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning

oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval.

Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu

puutumatusele (Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs.

Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks

meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia;

25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse

riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja

selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus

kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik

avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh

on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse

nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus

peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb

müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra

tagamise

vastu

UNESCO

maailmapärandi

nimekirja

kuuluva

Tallinna

vanalinna

muinsuskaitsealal esineb avalik huvi.

Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on

nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük

enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei

piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning

baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed.

Taco Express OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste müügiaegadega alkohoolse joogi müügi

osas tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja

tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist vastavalt nelja ja kolme tunni

võrra.

2. Taco Express OÜ esitas 16.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks teda puudutavas osas.

1)

Kaebaja ei ole rikkunud KorS § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning KaubTS § 4 lg 1 p-s 12

sätestatut. Jääb ebaselgeks, millised preambulis märgitud või seletuskirjas nimetatud sätted on

korralduse p-s 2 sisalduva ettekirjutuse tegemise õiguslikuks aluseks. Kaebaja puhul ei esine

alust kohaldada KorS 28 lg-t 1 ja MsüS § 68 lg-t 1. Kaebaja ei saa juriidilise isikuna KorS § 55

lg-tes 1 ja 2 nimetatud tegusid toime panna, kuna need eeldavad füüsiliste isikute osavõttu.

Korralduses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks toime pannud kuritegusid, väärtegusid või

korrarikkumisi. Samuti ei ole tuvastatud, et konkreetselt kaebaja põhjustaks häirivat müra (nt

muusika valju mängimisega) ning seda ei kinnita ka mürataseme mõõtmistulemused. Kaebaja

3-15-2845

4(14)

on teinud müügikohta olulisi investeeringuid, et vältida normtaset ületava müra tekitamist.

Kaebaja majandustegevus ei riku avalikku korda ega ole korraldatud teiste isikute õigusi ning

huve kahjustaval viisil. Kaebaja müügikohas on kehtestatud klientidele eeskirjad, mille täitmise

tagamiseks kasutatakse turvafirmat. See välistab, et müügikoha kliendid viibiksid müügikohast

väljas ning rikuksid seal avalikku korda.

2)

Kaebaja müügikoha peamine tegevus, sh ka korralduse p-des 2.1 ja 2.2 nimetatud

kellaaegadel (müügikoht on avatud iga päev 11.00–07.00), seisneb toitlustamises, mitte

baaridele või ööklubidele omase meelelahutuse pakkumises. Korralduses ei väideta ega

põhistata, et kaebaja majandustegevus häiriks kohalikke elanikke või rikuks avalikku korda.

Pretensioonide puudumist on kinnitanud ka Suur-Karja 18 korteriühistu. Kaebajale omistatakse

põhjendamatult tagajärgi, mille põhjustab alkoholi müük ja meelelahutuse pakkumine teistes

müügikohtades.

Kaebajat

koheldakse

ebavõrdselt

võrreldes

sarnaste

tunnustega

müügikohtadega.

3)

Korralduse andmisel on tehtud kaalumisvigu ning arvestatud ei ole kaebaja tegevuse

eripära (toitlustamise suur osakaal). Kaebaja käive moodustas korralduse p-s 2 sätestatud

lahtiolekuaja piirangute ajal viimase aasta jooksul tööpäevadel 76% ning nädalavahetustel 90%

kogu käibest. Seejuures moodustab alkoholi müük vaid 17% käibest. Ettevõtlusvabaduse

piiramine on sedavõrd intensiivne, et ettekirjutuse täitmine tooks kaasa tegevuse lõpetamise

selles müügikohas.

4)

Kaebajale

kehtib

alates

06.10.2009

majandustegevuse

registris

registreering

toitlustuskoha pidamiseks ning toitlustusasutuse avamisel tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et

praegu kehtiv lahtiolekuaeg säilib muutumatuna. Kaebaja on teinud märkimisväärseid

investeeringuid ning palganud tööjõudu. Faktiline ega õiguslik olukord pole pärast tegevusloa

esialgset andmist oluliselt muutunud.

5)

Korraldusega ette nähtud abinõu ei aita saavutada taotletavat eesmärki. Korraldusega

seatavate lahtiolekuaegade korral jätkavad tegevust muud sarnased müügikohad, mis toob

kaasa korralduses kirjeldatud negatiivse tagajärje – inimeste kogunemise avalikel tänavatel.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka KorS § 55 lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56

lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Viidatud õigusnormid on käsitatavad majandustegevuse nõuetena

MsüS § 6 tähenduses. KorS teiste isikute häirimist keelavad õigusnormid on majandustegevuse

nõueteks ja täitmiseks kohustuslikud ka kaebajale.

2) Kaebaja majandustegevus rikub avalikku korda ja on korraldatud teiste isikute õigusi ning

huve kahjustaval viisil. Kaebaja müügikoha külastajate poolt müügikoha ees tänaval ülemäärase

müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud tõendid,

sealhulgas PPA haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste

statistika, ettevõtjate ning elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja

ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus (seletuskirja p 1.2), Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti (Mupo) hinnang, Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja

1.3.16) ning videosalvestised aastatest 2011–2015. Kaebaja tegevus ei kahjusta mitte ainult

piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning turiste, vaid häirib ka teiste ettevõtjate

majandustegevust (nt läheduses asuvad hotellid ja külaliskorterite omanikud). Kaebaja tegevus

toob PPA andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas.

3) Kaebaja tegevuskohas pakutakse küll ka toitlustamist, kuid samal ajal tegutsetakse baarina,

kus interjöör on kujundatud rõhutatult alkoholi müüki propageeriva kohana ning

sotsiaalmeedias kutsutakse üles tarbijaid nädalavahetustel baaris alkoholi tarbima. Teiste

baaride külastajad tulevad öösel kaebaja müügikohta sööma ja tarbivad ka alkoholi.

3-15-2845

5(14)

4) Kaebaja on KorS § 15 lg 1 järgi isikuks, kes vastutab avaliku korra eest, kuna tema baari

ja

külastajate

tegevuse

tagajärjeks

on

korralduses

tuvastatud

õigusrikkumised.

Haldusmenetluses tuvastati, et kaebaja tegevus häirib ja seab ohtu teisi isikuid ning kahjustab

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Seega rikub

kaebaja avalikku korda ja majandustegevuse nõudeid KorS § 55, § 56 lg 1 ning KaubTS § 4 lg

1 p 12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid (seletuskirja p 1.4).

5) Linn on abinõude rakendamist aastaid edasi lükanud, et anda baaripidajatele võimalus oma

majandustegevust ise parandada ja selle mõjusid vähendada, kuid senised ettevõtjate püüdlused

ei ole andnud piisavaid tulemusi. Kuigi kaebaja on kehtestanud klientidele ranged

sisekorraeeskirjad ja kasutab turvafirma teenust, ei aita see oluliselt vähendada kaebaja tegevuse

häirivaid mõjusid.

6) Haldusmenetlus algatati kokku 15 ettevõtja suhtes. Lisaks koguti andmeid kokku 50

toitlustusega tegeleva ettevõtja müügikohtade kauplemisaegade, tegevuskontseptsioonide ning

sihtgrupi erisuste kohta. Piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang ning elanike ja

ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esile toodud ala kohta (tänavalõik Suur-Karja

4 kuni Suur-Karja 18).

7) Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse

joogi kättesaadavuse ja müügikoha lahtiolekuaegade piiramine on tõestatult toimivaks

meetmeks avaliku korra tagamisel. Eeldatavasti ei koondu ega lisandu pärast ettekirjutusega

määratud kellaaegasid kaebaja müügikohta ja selle lähedusse enam (joobes) inimesi, kes

põhjustaksid avaliku korra rikkumisi või langeksid ise õigusrikkumiste ohvriks, kuna neil

puuduks teatud kellaajast võimalus alkoholi osta ja nende joobeaste ei ole kella 01.00-ks veel

sedavõrd kõrge kui see on baari tavalisel sulgemisajal kell 07.00. Toitlustuse pakkumise ja

muusika edastamise lõpetamine ning inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab omakorda

teisi isikuid häiriva müra tekkimist vältida. Hajutatud inimhulkade puhul on tõenäosus tülide,

lõhkumiste, varguste ja lärmi tekkeks oluliselt väiksem, kui on praegu öisel ajal ülerahvastatud

tänavalõigul Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18.

4. Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et kaevatav korraldus on nii sisult kui ka vormilt

õiguspärane.

1)

Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud

17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%.

2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra

tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas

nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude

ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus

ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades.

2)

Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71%

kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste

tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv

jäänud sisuliselt samaks.

3)

Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on

orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni.

Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige probleemsemad ettevõtjad, kelle tegevus on

aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA

sarnaseid probleeme täheldanud.

3-15-2845

6(14)

5. Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2016 otsusega Taco Express OÜ kaebuse rahuldamata

ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1)

Vaidlustatud korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide suhtes

etapiviisiliselt kohaldatavad erinevad abinõud, kuid on siiski piisavalt arusaadav ja täidetav

ning puudub alus pidada seda tühiseks või tühistada vorminõuete rikkumise tõttu.

2)

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi

on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on

majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab

käsitada ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse

kahjulike mõjude eest. Suur-Karja tänav on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas

on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada

teist isikut oluliselt häirivat müra (KorS § 56 lg 1). Ohu või korrarikkumise korral on pädeval

korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes

2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise

eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Kaebaja on

isikuks, kellele saab viidatud normidele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid

kohustusi.

3)

Kaebaja kohustus korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja

majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle

vahetut lähedust. Kaebaja tegevus on üks osa Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast

tegevusest. Seetõttu tuleb asjas arvestada ka tõenditega, mis puudutavad Suur-Karja tänava

olukorda üldisemalt.

4)

Tallinna linn on kaalunud, millistele konkreetsetele toitlustusasutustele ettekirjutus teha.

Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnealuses piirkonnas

probleemseks ning miks on vaja võtta kasutusele abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka

vastaval tänavalõigul ning lühendada aega, mil avalduvad nende isikute tekitatavad negatiivsed

mõjud. Kohtule esitatud videomaterjal ja muud tõendid ning tunnistajate ütlused kinnitavad, et

Suur-Karja tänava kõnealusele lõigule koguneb öisel (pimedal) ajal suur hulk inimesi, kellest

vähemalt osa on joobes, kes räägivad valjult või isegi karjuvad, tarbivad jooke (sh alkoholi),

suitsetavad ja tõuklevad. Lisaks on kohtule esitatud materjalidelt näha rohkelt tänavale visatud

prahti. Kirjeldatud olukorda selles piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajatena üle

kuulatud Savoy Boutique Hotel (asukohaga Suur-Karja 17/19) juhataja TL ja Vanalinna Seltsi

juhatuse liige TO. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga on tõendatud haldusasjas

esitatud pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com) esitatud

arvamustega, milles kliendid toovad esile hotelli ümbrusest kostvat häirivat müra. Olukorra

halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS seletus, milles märgitakse et nn Bermuda

kolmnurgas on tänavad pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega,

suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt

vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja kohati agressiivsed inimesed, kes takistavad

koristustöid ja muudavad tänavate puhastamise töötajate jaoks ohtlikuks.

5)

Kaebajat vahetult puudutavad põhjendused on esitatud korralduse lahutamatuks lisaks

olevas seletuskirjas (p-d 1.3.7, 15.7). Kohus nõustub kaebajaga selles, et konkreetselt kaebajaga

seonduvad asjaolud ja kaalutlused ei ole vaidlustatud korralduses piisava põhjalikkusega

kajastatud. Kohus on aga veendunud, et vastustaja on kaebajale ettekirjutuste tegemisel

lähtunud ka neist kaalutlustest, mille ta on esitanud kohtumenetluses.

3-15-2845

7(14)

6)

Tacole ei heideta ette müügikohast endast lähtuvat müra (valju muusika mängimist), vaid

etteheited puudutavad lähiümbruses viibivate isikute, sh kaebaja klientide, tekitatud lärmi, aga

ka muud häirivat käitumist.

7)

Vaidlust pole selles, et kaebaja – erinevalt paljudest ümbruskonna ettevõtjatest – pakub

varaste hommikutundideni ka toitu. Siiski ei eita kaebaja alkoholimüüki ja vastustaja on väitnud

orienteeritust alkoholimüügile, arvestades Taco interjööri ja reklaami sotsiaalmeedias. Veenev

on vastustaja selgitus, et Taco juurde kogunevad tema pika lahtiolekuaja tõttu kliendid teistest

piirkonna toitlustusasutustest, mis on juba oma uksed sulgenud. Selleks ajaks (kell 04.00–

05.00) on valdav osa piirkonnas viibijatest joobes ja nende kogunemine ning suhtlus ja

käitumine Taco juures põhjustab häirivat mõju.

8)

Tunnistaja VK kinnitab Taco toitlustusasutuse negatiivseid mõjusid olukorrale majas ja

lähiümbruses, mis on takistanud tal enda korteris elamast ja häirib tema ettevõtlust (korterite

välja üürimist Suur-Karja 18 majas). Tunnistaja on näinud Taco juures kogunemas purjus ja

suitsetavaid inimesi, plasttopsid käes. Väljas karjutakse, puhkevad tülid ning vahel on maas ka

verd; ukse juures urineeritakse. Taco juures peatuvad autod, kust kostab muusikat. Kortereid

üürivad kliendid kurdavad peaasjalikult müra üle, märkides nii majas ja selle ümbruses asuvaid

baare kui ka naabruses asuvat ööklubi (Hollywood) ning pidutsemist tänaval isegi kuni kella

08.00-ni. Samuti on märgitud reostust maja trepikojas. Tunnistaja TO on konkreetsed

tähelepanekud kaebaja müügikoha osas teinud 20.02.2016 kell 06.10: Taco juures ei olnud

turvameest; samas lebas joobes noormees, õllepudel käes; kujunes konflikt (haarati jopest,

küsiti telefoni). Tunnistaja OK, kes töötab korteriühistu Suur-Karja 18 koristajana, koristab

muu hulgas ka Taco esist. Tunnistaja on oma tööajal (kell 5.30–8.00) näinud inimesi

suitsetamas ja liikumas pudelite, klaaside ja topsidega. Kohtuistungil tutvusid kohus ja

menetlusosalised 29.02.2016 PPA poolt vastustajale esitatud videosalvestisega, millest nähtub

tegevus Taco välisukse juures tänaval. Salvestiselt on näha pudeliga väljuv klient, samuti

kaebaja tegevuskoha juures asuvate isikute vaheline kähmlus.

9)

Suur-Karja 18 elanike poolt Vanalinna Seltsile esitatud seletuse kohaselt muutus olukord

Tacos paremaks pärast juhataja vahetust. Samas on majaelanikud esitanud 14.12.2015 Tallinna

Ettevõtlusametile avalduse, milles palutakse teiste seas ka Taco lahtiolekuaja ja öise

alkoholimüügi piiramist. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid, et probleeme Suur-Karja

tänaval põhjustavad muu hulgas ka isikud, keda saab seostada Tacoga – kliendid ja muudest

meelelahutuskohtadest saabuvad isikud, kes kogunevad veel avatud asutuse juures kas toidu

ja/või alkoholi ostmiseks või lihtsalt suhtlemiseks. Tunnistajate ütlustest ja esitatud PPA

videosalvestiselt nähtuvalt jätkub Taco juures ka juba kaasa võetud või Tacost ostetud alkoholi

tarbimine. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole tajutav turvatöötaja panus olukorra lahendamisse.

10) Korra tagamiseks ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole eelnev süüteomenetlus ega

karistamine. Haldusõiguslikke abinõusid võib kohaldada sõltumata kaebaja tegevusega

seonduvate süüteomenetluste olemasolust. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku omavalitsuse

võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute õigusi ja huve

kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15).

11) Ettevõte ei saa oma majandustegevust korraldada teisi isikuid häirival moel. Ettevõtja

huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist

elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas. Üksiku ettevõtja huvi ei saa ka olla kaalukam

avalikust huvist turvalise keskkonna ja piirkonna heakorra tagamise vastu. Samuti ei saa

ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus)

kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad

oma tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides. Kaebaja väited

3-15-2845

8(14)

ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega

ei ole põhjendatud.

12) Majandustegevuse registris 06.10.2009 tehtud registreering ei anna kaebajale õiguspärast

ootust, et tema kauplemisaega ei piirata. Korralduses seatud piirangud ei ole

ebaproportsionaalsed. Vastustaja kohaldatud abinõud on probleemi lahendamiseks vajalikud

ning piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja lühendamiseks

vastustaja kirjeldatud põhjendustel sobivad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Taco Express OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 27.04.2016 otsus

tühistada ning rahuldada tema kaebus.

1)

Kohus võttis vastu ning arvestas otsuse tegemisel asjakohatute tõenditega, sh tõenditega,

mis puudutavad pärast korralduse andmist aset leidnud sündmusi. Valdav osa vastustaja

esitatud tõenditest puudutavad teiste piirkonna baaride, mitte kaebaja tegevust. Halduskohus

rikkus vastustaja hilinenult (02.03.2016) esitatud tõendeid (kolm täiendavat dokumentaalset

tõendit, videosalvestis ja taotlus OK tunnistajana ülekuulamiseks) vastu võttes HKMS § 51 lg-

t 3 ja § 62 lg-t 2. Vastustajal puudus mõjuv põhjus tõendite hilinenult esitamiseks. Vastustaja

02.03.2016 esitatud tõendid on ka asjakohatud.

2)

Ükski kohtus üle kuulatud tunnistajatest ei ela ise Suur-Karja 18 majas. Asjas puuduvad

tunnistajate ütlused selle kohta, et kaebaja tegevus rikub majaelanike öörahu. Korralduse

andmisel ei ole tuginetud mitte ühelegi konkreetselt kaebaja kohta esitatud kaebekirjale.

Halduskohus oleks pidanud jätma Suur-Karja 18 elanike 14.12.2015 kirja arvestamata, kuna

see on koostatud pärast korralduse andmist ning lisaks on tegemist ebausaldusväärse tõendiga.

Vanalinna Seltsi ja Suur-Karja 18 korteriühistu juhatuse varasemates kirjades on märgitud, et

Tacoga probleeme pole. Kohus jättis need tõendid arvestamata ning tugines otsuses vaid

kaebaja suhtes negatiivsetele tõenditele.

3)

Halduskohus on KorS § 55 lg 1 p-e 1, 2 ja 7 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 ebaõigesti

tõlgendanud. Nimetatud sätteid ei saa tõlgendada selliselt, et kui Suur-Karja tänava piirkonnas

üldiselt ei ole avalik kord tagatud, tuleb piirata ka kaebaja tegevust sõltumata sellest, kas

kaebaja majandustegevuse ja avaliku korra rikkumise vahel esineb põhjuslik seos või mitte.

4)

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul on tõendatud vastustaja

lähtumine kohtumenetluses esitatud kaalutlustest haldusakti andmisel. Korralduse seletuskirjas

pole viidatud ühelegi konkreetselt kaebaja suhtes esitatud kaebusele ega majandustegevuse

nõuete rikkumisele kaebaja poolt. Korralduses pole arvestatud asjaoluga, et kaebaja ei ole

erinevalt teistest korralduse adressaatidest baar või pubi, mille peamiseks tegevuseks öisel ajal

on meelelahutusprogrammi pakkumine ja alkoholi müük. Kaebaja põhitegevuseks on toidu

serveerimine ning tema tegevuskohas ei mängita öösiti muusikat. Korralduses toodud aegadel

moodustab 59–67% kaebaja käibest toidu müük. Alkohoolsete jookide osakaal seevastu

moodustab sellel ajavahemikul käibest vaid 13–20%, millest 63% omakorda on lahja alkohol

(siider, õlu, vein). Korralduse kohaselt on korra rikkumise peamiseks põhjuseks rohke öine

alkoholitarbimine, millele aitavad kaasa eelkõige Suur-Karja tänava baarid, pubid ja ööklubid.

Kohus on kaebaja põhjendamatult liigitanud Suur-Karja tänaval tegutsevate baaridega sarnase

profiiliga asutuseks.

5)

Korraldusega koheldakse kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste samas piirkonnas asuvate

ettevõtetega. Korralduse rakendamine toob kaebajale kaasa ebaproportsionaalselt raske

3-15-2845

9(14)

tagajärje – kaebaja majandustegevus tuleb lõpetada. 2015. aastal moodustas ajavahemikul

00.00–05.00 tekkinud käive 54% kogukäibest.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kõik haldusmenetluses kogutud tõendid on asjakohased. Korralduse andmisele eelnenud

haldusmenetluses analüüsiti kaebaja majandustegevuse ja avaliku korra nõuete täitmist ning

tema klientide tegevusest tulenevaid mõjusid tegevuskoha vahetus läheduses elavatele ja

pidevalt viibivatele isikutele. Samuti arvestati kaebaja majandustegevuse eripäraga.

Korralduses tehtud viide elanike kaebustele ja pöördumistele hõlmab ka suulisi kaebusi, sh

politseile tehtud telefonikõned.

2) Kaebaja majandustegevuse eripära seisneb eelkõige öisel ajal teiste müügikohtade klientide

teenindamises pärast nende sulgemist. See tähendab, et märkimisväärne osa Suur-Karja tänava

ja teiste piirkonna müügikohtade klientidest kogunevad varahommikuks kaebaja müügikohta.

Paljud saabuvad kliendid on purjus ja tulevad Tacosse, et süüa ja pidutsemist jätkata. Üldiselt

ei ole restoranid ja muud söögikohad avatud kaebajaga sarnastel kellaaegadel, sest öösel

inimesed tavaliselt ei söö. Kaebaja tegevuse häirivuse hindamisel ei ole määravat tähtsust,

milline on kaebajal toitlustamise ja alkohoolse joogi müügi osakaal käibest. Kliendid on

kaebaja müügikohta jõudes sageli purjus. Kaebaja küll ei vastuta klientidel juba tekkinud joobe

eest, küll aga on kaebajale omistatav purjus klientide poolt kaebaja tegevuskohas ja selle

läheduses lärmamine, kaklemine, tänava reostamine ja muul viisil teiste isikute häirimine.

Kaebaja on oma tegevuse teadlikult korraldanud selliselt, et see soodustab paljude inimeste

kogunemise öösel ja varahommikul tema müügikohta, koondades ja pikendades seeläbi

kahjulikke mõjutusi kolmandatele isikutele.

3) Kohtumenetluses esitatud tõendid kinnitavad korralduse andmise ajal eksisteerinud

asjaolusid ning on asjassepuutuvad. Kuna halduskohus leidis, et hilinenult esitatud taotlus

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei põhjusta menetluse venimist, võttis kohus tõendid asja

juurde õiguspäraselt. Vastustaja poolt täiendavalt esitatud tõendid üksnes kinnitavad olukorda,

mis valitses kaebaja müügikohas ja selle ümbruses ka korralduse andmise ajal. Suur-Karja 18

maja elanike 14.12.2015 pöördumine käsitleb pikemat perioodi ja seega ka korralduse

andmisele eelnevat aega, mistõttu on tegemist asjakohase tõendiga. Majaelanikud on märkinud,

et Taco reageering nende pöördumistele on olnud mõistev, kuid kaebaja on ekslikult järeldanud,

et tema tegevus majaelanikke ei häiri.

4) Praegusel juhul ei ole tegemist kollektiivse vastutuse kohaldamisega. Tõendatud on, et

kaebaja rikub majandustegevuse nõudeid. Korralduse andmisel on kaalutlusõigust teostatud

õiguspäraselt. Piirangud seati ettevõtjatele, kelle tegevus ja selle mõjud on võrreldavad.

5) Võrdse kohtlemise põhimõtet ja kaalutlusreegleid on järgitud. Kaebaja väide, et tema

müügikoha varasemal sulgemisel kandub probleem mõnele teisele tänavale, ei ole asjaolu,

millest võiks sõltuda haldusakti õiguspärasus. Müra ja avaliku korra rikkumiste põhjuseks on

eelkõige suure hulga inimeste kogunemine väikesele alale. Politsei praktika põhjal ei esine

hajutatud inimhulkade puhul samas mahus õigusrikkumisi.

8. Politsei- ja Piirivalveamet jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

3-15-2845

10(14)

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt

võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et

seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab

majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib

piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803

SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga,

et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük

tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st

29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid

majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise

tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks

kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus

majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS

§-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

11. Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik

ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest

vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

12. Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajale tema

majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga ettekirjutusi võib

haldusorgan teha. Ringkonnakohus leiab, et pädev organ võib vajadusel alkoholi müügi kui

majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks.

Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on leebem meede kui baari

sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks ei pea olema tuvastatud,

et kaebaja ise tekitab müra ja rikub muul moel avalikku korda, vaid KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-

t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab kaupleja nii oma tegevuskohas

kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt aset leidva ohu ja

korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra tekkimise

võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane kohustus ohu

ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest vastutaval

isikul.

13. Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi,

kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad

seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge

Kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-

b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

3-15-2845

11(14)

õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja

tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus

õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on otsuses tuginenud asjakohatutele

tõenditele. Praeguses asjas on asjakohased ka tõendid, mis käsitlevad üldist olukorda Suur-

Karja tänaval, mitte ainult konkreetselt kaebajat puudutavad tõendid. See, et kohtuistungil

tunnistusi andnud isikud ei ela ise hetkel Suur-Karja 18 majas, ei muuda nende ütlusi

asjakohatuteks. Vastustaja esitatud 06.02.2016 videosalvestis on küll filmitud pärast korralduse

andmist, kuid see üksnes toetab korralduses kirjeldatud olukorda ega ole käsitatav uue

asjaoluna. Halduskohus võttis vastustaja poolt 02.03.2016 esitatud tõendid õiguspäraselt

HKMS § 51 lg-t 4 arvestades vastu ning võis seega neile ka kohtuotsuses tugineda.

15. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal,

eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised

on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda PPA poolt haldusmenetluses esitatud

seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste statistika (seletuskirja p 1.3.9, vastustaja

21.12.2015 vastuse lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang (seletuskirja p

1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja halduskohtu

istungil antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud videosalvestistelt,

hotelli Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja 17) külastajate hinnangutest (lisad 25–26), arvukatest

artiklitest (seletuskirja p 1.2), Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja ümarlaudade

protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40–44), et Suur-Karja tänava baaride ja nende klientide

poolt tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid.

16. Suur-Karja 18 maja elanikud ei ole kaebaja tegevuse peale kaebuste esitamisel olnud nii

aktiivsed kui näiteks Suur-Karja 4 maja elanikud samas majas tegutsevate baaride suhtes, kuid

sellest ei ole põhjust järeldada, et kaebaja müügikohad majaelanikke ei häiri. Tunnistaja VK

kirjeldas halduskohtu istungil kaebaja müügikoha tegevuse häirvat mõju: Taco juurde

kogunevad purjus ja suitsetavad inimesed, plasttopsid käes; karjutakse ja tülitsetakse.

Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda vastustaja väidetes, et Suur-Karja 18 elanikud on teiste

seas esitanud pretensioone (sh suuliselt) ametiasutustele ja väljakutseid PPA-le. Ehkki Suur-

Karja 18 elanike 14.12.2015 pöördumine (I kd, tl 101-102) on koostatud pärast korralduse

andmist ning vastustaja ei saanud sellele korralduse andmisel tugineda, siis see üksnes kinnitab

asjaolusid, millega korralduse andmisel arvestati. Haldusmenetluses kogutud tõenditest ja

tunnistajate ütlustest nähtub, et pärast kaebaja müügikoha juhataja vahetumist 2014. aasta

alguses on olukord paremaks läinud ning majaelanikega arvestatakse senisest enam. Näiteks ei

kosta Tacost enam öösiti valju muusikat. Ilmselt on see põhjuseks, miks on Taco suhtes viimasel

ajal vähem etteheiteid tehtud ja kaebusi esitatud kui näiteks samas tegutsevate Dublineri ja Valli

baari suhtes. Majaelanike kaebuste hulk ei ole aga ainus asjaolu, millega korralduse andmisel

on arvestatud.

17. Kaebaja tegevuse mõju ulatub väljapoole tema majandustegevuse kohta – nii tänavale kui

ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Arvestades, et paljud Suur-

Karja tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures,

liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole

mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra

ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole

korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel

ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise

kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS

3-15-2845

12(14)

eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Praegusel juhul on sisuliselt tegemist kestva

korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib õigushüvede kahjustumise

oht. Kaebaja tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute õiguste kahjustamise vahel on

põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine omistada baaridele ühiselt, sõltumata

sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud kaebusi. Avaliku korra eest Suur-

Karja tänaval vastutab seega ka kaebaja, kuna tema tegevus on inimeste kogunemise ja

korrarikkumiste põhjuseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et Mupo seisukohta ei saa

arvestada, kuna tegemist on linna enda asutusega. Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval on

kõige pädevamad hindama just korra tagamisega tegelevad PPA ja Mupo, kes mõlemad on

pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist. Mupo 16.07.2015 kirjas (vastustaja 21.12.2015

vastuse lisa 12) on probleemsemate meelelahutusasutustena nimetatud Hollywood, Valli baar,

Taco, The Dubliner, Nimeta, Shooters, St.Patrick’s, Labor ja Route 13. PPA statistika (lisad 8–

10) näitab, et korrarikkumiste arv piirkonnas oli ka 2015. aastal väga kõrge.

18. Asjaolu, et müügikoha juures valvab turvamees, ei ole tunnistajate ütlusi arvestades

takistanud klientidel Tacost alkohoolsete jookidega väljumast, tänaval lärmamast ja kaklemast.

Müügikohas puudub suitsetamisruum ning kliendid väljuvad sealt muu hulgas suitsetamiseks.

Kaebaja eristab oma müügikohta samas piirkonnas tegutsevatest pubidest, baaridest ja

ööklubidest, väites, et suurem osa tema käibest tekib toidu müügist. Samas viitavad nii

müügikoha sisekujundus kui ka sotsiaalmeedias avaldatud reklaamid selgelt alkoholimüügile

orienteeritusele: leti taga eksponeeritakse põhiliselt alkohoolseid jooke (vastustaja 21.12.2015

vastuse lisa 74) ning Facebook.com vahendusel teavitatakse inimesi alkohoolsete jookide

sooduspakkumistest – mida rohkem ostad, seda soodsam on ühe joogi hind (lisa 75). Isegi kui

kaebaja väide, et suurem osa tema käibest (sh öösel) tuleneb toidu müügist, vastab tõele, ei

nähtu, et tema müügikoha juures toimuks vähem lärmamist ja korrarikkukisi kui läheduses

asuvate baaride ja pubide juures. Kuna Taco on erinevalt enamikust teistest söögikohtadest

avatud öö läbi, on usutav vastustaja selgitus, et paljud öised pidutsejad, kellest osa on joobes,

tulevad Tacosse sööma ja pidutsemist jätkama. Ka juhul, kui kliendid saaksid vahemikus 01.00–

05.00 osta vaid sööke ja mittealkohoolseid jooke, pole põhjust arvata, et nende tegevus oleks

oluliselt vähem häiriv. Olukorras, kus säilib söökide ja jookide ostmise ning samal ajal ka enne

00.00 või 01.00 ostetud alkoholi tarbimise võimalus, viibivad inimesed müügikoha läheduses

kauem. Asjas kogutud materjalidest järeldub, et öisel ajal saab kaebaja müügikohast purjus ja

selle tõttu kõrgendatud meeleolus inimeste kogunemiskoht, kus lärmatakse, kakeldakse ja

reostatakse ümbrust. Vastustaja on korralduse seletuskirjas ja ka täiendavalt kohtumenetluses

põhjendanud vajadust seada ajalised piirangud nii alkoholi müügile kui ka toitlustamise ja

meelelahutuse pakkumisele. Majandustegevuse nõuete rikkumise kõrvaldamiseks ja

vältimiseks meetmete kohaldamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu on

kohtulik kontroll sellise otsuse üle piiratud (HKMS § 158 lg 3). Ringkonnakohus leiab, et

vastustaja kaalutlused on asjakohased ning olulisi ajaolusid, sh kaebaja majandustegevuse

eripära, arvesse võtvad. Kaebajale ei ole ettekirjutust tehtud üksnes tema asukoha ja mitmete

baaride ja ööklubide läheduses paiknemise tõttu.

19. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajale KorS

§ 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebaja tegevus

kahjustab tema tegevuskoha läheduses elavate ja viibivate inimeste huve ning seega ei ole

kaebaja tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebaja avaliku korra eest

vastutavaks isikuks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse

peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse

Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/

3-15-2845

13(14)

täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3

sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale

või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga

tuleb nõustuda: elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist, samuti püsib

kõrgena avaliku korra rikkumiste ning muude süütegude (sh kehalised väärkohtlemised ja

vargused) toimepanemise oht.

20. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama

proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

21. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja majandustegevusele seatud piirangud ei ole taotletava

eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi müügi ning

toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel väheneb

inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Selle tulemusel väheneb müra hulk

nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib eeldada

korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Toimiku materjalidest nähtub, et

Suur-Karja tänava probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride pidajatele

on antud võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi. Korralduse

andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid vastustaja on

jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks. Seejuures

võimaldatakse kaebajal toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund aega

hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on

kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel.

Korraldusega piiratakse kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust (võimalik tulu

vähenemine), kuid inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi

turvalisele keskkonnale on kaalukamad kaebaja huvist võimalikult suurt kasumit teenida.

22. Ringkonnakohus leiab, et korraldus ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja

müügikoha tegevusprofiil ja kliendid (iseäranis öösel) ei erine oluliselt teistest korralduse

adressaatidest ning nende müügikohtade klientide käitumise mõju tänaval on sarnane. Varaste

hommikutundideni avatud ning rohkele alkoholi müügile suunatud toitlustusasutuste

paiknemine lähestikku väikesel alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle

lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks

mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte inimhulkade kogunemist. Kaebajat pole põhjust

võrrelda kõigi öörahu ajal alkoholi müüvate vanalinna toitlustusasutustega, kuna ettevõtete

tegevusprofiil ja klientuur on erinevad ning teistes vanalinna piirkondades ei ole

korrarikkumiste kontsentratsioon sedavõrd suur kui kaebaja tegevuspaiga vahetus läheduses.

Üksnes

asjaolu,

et

piirangud

panevad

kaebaja

võrreldes

teiste

toitlustus-

ja

meelelahutusettevõtetega kehvemasse olukorda ning vähendavad tema konkurentsivõimet, ei

anna alust jätta kaebajale piirangud kehtestamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise

taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks

3-15-2845

14(14)