Legislator Case Law & Legislation
3-15-2804/90 AI generated

3-15-2804/90 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2804/90
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda. lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

Legislator headnote

AI generated

3-15-2804/90 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

Keywords

AI generated
over-exploitation of resources economic instrument for the environment nature conservation asset fight against wastage management of resources environmental protection concerns
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.01.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2804

Haldusasi

Nimeta

Management

OÜ,

St.Patrick’s

OÜ

ja

KANTERON

BVI

OÜ

kaebused

Tallinna

Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k

tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad – Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja

KANTERON BVI OÜ; volitatud esindaja v.adv

Merle Järvala

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kaialiisa

Koolberg ja Priit Lello

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

volitatud esindajad Margit Maidla ja Uudo Sepa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nimeta

Management

OÜ,

St.Patrick’s

OÜ

ja

KANTERON BVI OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 30.11.2016

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus haldusasjas

nr 3-15-2804 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.02.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-2804

2(17)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus tegi 21.10.2015 korraldusega nr 1557-k ettekirjutused üheksale

isikule, sealhulgas OÜ-dele Nimeta Management (p 1.1), St.Patrick’s (p 1.3) ja KANTERON

BVI (p 1.6) ning kohustas neid viima oma tegevuse kooskõlla korrakaitseseaduse (KorS) § 55

lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12

sätestatud majandustegevuse nõuetega (p 2). Korduvate samalaadsete rikkumiste

kõrvaldamiseks kohustati teiste hulgas OÜ-sid Nimeta Management, St.Patrick’s ja

KANTERON BVI lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohtades (vastavalt Nimeta Baar

asukohaga Suur-Karja 4, St.Patrick’s asukohaga Suur-Karja 8 ning Route 13 asukohaga

Müürivahe 15 // Suur-Karja 13 // Väike-Karja 8) majandustegevusena alkohoolse joogi müügi

kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01.00–05.00 (p 2.1).

Lisaks kohustati eelnimetatud isikuid lõpetama korralduse p-s 1 märgitud müügikohtades

majandustegevusena toitlustamise (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi

pakkumise (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl

kellaaegadel 02.00–05.00 (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks määrati 20.11.2015 (p 3).

Korralduses hoiatati, et p-des 2.1 ja 2.2 toodud ettekirjutuste täitmata jätmisel 20. novembriks

2015 rakendatakse sunniraha 1500 eurot ning ettekirjutuse täitmata jätmisel 27. novembriks

2015 rakendatakse sunniraha 3000 eurot (p 4). Korralduses märgiti, et ettekirjutuse täitmata

jätmisel 4. detsembriks 2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel korralduses nimetatud isikutel alates 05.12.2015

kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete

olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni eelnimetatud

müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi kellaaegadel 00.00–05.00 ja

puhkepäevale eelneval ööl 01.00–05.00 ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi

pakkumise kellaaegadel 01.00–05.00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02.00–05.00

(p 5). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti öödel vastu 01.01, 25.02 ja 24.06 (p 6).

Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete

rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7).

Korralduse andmise aluseks on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4–6 ja 53, KorS

§-d 28, 54 ja § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3 ja § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p

12 ja § 21 lg 3. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse

lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja

nimetatud dokumente.

Korralduse seletuskirja järgi on korralduse eelnõu ajendatud Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavate piirkonna (nn Bermuda kolmnurk) toitlustus- ja meelelahutusasutusi

pidavate isikute majandustegevuse nõuete rikkumistest ja nende majandustegevusega

kaasnevatest negatiivsetest mõjudest avalikule korrale, piirkonna elanikele, piirkonnas

tegutsevatele ettevõtjatele (nt majutusasutustele), vanalinnas viibivatele linnaelanikele ja linna

3-15-2804

3(17)

külastavatele turistidele, vanalinna keskkonna heakorrale, vanalinna kui UNESCO

maailmapärandi hulka kuuluva olulise kultuuriväärtuse säilitamisele ning Tallinna linna

mainele. Suur-Karja tänaval tegutseb 10 toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine

tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Baaride suur kontsentratsioon väikesel

alal ja Suur-Karja tänava kasutamine vanalinnas liikumiseks on toonud kaasa öisel ajal suurte

inimhulkade kogunemise kõnealuse piirkonna baaridesse ja tänavale. See omakorda põhjustab

müra, mis koos baaridest tuleneva müraga häirib õhtusel ja öisel ajal piirkonnas elavaid inimesi

ja hotellides peatuvaid turiste. Paljude alkoholijoobes isikute viibimine Suur-Karja tänaval ning

sellest tingitud õigusrikkumiste suur arv on muutnud piirkonna ebaturvaliseks. Probleeme

avaliku korra, öörahu ja heakorra tagamisel kõnealuses piirkonnas põhjustavad ja soodustavad

seal tegutsevate meelelahutusasutuste lahtiolekuajad öistel tundidel. Pidutsejad viibivad

piirkonnas seni, kuni baarid on avatud ja on võimalik osta alkohoolseid jooke. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) statistika kohaselt on piirkonnas õigusrikkumiste arv suur ning nende

toimepanemise oht säilib ka tulevikus. Ettevõtjate seni kasutusele võetud abinõud ei ole

probleeme lahendanud. Kuna Suur-Karja tänav on mõeldud avalikul otstarbel inimeste ja

transpordi liikumiseks linnaruumis, mitte öiseks pidutsemiseks, ei saa ettevõtjad eeldada, et

sellel tänaval peaks kehtima teistsugune majandustegevuse ning avaliku korra standard ning

oluliselt ulatuslikum talumiskohustus kui mõnel teisel kesklinna tänaval.

Unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist või väliüritusest võib riivata õigust kodu

puutumatusele (Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) 16.02.2005 otsus: Moreno Gomez vs.

Hispaania). Ametivõimudel on kohustus võtta tarvitusele meetmed isikute eraelu kaitseks

meelelahutusürituste tekitatud müra eest (EIK 20.05.2010 otsus: Oluic vs. Horvaatia;

25.11.2010 otsus: Mileva vs. Bulgaaria). Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse

riive, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumi ja

selle suurusega. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus

kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik

avaliku korra tagamiseks. KorS § 55 ja § 56 lg 1 kohaselt on keelatud teisi isikuid häirida, sh

on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Kui isik rikub majandustegevuse

nõudeid, on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete

rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (KorS § 28, MsüS § 42 ja § 68), majandustegevus

peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Tallinna linna heakorra eeskirja §-st 6 tuleneb

müügikoha omanikule kohustus tagada müügikoha ümbruse puhtus. Ettevõtlusvabadust võib

piirata ka juhul, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Heakorra

tagamise

vastu

UNESCO

maailmapärandi

nimekirja

kuuluva

Tallinna

vanalinna

muinsuskaitsealal esineb avalik huvi.

Erinevad uuringud on näidanud, et baaride varasem sulgemine ja selle kaudu alkohoolsete

jookide kättesaadavuse piiramine on toimiv meede avaliku korra tagamiseks. Seejuures on

nimetatud eesmärgi efektiivsema tagamise huvides parem lõpetada alkohoolsete jookide müük

enne ürituse lõppu ja asutuse sulgemist. Üksnes alkohoolsete jookide müümise piirangust ei

piisaks, kuna sellega ei kao müraprobleemid, mida põhjustavad baaridest kostev muusika ning

baaride külastajad ja tänaval viibivad inimesed.

Nimeta Management OÜ tegevust piiratakse võrreldes seniste müügiaegadega alkohoolse joogi

müügi osas tööpäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel

öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt kahe ja kolme tunni

võrra. OÜ Kanteron BVI tegevust piiratakse alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seniste

müügiaegadega esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale eelnevatel öödel nelja tunni võrra,

neljapäevale ja reedele eelneval ööl viie tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja

tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja, kolme ja nelja tunni võrra.

OÜ St.Patrick’s tegevust müügikohas Suur-Karja 8 piiratakse alkohoolse joogi müügi osas

3-15-2804

4(17)

varasemaga võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele

eelnevatel öödel kolme tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi piiratakse

vastavalt ühe ja kahe tunni võrra.

2. Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ esitasid 10.11.2015

Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k

tühistamiseks neid puudutavas osas. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse haldusasjaks

nr 3-15-2804. Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Korraldusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja mõjutatakse Tallinna vanalinna

ettevõtjate vahelist konkurentsi. Korraldusest ega selle seletuskirjast ei selgu üheselt, miks

piiratakse majandustegevust just korralduses nimetatud toitlustusasutustel. Club Hollywoodile

piirangute kehtestamata jätmist on õigustatud samade asjaoludega, mis esinevad ka Nimeta

Baari puhul (suitsuruum, ruumide vastavus nõuetele, turvapatrull, kaebuste puudumine).

Nimeta Baari kohta on kaebusi esitanud põhiliselt üks isik, kelle kaebused on sageli

põhjendamatud. St.Patrick’s restorani ja Route 13 baari kohta ei ole kunagi ühtegi kaebust

esitatud.

2)

Korralduse andmisel on rikutud põhjendamisnõudeid. Õiguslikud alused ja põhjendused

ei ole esitatud järgitavalt. Korralduse seletuskiri ei vasta haldusakti nõuetele ning pole

allkirjastatud pädeva isiku poolt. Korraldusest ei selgu, milles seisneb kõrgendatud oht ning

milline rikkumine ja milliste meetmetega peaks saama kõrvaldatud 20.03.2016. Puuduvad

konkreetse korralduse adressaadiga üheselt seostatavad kaebuste analüüsid, hinnangud ja

järeldused. Kaebajate majandustegevust on piiratud väga intensiivselt, võtmata tasakaalustatult

arvesse erinevaid huvisid. Piirangud tekitavad kaebajatele kahju.

3)

Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud AS, KorS, MsüS ja KaubTS sätteid, mis on viinud

ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramiseni. AS võimaldab alkoholi jaemüügi piiranguid

vaid erakorraliselt mingi erandliku asjaolu ilmnemisel (milleks ei ole konkreetselt piiritlemata

avalik korra rikkumine) ega anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada täiendavaid

ajalisi piiranguid lisaks AS § 40 lg-tes 11 ja 2 sätestatule. KorS ei võimalda kohalikul

omavalitsusel teha ettekirjutust majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks. Pole

tuvastatud, et kaebajad oleksid mõnda õigusnormi rikkunud. Korraldusest ei selgu, milles

seisneb väidetav „korduv samalaadne rikkumine“ konkreetsetes müügikohtades või milliste

nõuetega peaksid korralduse adressaadid oma tegevuse kooskõlla viima. Kaebajad on teinud

kõik endast oleneva, et täita KaubTS § 14 p 12 nõudeid.

4)

Kaebajad on seni toiminud heas usus vastavalt kokkulepetele, mis on sobinud linnale ja

politseile. Nimeta Baaris on teostatud suuremahulised heliisolatsioonitööd, seal ei mängita

elavat muusikat ning baaris on olemas nõuetele vastavad suitsuruumid. St.Patrick’s on restoran,

millel on korralik klientuur. Route 13 ei asu elukorteritega samas hoones ning üürileandja on

kirjalikult kinnitanud, et kaebaja tegevus teda ei häiri. Route 13 baariga samas hoones tegutsev

Casanova baar on avatud kuni kella 05.00 ning teenindab samuti kliente Suur-Karja tänaval.

Alates 28.02.2014 viibivad Suur-Karja tänava baaride juures turvamehed. Avaliku korra

tagamine on politsei ülesanne ning ettevõtjale ei saa panna ebamõistlikke kohustusi

põhjendusega, et politseil pole korra tagamiseks võimekust. PPA esitatud statistikast ei ilmne

korrarikkumiste seotust konkreetsete müügikohtadega. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on

ebamõistlikult lühike.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Korralduses ja selle seletuskirjas on põhjalikult selgitatud korralduse andmise asjaolusid,

kirjeldatud avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi Suur-Karja tänaval, nende

seoseid kaebajate tegevusega ning mõju piirkonnas elavatele inimestele, vanalinnas viibivatele

3-15-2804

5(17)

inimestele ja teistele ettevõtjatele. Vastustaja on kaalunud erinevaid huve ning leidnud, et avalik

huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebajate soovi pidada baare öisel ajal neile

sobival viisil. Seletuskiri on vaidlustatud korralduse lahutamatuks lisaks. Korralduse

õiguslikuks aluseks ei ole AS. Korralduse preambulis on selle andmise õiguslike alustena

viidatud KorS, MsüS ja KaubTS asjakohastele sätetele.

2) Kaebajatele oli tagatud võimalus olla ära kuulatud alates menetluse alustamisest. Kaebajate

esindajale võimaldati juurdepääs haldusmenetluse toimikule ja kõikidele tõenditele sarnaselt

teiste korraldusest puudutatud isikutega.

3) Kaebajate baaride ja nende külastajate poolt ülemäärase lärmi tekitamist tõendavad

korralduses viidatud elanike kaebused, PPA seisukohad ja statistika, ettevõtjate ning elanikega

peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus,

Vanalinna Seltsi tehtud videod, Tänavapuhastuse AS-i arvamus ning videosalvestised aastatest

2011–2015. Probleemid müra, turvalisuse ja heakorraga on kestnud pikemat aega. Vastustaja

esitatud tõendid kinnitavad, et Suur-Karja tänava baaridest ja tänavalt kostev müra on

ülemäärane ning teisi isikuid oluliselt häiriv. Nimeta Baari tegevus häirib nii hoonesiseselt

leviva müra kui ka väljaspool hoonet tekkivate mõjutuste tõttu, teiste kaebajate baaride puhul

kaasnevad sarnased negatiivsed mõjud eelkõige väljaspool müügikohta. Suur-Karja 4 elamus

on teostatud müramõõtmisi aastatel 2012–2014 neljal korral. Vastustaja ja KÜ Suur-Karja 4

tellitud mürataseme uuringutest võib üheselt järeldada, et lähipiirkonna elanikud ja

hotellikülastajad peavad öisel ajal taluma normtasemest oluliselt suuremat müra. OÜ-de

St.Patrick’s ja KANTERON BVI tegevuse suhtes ei ole esitatud kirjalikke kaebusi müügikoha

põhiselt, kuid nende poolt majandustegevuse nõuete rikkumine on tänaval tajutav. Kaebajate

klientuur on sarnane ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju tänaval on ühesugune.

4) Korralduses nimetatud toitlustusasutuste tegevus on suunatud rohkele alkoholi müügile

ning alkohoolseid jooke müüakse varaste hommikutundideni. Valdav osa õigusrikkumisi

pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal ehk öösel, mil baaride juurde

koguneb hulgaliselt nende külastajaid ja muid inimesi, kes kasutavad avalikku tänavat

suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Majandustegevuse nõuded kaebajate müügikohtades ei

ole täidetud, kuna PPA andmetel toob nende tegevus jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus

kohas. Abinõude rakendamist on aastaid edasi lükatud, et anda baaripidajatele võimalus

olukorda ise parandada.

5) Kaebajad ei saa nõuda, et nende majandustegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude

ärahoidmisega peavad tegelema vaid korrakaitseorganid. Ka avaliku korra eest vastutav isik

peab tarvitusele võtma meetmed, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4

lg 1 p 12, KorS §-d 55–56, MsüS § 29).

6) Korraldusega seatud piirangud on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad. Alkoholi

kättesaadavuse vähendamine, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise lõpetamine

aitab vähendada piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka, õigusrikkumiste toimepanemist

ning müraprobleeme. Piirangud on mõõdukad ning arvestavad nii kaebajate, linnaelanike ja -

külastajate kui ka avalike huvidega.

4. Politsei- ja Piirivalveamet leidis, et kaevatav korraldus on nii sisult kui ka vormilt

õiguspärane.

1)

Suur-Karja 4 kuni Suur-Karja 18 piirkonnas on süütegude tase keskmisest oluliselt

suurem. 2015. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud

17%, sh varavastaste kuritegude arv 22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud 14%.

2015. aasta nädalavahetustel on PPA korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra

3-15-2804

6(17)

tagamiseks, neist 5 ületundide arvelt. 2014. aasta novembrist on Põhja prefektuur vanalinnas

nädalavahetuste öödel vahemikus 22.00–04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude

ennetamiseks. PPA-l ei ole võimalik selles piirkonnas jätkuvalt kasutada samas mahus

ressurssi, ilma et kannataks turvalisus muudes piirkondades.

2)

Vahemikus 00.00–06.00 pannakse toime 42% kuritegudest, sh 39% vargustest, 71%

kehalistest väärkohtlemistest ja 60% röövimistest. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuste

tõttu langes kuritegude arv, kuid samas tõusis väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv

jäänud sisuliselt samaks.

3)

Avaliku korra rikkumised kõnealuses piirkonnas on selgelt seotud baaride

lahtiolekuaegade, baarides müüdava alkoholi ning baaride tegevuskontseptsiooniga, mis on

orienteeritud alkoholi müügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni.

Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on

aastaid probleeme tekitanud. Teiste lähipiirkonnas asuvate müügikohtadega ei ole PPA

sarnaseid probleeme täheldanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2016 otsusega Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s

OÜ ja KANTERON BVI OÜ kaebused rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

1)

Osaliselt õige on kaebajate seisukoht, et vaidlustatud korralduse resolutsioon ei ole

kergesti mõistetav. Korralduse resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas. Korralduse p-s 7

sätestatud tähtaja mõistmiseks on vajalik tutvuda ka seletuskirja ja MsüS § 43 lg-ga 1. Sellele

vaatamata on haldusakti resolutsioon piisavalt arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada

seda tühiseks või tühistada seda vorminõuete rikkumise tõttu.

2)

Seadusest ei tulene nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas (HMS § 56 lg 1 ls 2).

Arvestades vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust, on nende esitamine eraldi

dokumendis mõistlik. Korralduses on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse eesmärk

ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi. HMS § 56 nõuded on vaidlustatud

korralduse puhul täidetud.

3)

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja

tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi

on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks

tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on

majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Majandustegevuse nõuetena saab

käsitada ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse

kahjulike mõjude eest. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid

majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse

viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise

rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Suur-Karja

tänav on avalik koht KorS § 54 tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra

(KorS § 56 lg 1). Ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna

avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud

haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei

täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul (KorS § 28 lg 1). Kaebajad on isikuteks,

kellele saab viidatud normidele tuginedes panna nende majandustegevust piiravaid kohustusi.

4)

Kaebajate kohustus korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja

majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle

vahetut lähedust. Kaebajate tegevus on üks osa Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast

3-15-2804

7(17)

tegevusest. Seetõttu tuleb asjas arvestada ka tõenditega, mis puudutavad Suur-Karja tänava

olukorda üldisemalt.

5)

AS § 36 lg 1 p 3 on asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kus tuleb reageerida

konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on

majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes

kõiki teisi meetmeid peale alkoholi müügi piiramise. Alkoholi müük on samuti

majandustegevus ning puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks selles osas olema võimalik teha

ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata.

6)

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et andmeid koguti kokku 50 asutuse kohta

ning haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Tallinna linn on kaalunud, millistele

konkreetsetele toitlustusasutustele ettekirjutus teha. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks

ta peab olukorda kõnealuses piirkonnas probleemseks ning miks on vaja võtta kasutusele

abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka vastaval tänavalõigul ning lühendada aega, mil

avalduvad nende isikute tekitatavad negatiivsed mõjud. Kohtule esitatud videomaterjal ja muud

tõendid ning tunnistajate ütlused kinnitavad, et Suur-Karja tänava kõnealusele lõigule koguneb

öisel (pimedal) ajal suur hulk inimesi, kellest vähemalt osa on joobes, kes räägivad valjult või

isegi karjuvad, tarbivad jooke (sh alkoholi), suitsetavad ja tõuklevad. Lisaks on kohtule esitatud

materjalidelt näha rohkelt tänavale visatud prahti. Suur-Karja 4 majas kortereid omavad ja/või

seal elavad tunnistajad on selgitanud, et häiriv müra tuleb nii majast seest (Nimeta Baarist) kui

ka tänavalt, kulmineerudes nädalavahetusel alates kella 01.00–02.00. Tunnistajate väitel häirib

neid enamiku selle piirkonna baaride tegevus. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga

on tõendatud haldusasjas esitatud pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com,

booking.com) esitatud arvamustega, milles kliendid toovad esile hotelli ümbrusest kostvat

häirivat müra. Olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS, märkides, et nn

Bermuda kolmnurgas on tänavad pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja

pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa

alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja kohati agressiivsed inimesed, kes

takistavad koristustöid ja muudavad tänavate puhastamise töötajate jaoks ohtlikuks.

7)

Kohus on veendunud, et vastustaja on kaebajatele ettekirjutuste tegemisel lähtunud ka

neist kaalutlustest, mille ta on esitanud kohtumenetluses. Nimeta Baari põhjustatud häirivat

müra on kinnitanud mitu tunnistajat ning seda tõendavad ka müra mõõtmise tulemused.

Tunnistajad ei ole väitnud, et neid häiriks restorani St.Patrick’s tegevus ning toimikust ei nähtu,

et St.Patrick’s OÜ vastu oleks esitatud kaebusi. Vastustaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses

põhjendanud, kuidas avaldab ümbruskonnale häirivat mõju St.Patrick’s või Route 13 tegevus.

Kohus nõustub aga vastustajaga, et praeguses asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse

baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja teise ettevõtja majandustegevust kahjustas. Kaebajad on

sarnase tegevusprofiiliga ettevõtjad, mis asuvad Suur-Karja tänava kitsal lõigul ning on avatud

varaste hommikutundideni.

8)

Ettevõte ei saa oma majandustegevust korraldada teisi isikuid häirival moel. Ettevõtja

huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist

elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas. Üksiku ettevõtja huvi ei saa ka olla kaalukam

avalikust huvist turvalise keskkonna ja piirkonna heakorra tagamise vastu. Samuti ei saa

ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus)

kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad

oma tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides.

9)

Kaebajate väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna

meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab

kaebajaid võrdseteks (lisaks samas piirkonnas tegutsemisele sarnased lahtiolekuajad ja

3-15-2804

8(17)

tegevusprofiil) ning miks eristuvad kaebajad ja teised korralduse adressaadid muudest

läheduses tegutsevatest ettevõtjatest. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna

meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri

piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, mistõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine

põhjendatud.

10) Olukorra lahendamiseks on vastustaja kohaldatud abinõud vajalikud ning piirkonnas öisel

ajal viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste avaldumise aja lühendamiseks

sobivad. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud seisukohtadest ja statistikast nähtuvalt

põhjustavad Suur-Karja tänaval probleeme sarnase profiiliga asutuste tihe kontsentratsioon ja

pikad lahtiolekuajad, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk

suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine). Kuigi kaebajate

seniseid kauplemisaegu arvestades on korraldusega kaasnev piirang ajalises mõttes

märkimisväärne, ei ole tegemist ebaproportsionaalse piiranguga. Elanike soovi järgides oleks

tulnud kohaldada veelgi ulatuslikumaid piiranguid. Samuti ei piirata tegevust kogu KorS § 56

lg-s 2 sätestatud öörahu ajaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ paluvad

apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.04.2016 otsus tühistada ning rahuldada nende

kaebused.

1)

Vaidlustatud korraldus on ebaselge ning selles esinevad põhjendamis- ja vormivead, mis

tingivad korralduse tühistamise. Korralduse resolutsioon on vastuolus õigusselguse

põhimõttega. Korralduses puudub viide HMS § 61 lg-le 2, millest võiks järeldada korralduse p

2 kehtimist kuni kehtivuse aluste äralangemiseni. Vastustaja ja kohus on ebaõigesti kohaldanud

HMS §-e 55 ja 56. Halduskohus on jätnud täiesti tähelepanuta kaebajate tõstatatud haldusakti

allkirjastamise küsimuse, rikkudes sellega HKMS § 165 lg 1 p 4 nõudeid. Korralduse on

allkirjastanud abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas ja linnasekretär Toomas Sepp,

seletuskirjal on aga vaid abilinnapea Arvo Sarapuu nimi ning puudub pädeva isiku allkiri. Seega

ei saa seletuskiri olla osaks haldusaktist.

2)

Korraldusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja tekitatakse osadele Tallinna

vanalinna ettevõtjatele kunstlik konkurentsieelis. Näiteks pole piirangut kehtestatud samas

piirkonnas tegutsevale Club Hollywoodile, kelle kohta on esitatud kaebusi ja negatiivset PPA

statistikat. Linn ei arvestanud kaebajate poolt korralduse projektile esitatud vastuväiteid, milles

sisaldusid samalaadsed argumendid kui esitas Club Hollywood. Muu hulgas on selge, et

sarnaselt Club Hollywoodile ei saaks kaebajad piirangute kehtima jäämise korral oma

majandustegevust jätkata. Kohus on jätnud kaebajate sellekohase väite arvestamata.

Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta apellantide väidet, et omavahel peaks

võrdlema vähemalt korralduse preambulis nimetatud piirkondade (Suur-Karja, Vana-Posti ja

Müürivahe tänavad) vastavaid ettevõtjaid, kes on korralduse adressaatide konkurendid.

Ebavõrdse kohtlemise meelevaldsust kinnitab asjaolu, et korralduses ega seletuskirjas ei ole

esitatud ühtegi konkreetset rikkumist, mida võiks omistada korralduse adressaatidele. Avaliku

korra tagamise küsimus puudutab kogu vanalinna, sest ühes tänavas baaride sulgemine tingib

probleemi kandumise mõnele teisele tänavale. Kui linn soovib kehtestada piiranguid alkoholi

müügile ja meelelahutuse pakkumisele, siis peaksid need kehtima kogu vanalinna piirkonna

ulatuses.

3)

Vastustaja on AS, MsüS, KaubTS ja KorS sätteid ebaõigesti kohaldanud. AS § 40 lg-d 11

ja 2 sätestavad ammendavad piirangud alkohoolsete jookide jaemüügi ajale ning AS ei näe ette

3-15-2804

9(17)

täiendavate ajaliste piirangute kehtestamise võimalust kohaliku omavalitsuse poolt (Tallinna

Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52991). Alkoholi müügi piiramise

õiguslikuks aluseks ei saa olla AS § 36 lg 1 p 3, millele viidatakse seletuskirjas, kuna

korraldusest ei nähtu sündmust või konkreetselt piiritletud asjaolu, mis võimaldaks keelata

alkoholi jaemüüki määratlemata aja jooksul. Samas on halduskohus leidnud, et kõnealune norm

on asjassepuutuv. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja viite, et korralduse p 1 kohaselt

on ettekirjutus antud majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks, mida KorS sõnastus

üldse ei võimalda. Kaebajate suhtes ei ole tuvastatud mitte ühegi õigusnormi rikkumist. Väitest,

et kogu piirkond on mürarohke, ei piisa, et piirata kaebajate põhiõigusi ilma konkreetsete

rikkumisteta.

4)

Kaebajate majandustegevuse piiramine on ebaproportsionaalne abinõu ega võta

tasakaalustatult arvesse erinevaid huvisid. Piirang ei ole sobiv vastustaja eesmärgi – avaliku

korra tagamine – saavutamiseks ning paneb ettevõtjad ebakindlasse olukorda, kus pole

võimalik prognoosida järgmise majandusaasta tegevust.

5)

Alates 28.02.2014 tegutsev turvakontroll baaride juures on toiminud efektiivselt. PPA

kuritegevuse statistika on ebausaldusväärne, kuna pole tuvastatav, millises konkreetses

meelelahutusasutuses rikkumine toimus. Kohus pole arvestanud Nimeta Management OÜ

väidetega, et kaebaja on võtnud tarvitusele meetmed müraprobleemi vähendamiseks

(heliisolatsioonitööd Nimeta Baaris) ning 2014. aasta aprillis teostatud mõõtmised näitavad, et

heli tase jääb alla piirnormi. Ühegi mõõtmise kohta koostatud protokolliga ei ole tuvastatud, et

Nimeta Baarist kostev müra ületaks norme. Kohus ei tuvastanud, et St.Patrick’s ja Route 13

tegevus häiriks ümbruskonna elanikke või läheduses tegutsevaid ettevõtteid. Meelevaldne ja

tõendamata on otsuse p-s 27 esitatud väide, et kõikide kaebajate müügikohtade klientide

sihtgrupp kattub ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju on tänaval samasugune

kui Suur-Karja 4 maja ees.

6)

Kaebajad taotlesid, et halduskohus jätaks asja juurde võtmata linna esitatud

videosalvestised ja anonüümsed netikommentaarid. Kohus tugineb tuvastamata isikute poolt

filmitud videosalvestistele aastatest 2011–2015. Ükski nendest videosalvestistest ei vasta

seaduses sätestatud protsessuaalsetele nõuetele ega saa olla kohtumenetluses lubatavaks

tõendiks. Kaebajad ei nõustu ka kohtu poolt osade tunnistajate ütlustest tehtud ühekülgsete

järeldustega. Tunnistajate ütlused puudutavad eeskätt Suur-Karja 4 ja Nimeta Baariga

seonduvaid asjaolusid. St.Patrick’s ja Route 13 osas tunnistajad ütlusi ei andnud (va UV, kes

ise ei ela Route 13 kinnistul).

7)

Kohus leidis põhjendamatult, et praeguses asjas ei ole oluline tuvastada, millise

konkreetse baari külastaja kellegi öörahu rikkus ja teise isiku majandustegevust kahjustas.

Halduskohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-08-607 ja Riigikohtu

otsusele asjas nr 3-3-1-94-08 on asjakohatud.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

Vaidlustatud korraldus on selge ja arusaadav. HMS § 61 lg 2 on menetlusnorm, mis

reguleerib haldusmenetlust. Kehtiv õigus ei näe ette, et haldusaktis peab viitama selle andmise

õigusliku alusena haldusmenetlust reguleerivatele menetlusnormidele. Seega on ekslik

kaebajate arvamus, et kui haldusaktis pole HMS § 61 lg-le 2 viidatud, siis see säte ei kohaldu.

2) Korraldus vastab vorminõuetele. Korralduse (koos seletuskirja ja selle lisaga) on

allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ning linnasekretär Toomas

Sepp. Tallinna Linnavalitsuse 23.09.2009 määrusega nr 72 kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse

3-15-2804

10(17)

reglemendi § 5 lg 2 teise lause kohaselt allkirjastab linnavalitsuse õigusakti eelnõu seletuskirja

linnavalitsuse liige, linnasekretär, ametiasutuse juht või linna direktor. Seletuskirja koos lisaga

on allkirjastanud Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, kelle allkiri nähtub dokumendi lõpus.

Seega on järgitud reglemendi nõudeid. Vaidlustatud korralduses on sõnaselgelt viidatud

seletuskirjale ning seletuskirja põhjendused on osaks korralduse põhjendustest.

3) Võrdse kohtlemise põhimõtet ja kaalutlusreegleid on järgitud. Kaebajate väide, et nende

müügikohtade varasemal sulgemisel kandub probleem mõnele teisele tänavale, ei ole asjaolu,

millest võiks sõltuda haldusakti õiguspärasus. Müra ja avaliku korra rikkumiste põhjuseks on

eelkõige suure hulga inimeste kogunemine väikesele alale. Politsei praktika põhjal ei esine

hajutatud inimhulkade puhul samas mahus õigusrikkumisi.

4) MsüS § 43 lg 1 p 1 ja AS § 36 lg 1 p 3 kattuvad oma sisu ja toime mõttes, kuid eristuvad

selle poolest, et MsüS alusel majandustegevuse peatamine eeldab juba toimepandud rikkumisi

erinevalt AS-st, kus majandustegevuse peatamine võib toimuda ka rikkumiste ärahoidmise

eesmärgil. Põhimõtteliselt ei välista vastustaja halduskohtu tõlgendust, et antud olukorrale on

kohaldatav ka AS. Kaebajate tegevus on vastuolus avaliku korra ja majandustegevuse nõuetega,

sest ettevõtja ei tohi KorSi, MsüSi ja KaubTSi kohaselt tegutseda teisi isikuid häirides ja neid

ohtu seadval viisil. See tähendab, et kui kaebajad rikuvad majandustegevuse nõudeid, millega

kaasnevad KorS § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ja § 56 lg 1 nimetatud tagajärjed, on kaebajate tegevus

õigusvastane ning majandushaldusasutusel on KorS § 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel pädevus

kohustada oma ettekirjutusega ettevõtjat sellisteks tegevusteks, mis on seotud rikkumise

kõrvaldamisega.

5) Korralduse andmisele eelnenud haldusmenetluses analüüsiti kaebajate majandustegevuse

nõuete täitmist ja kaebajate ning nende klientide tegevusest tulenevaid mõjusid tegevuskoha

vahetus läheduses elavatele ja pidevalt viibivatele isikutele. Samuti arvestati kaebajate

majandustegevuse eripäraga. Suur-Karja tänaval tuvastatud probleemid ja õigusrikkumised on

põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist, ettevõtjate valitud

meelelahutuse pakkumisele ja alkoholi müügile suunatud ettevõtlustegevuse olemusest ja

korraldamise viisist (pikad lahtiolekuajad, sh teenuste ja alkoholi pakkumine öisel ajal, mil

mõjutused on enam tuntavad; klientuuri ja tegevuskoha valik; majandustegevuse laiendamine

baari esisele tänavale jne). Kõik need asjaolud kogumis võimaldavad kahjulikel mõjutustel

kumuleeruda.

6) Väär on apellandi väide, et müranormide ületamist ei ole tuvastatud ühegi müramõõtmise

protokolliga. Müranormide ületamine Nimeta Baari puhul on leidnud tõendamist ka jõustunud

kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-14-1275. Samuti on väär apellatsioonkaebuse väide, et ükski

haldusmenetluse toimiku videosalvestistest ei ole filmitud käesoleva haldusasja raames. 2015.

aasta videod on salvestatud istungil osalenud linnaametniku poolt, kes seda ka kohtuistungil

kinnitas.

7) Meetme vajalikkust kinnitab süütegude suur arv piirkonnas ja elanike lahkumine kodudest,

samuti piirkonna kinnisvara väärtuse vähenemine, baarikülastajate kõlblusnormide

mittejärgimisest tulenev vanalinna kui turismiobjekti lagastamine. Meetme sobivust kinnitavad

uuringud teiste linnade praktikast, millele on viidatud ka korralduse seletuskirjas (nt lk 22).

Vastustaja arvestas korralduse kehtestamisel, et vanalinna elanike talumiskohustus avalikus

kohas toimuva suhtes on suurem kui mõnes muus Tallinna piirkonnas, kuid see pole aluseks

aktsepteerida seniste rikkumiste jätkumist. Kaebajad ei ole tõendanud oma väidet, et

ettekirjutuste täitmisel on nad sunnitud oma tegevuse lõpetama. Kaebajad peavad oma

majandustegevuse korraldamisel arvestama, et kolmandad isikud ei ole kohustatud kesklinnas

taluma igasugust müra ükskõik millisel kellaajal. KorS § 55, 56 ja 57, MsüS § 29 ja KaubTS §

4 lg 1 p 12 panevad ettevõtjale kohustuse arvestada oma tegevuses teiste isikute õiguste ning

3-15-2804

11(17)

piirkonna tavadega. Tallinna linn ei ole määranud Suur-Karja tänavat avalikuks kohaks, kus

oleks lubatud alkohoolsete jookide tarbimine KorS § 55 lg 3 tähenduses, kuid mille tarvitamist

tänaval tuleb siiski pidevalt ette. Samuti ei ole Suur-Karja tänav linnaehituslikult planeeritud

ega kujundatud spetsiaalselt pubide piirkonnaks, kus puuduksid eluruumid ja majutusasutused.

Tegemist on tavapärase tänavaga, kus kehtivad kõik avaliku korra ja muinsuskaitsealased

nõuded.

8. PPA jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Korralduse

resolutsioonist on üheselt arusaadav, kes peab tegema mida ja millise tähtaja jooksul ning

korraldus on täidetav. Kaebusest ja apellatsioonkaebusest võib järeldada, et kaebajate jaoks

tekitavad eelkõige segadust korralduse p-d 5 ja 7 ehk see, mis ajani võib vastustaja peatada

kaebajate müügikohtades alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi

pakkumise teatud kellaaegadel, kui nad ei täida korralduse p-s 2 sätestatud ettekirjutusi.

Ringkonnakohtu hinnangul on korralduse p-d 5 ja 7 piisavalt selgelt sõnastatud. Kaebajate

väidetud ebaselgus ei mõjuta otseselt haldusakti täidetavust. Halduskohus on õigesti leidnud, et

kuna korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega, siis kehtib korralduse p 2 kuni selle

kehtivuse äralangemiseni vastavalt HMS § 61 lg-le 2. Asjaolu, et korralduses ei ole HMS § 61

lg-le 2 viidatud, ei mõjuta selle sätte kohalduvust. Tegemist on üldnormiga, mis kohaldub alati,

kui vastavat valdkonda reguleerivas eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.

11. Seoses kaebajate seisukohaga, et seletuskirjal allkirja puudumise tõttu ei saa see olla

korralduse osaks, milles on esitatud korralduse põhjendused, märgib ringkonnakohus järgmist.

HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlust ei ole

selles, et korralduse on allkirjastanud pädevad isikud (abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi

Aas ning linnasekretär Toomas Sepp) ning korralduses on sõnaselgelt viidatud seletuskirjale ja

selle lisale, mis tehti kaebajatele kättesaadavaks. HMS ei sätesta eraldi vorminõudeid haldusakti

lisadele, sh dokumentidele, milles sisalduvad haldusakti põhjendused. Seega ei pea haldusakti

lisad tingimata olema allkirjastatud pädeva(te) isiku(te) poolt. Korralduse seletuskirja tuleb

käsitada haldusakti lahutamatu osana. Samas ka juhul, kui nõustuda kaebajate seisukohaga,

oleks tegemist vormiveaga, mis ilmselgelt ei saanud mõjutada asja otsustamist ning mis ei saa

olla haldusakti tühistamise aluseks (HMS § 58). Haldusakti põhjendamise kohustuse

eesmärkideks on ühelt poolt tagada haldusakti adressaadi õiguste efektiivne kaitse ja haldusakti

kohtulik kontrollitavus, teisalt sunnib põhjendamiskohustus haldusorganit otsustamisel kõiki

poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-11, p 10).

Kohtupraktikas välja toodud diskretsiooniotsuse põhikaalutluste haldusaktis esitamise nõudega

peetakse silmas seda, et haldusakti adressaadile ning kohtule peab olema üheselt arusaadav,

millised olid haldusakti andja kaalutlused (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-35-13 (p 25), 3-

3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18)). Praegusel juhul on eelnimetatud nõuded täidetud.

Allkirja küsimusest sõltumata on ilmne, et haldusorgan on korralduse andmisel lähtunud

seletuskirjas esitatud kaalutlustest. Ka kaebajad ise tuginevad seletuskirjas märgitule kui

3-15-2804

12(17)

haldusakti põhjendustele. Seega ei ole põhjenduste esitamine korralduse lisas takistanud

kaebajatel aru saamast, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti ega oma õiguste efektiivset

kaitsmist. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt HMS §-de 55 ja 56

nõuetele.

12. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4–6 ja 53; KorS § 28, § 54

ja § 571 p 2; MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3.

Lisaks on korralduse seletuskirjas viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, kuid mitte kui korralduse

andmise õiguslikule alusele, vaid haldusorgani seisukohtade toetuseks. Tallinna linn on sellest

normist järeldanud, et avaliku korra tagamise huvides võib piirata isiku õigust tegeleda

ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et

AS § 36 lg 1 p 3 oli üheks korralduse andmise õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus

täpsemalt analüüsida, kas nimetatud säte võiks praegusel juhul olla alkoholi müügile ajalise

piirangu seadmise aluseks.

13. Põhiseaduse § 29 lg 1 lauses 2 ja § 31 lauses 2 nimetatud seadusereservatsioonist tulenevalt

võib majandustegevusega tegelemise õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestada seadus.

MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema

majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). MsüS § 6 lg-st 1 tuleneb, et

seadusega võib kehtestada avalikust huvist lähtuvalt nõudeid ja kohustusi, mida isik peab

majandustegevusega alustamisel ja selle teostamisel täitma. Majandustegevuse teostamist võib

piirata mis tahes vormis, tingimuseks on vaid avalikust huvist tulenev põhjus (vt MsüS (803

SE) eelnõu seletuskirja1 lk 15–16, 23). Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga,

et KaubTS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud kaupleja kohustus tagada, et kauba või teenuse müük

tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate

inimeste huve, on käsitatav majandustegevuse nõudena MsüS § 6 lg 1 tähenduses. MsüS §-st

29 tuleneb, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid

majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise

tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks

kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). MsüS § 42 alusel teeb majandushaldusasutus

majandustegevuse nõude rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist ettevõtjale MsüS

§-s 68 nimetatud ettekirjutuse viia tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla.

14. Vaidlust pole selles, et Suur-Karja tänav on avalik koht (KorS § 54), kus on keelatud käituda

teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (KorS § 55 lg 1) ning tekitada teist isikut oluliselt

häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 1). KorS § 28 lg 1 sätestab, et ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik

ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest

vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud

sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.

15. Eeltoodud sätete alusel on vastavate eelduste täidetuse korral võimalik teha kaebajatele

nende majandustegevust piiravaid ettekirjutusi. MsüS § 68 ei täpsusta, millise sisuga

ettekirjutusi võib haldusorgan teha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pädev organ

võib vajadusel alkoholi müügi kui majandustegevuse osas teha ettekirjutusi majandustegevuse

nõuete rikkumise vältimiseks. Alkoholi müügi lõpetamise nõue kella 00.00-st või 01.00-st on

leebem meede kui baari sulgemise nõue samal kellaajal. KorS alusel ettekirjutuse tegemiseks

Kättesaadav:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-

b1b8247c5de5/Majandustegevuse%20seadustiku%20%C3%BCldosa%20seadus/

3-15-2804

13(17)

ei pea olema tuvastatud, et kaebajad ise tekitavad müra ja rikuvad muul moel avalikku korda,

vaid KorS § 15 lg-t 1 ja § 28 lg-t 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 koosmõjus arvestades vastutab

kaupleja nii oma tegevuskohas kui ka selle vahetus läheduses tekkinud või tulevikus tõenäoliselt

aset leidva ohu ja korrarikkumise eest, kui ta on oma tegevusega põhjustanud sellise olukorra

tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Seega lasub esmane

kohustus ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks avaliku korra eest

vastutaval isikul.

16. Kaebajad leiavad põhjendamatult, et kuna korralduse p-s 1 räägitakse rikkumiste

vältimisest, siis ei saa ettekirjutuse tegemise aluseks olla KorS § 28 lg 1. Korralduse p 2 kohaselt

tehakse ettekirjutus korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks. Korraldusest järeldub,

et ettekirjutuste tegemise eesmärk on kõrvaldada korrarikkumine (korduvad rikkumised) ning

tõrjuda kaebajate tegevusest tulenevat ohtu teistele isikutele. Praegusel juhul on sisuliselt

tegemist kestva korrarikkumisega, kus pidevalt kahjustatakse õigushüvesid ja püsib

õigushüvede kahjustumise oht. KorS üks eesmärke on ka korrarikkumiste ennetamine

(vältimine).

17. Korralduse seletuskirja kohaselt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal suur hulk inimesi,

kes lärmavad, tarbivad alkohoolseid jooke, kaklevad, loobivad prahti maha jne ning rikuvad

seeläbi avalikku korda ja heakorda. PPA statistika kohaselt on selles piirkonnas kõrge

õigusrikkumiste arv. Vastustaja on asunud seisukohale, et probleemi põhjuseks on Suur-Karja

tänaval lähestikku tegutsevad toitlustus- ja meelelahutusasutused, mille peamine tegevus

õhtusel ja öisel ajal on alkohoolsete jookide müük.

18. Asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et Suur-Karja tänaval valitseb öisel ajal,

eelkõige nädalavahetustel, korralduses kirjeldatud olukord, s.o samalaadsed korrarikkumised

on pidevalt kordunud. Muu hulgas kinnitavad seda Suur-Karja 4 elanike ja omanike kaebused,

millele on viidatud seletuskirja p-s 1.3 (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 46–55, 58, 60–66,

68, 69); PPA poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tänava õigusrikkumiste

statistika (seletuskirja p 1.3.9, lisad 5–11), Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) hinnang

(seletuskirja p 1.3, lisa 12), Tänavapuhastuse AS-i arvamus (seletuskirja p 1.3.16, lisa 33) ja

halduskohtu istungitel antud tunnistajate ütlused. Samuti nähtub haldusmenetluses kogutud

videosalvestistelt, hotellide Barons Boutique Hotel, Savoy Boutique Hotel, Old Town

Maestro’s ja My City Hotel külastajate hinnangutest (vastavalt lisad 19–22, 25–26, 28–29, 31–

32), arvukatest artiklitest (seletuskirja p 1.2), Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste ja

ümarlaudade protokollidest (seletuskirja p 1.3, lisad 40, 42–44) ning Suur-Karja 4 korteriühistu

koosolekute protokollidest (lisad 72, 81), et Suur-Karja tänava baaride ja nende klientide poolt

tekitatava müra ja korrarikkumistega on probleeme olnud aastaid.

19. Kaebajad peavad vastustaja esitatud videosalvestisi ja anonüümseid kommentaare hotellide

kohta lubamatuteks tõenditeks. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt halduskohtu 29.03.2016

istungil vaadatud videosalvestiste puhul on vastustaja kohtuistungil antud selgituste järgi teada

nende filmija ja salvestamise aeg. Videosalvestiste puhul on selge, kus need on filmitud, ning

nendelt on näha Suur-Karja tänava baaride ümbrusesse kogunenud rahvast. Seoses hotellide

külastajate kommentaaridega märgib ringkonnakohus, et kõigi nelja eelnevalt mainitud hotelli

külastajad on erinevatel aegadel kirjutanud, et öösel kostab tänavalt lärmi. Pole eluliselt usutav,

et kõik kommentaarid on võltsitud ega kajasta tegelikke asjaolusid, iseäranis arvestades, et

kommentaarides märgitu ühtib teiste haldusmenetluses kogutud tõenditega. Samas isegi kui

jätta kõrvale videosalvestised ja kommentaarid hotellide kohta, on muude tõenditega piisavalt

tõendatud, et Suur-Karja tänaval valitseb korralduses kirjeldatud olukord.

3-15-2804

14(17)

20. Kaebajate tegevuse mõju ulatub väljapoole nende majandustegevuse kohta – nii tänavale

kui ka läheduses elavate inimeste eluruumidesse ja hotellitubadesse. Arvestades, et paljud Suur-

Karja tänaval tegutsevaid baare külastavad inimesed seisavad baaride sissepääsude juures,

liiguvad ühest baarist teise ning tõmbavad ligi teisi läheduses viibivaid inimesi, ei ole

mõistlikult võimalik tuvastada, millise konkreetse baari kliendid on ühel või teisel juhul müra

ja korrarikkumiste põhjustajaks. Ehkki korrarikkumine võib olla ka süütegu, ei ole

korrarikkumise mõiste KorS-is samastatav süüteo mõistega, mistõttu korrarikkuja tuvastamisel

ei kehti samad nõuded, mis süüteo tuvastamise puhul. Näiteks ei ole korrarikkumise

kõrvaldamise kohustuse panemise eelduseks isiku individuaalselt tuvastatud süü (vt ka KorS

eelnõu (49 SE) seletuskirja2 lk 38). Kaebajate tegevuse ning avaliku korra ja teiste isikute

õiguste kahjustamise vahel on põhjuslik seos. Sellises olukorras on võimalik rikkumine

omistada neile ühiselt, sõltumata sellest, kas konkreetse toitlustusasutuse kohta on esitatud

kaebusi. Siinkohal toob ringkonnakohus välja Mupo 16.07.2015 kirja (vastustaja 21.12.2015

vastuse lisa 12), milles on probleemsemate meelelahutusasutustena nimetatud Hollywood, Valli

baar, Taco, The Dubliner, Nimeta, Shooters, St.Patrick’s, Labor ja Route 13. On ilmne, et

ettekirjutust ei ole tehtud suvaliselt valitud isikutele.

21. Kaebajad väidavad, et on probleemiga tegelenud: palgati turvamehed väljaspool baaride

sissepääse korda hoidma, Nimeta Baaris teostati 2014. aastal suuremahulisi heliisolatsioonitöid.

Nendest meetmetest ei ole siiski piisanud. Halduskohtu istungil ütlusi andnud Suur-Karja 4

hoone elanikud ja omanikud kinnitasid, et neid häirib nii majast seest kostev vali muusika kui

ka tänavalt kostev müra. Kaebajad märgivad, et müramõõtmiste tulemusel ei ole tuvastatud

piirnormide ületamist, tuginedes mõõtmistele, millest neid ette teavitati. Samas Suur-Karja 4

korteriühistu tellitud mõõtmisel 19.09.2014, millest kaebajaid ei teavitatud, tuvastati

normtaseme ületamine kolmes Suur-Karja 4 korteris. KorS § 57 kohaselt lähtutakse sama

seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest

isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna

tavadest. Seega ka mõõtmistulemustest sõltumata ei ole kahtlust selles, et baarist ja tänavalt

kostev müra häirib elanike öörahu.

Tunnistajad ei olnud rahul ka räpase majaümbrusega ning pidasid oma koduümbrust

ebaturvaliseks. Jätkuvalt koguneb Suur-Karja tänavale öisel ajal, iseäranis öödel vastu reedet ja

laupäeva, suur hulk inimesi, kes suitsetavad, tarbivad alkoholi, reostavad ümbrust, lärmavad ja

kaklevad. PPA statistika (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisad 8–10) näitab, et korrarikkumiste

arv oli ka 2015. aastal väga kõrge. Objektiivset olukorda Suur-Karja tänaval on kõige

pädevamad hindama PPA ja Mupo, kes on pidanud vajalikuks baaride tegevuse piiramist (PPA

14.07.2015 kiri (vastustaja 21.12.2015 vastuse lisa 10), Mupo 16.07.2015 kiri). Apellandid

leiavad põhjendamatult, et avaliku korra peab tagama eelkõige politsei. Avaliku korra eest Suur-

Karja tänaval vastutavad ka kaebajad, kuna nende tegevus on inimeste kogunemise ja

korrarikkumiste põhjuseks. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et politsei reageerib

konkreetsetele korrarikkumistele vahetult, mis aga ei aita otseselt tulevasi korrarikkumisi ära

hoida. Kohalik omavalitsus seevastu saab tegeleda probleemi allikaga ning seeläbi tulevasi

võimalikke korrarikkumisi ennetada.

22. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et praegusel juhul on täidetud kaebajatele KorS

§ 28 lg 1 ja MsüS § 42 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused. Tõendatud on, et kaebajate

tegevus kahjustab nende tegevuskoha läheduses viibivate ja elavate inimeste huve ning seega

ei ole nende tegevus kooskõlas majandustegevuse nõuetega. Ühtlasi on kaebajad avaliku korra

eest vastutavateks isikuteks, kellele saab teha ettekirjutuse ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-

bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus/

3-15-2804

15(17)

kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral esineb ka alus majandustegevuse

peatamiseks MsüS § 43 lg 1 p 1 alusel. MsüS § 43 lg 1 p 1 kohaselt võib majandustegevuse

täielikult või osaliselt peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva

kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse

keelamise otsustamiseni. Vastustaja on korralduses viidanud olulisele ohule. KorS § 5 lg 3

sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale

või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vastustaja seisukohaga

tuleb nõustuda: Suur-Karja 4 elanike öörahu järjepideva häirimisega ohustatakse nende tervist,

samuti püsib kõrgena avaliku korra rikkumiste ja muude süütegude (sh kehalised

väärkohtlemised ja vargused) toimepanemise oht.

23. Ringkonnakohus ei näe põhjust heita vastustajale ette kaebajaid puudutavate individuaalsete

asjaolude arvestamata jätmist. Vastustaja on iga ettevõtja poolt korralduse eelnõule esitatud

vastuväidetele vastanud ning nad veel ka täiendavalt linnavalitsuses toimunud kohtumisel ära

kuulanud. See, et kaebajad vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kõiki olulisi

asjaolusid pole arvestatud ja põhjendatud huve pole kaalutud.

24. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Muu hulgas peab kaalutlusotsuse andmisel arvestama

proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtetega.

25. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajate majandustegevusele seatud piirangud

ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. On tõenäoline, et alkohoolse joogi

müügi ning toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise ajalise piiramise tulemusel

väheneb inimeste hulk, kes kogunevad öisel ajal Suur-Karja tänavale. Kui alkohoolsete jookide

müük ja meelelahutusprogrammi edastamine on lõpetatud, ei ole inimestel enam põhjust Suur-

Karja tänavale baaride lähedusse koguneda ega möödujaid ligi tõmmata. Kokkuvõttes väheneb

müra hulk nii baarides mängitava muusika kui ka tänavalt kostva lärmi näol. Samuti võib

eeldada korrarikkumiste ja süütegude arvu vähenemist piirkonnas. Toimiku materjalidest

nähtub, et Suur-Karja tänava probleemidega on linn ja politsei tegelenud aastaid ning baaride

pidajatele on antud võimalus olukorda parandada, kuid see pole andnud erilisi tulemusi.

Korralduse andmisel on kaalutud ka üksnes alkohoolsete jookide müügi ajalist piiramist, kuid

vastustaja on jõudnud järeldusele, et sellest ei piisa, et inimesed baaride juurest varem lahkuks,

vaid piirata tuleb ka toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumist. Seejuures

võimaldatakse kaebajatel toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumine lõpetada tund

aega hiljem alkohoolsete jookide müügi lõpetamisest. Ettekirjutuses määratud kellaajad on

kompromiss baaripidajate ning piirkonna elanike ja muude puudutatud isikute huvide vahel.

Ringkonnakohus möönab, et piirangud toovad kaebajatele ilmselt kaasa tulu vähenemise.

Samas on inimeste huvi kodu puutumatusele ja tervise kaitsele ning avalik huvi turvalisele

keskkonnale kaalukamad kui kaebajate huvi võimalikult suurt kasumit teenida.

26. Kaebajate väide õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtete rikkumise kohta ei ole

põhjendatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse

põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse

põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette

näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob (vt nt Riigikohtu lahendeid

asjades nr 3-4-1-16-05 (p-d 22-24) ja 3-4-1-14-06, p 23). Suur-Karja 4 tegutsevate Nimeta Baari

ja Shootersi tegevust on piiratud ka varem: 13.01.2014 korraldusega nr 10 piirati oluliselt

nimetatud baaride kauplemisaegu sisuliselt samadel põhjustel, mis praeguses asjas vaidlustatud

korraldusega. Vahepealse aja jooksul on muutunud asjakohane õiguslik regulatsioon, kuid ka

kehtiva regulatsiooni kohaselt on pädeval haldusorganil õigus majandustegevust piirata, kui

3-15-2804

16(17)

kauba või teenuse müük kaupleja tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses

elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsiooni §

16 lg 6 p 3 ja kehtiva KaubTS § 4 lg 1 p 12 koosmõjus MsüS §-dega 42 ja 43). Seda arvestades

ei ole halduskohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-08-607 ja

Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-94-08 asjakohatud. Asjaolu, et võrreldes 13.01.2014

korraldusega on 21.10.2015 korralduse adressaatide ring suurem, ei välista haldusakti

põhjendustes varasemale korraldusele ja vastavas haldusmenetluses kogutud tõenditele

viitamist ja tuginemist, kuna varasem haldusmenetlus on praegusega seotud ja mitmeid

varasemas menetluses kogutud tõendeid saab ka vaidlusaluses haldusmenetluses asjakohaseks

pidada. Kaebajatel on olnud piisavalt aega, et viia oma tegevus majandustegevuse nõuetega

kooskõlla, kuid olukord Suur-Karja tänaval ei ole sellest hoolimata võrreldes varasemaga

eriliselt paranenud. Korralduse tausta arvestades ei saanud majandustegevuse piiramine olla

kaebajatele ettenägematu ning neil ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et nad võivad teiste

isikute õiguste arvel oma senist tegevust jätkata. Linn ei ole Suur-Karja tänavat planeerinud öise

pidutsemise piirkonnaks ning seal kehtivad samasugused avaliku korra nõuded nagu mujal

linnas. Ka vanalinna elanikel on õigus öörahule ja turvalisusele.

27. Kaebajad leiavad, et korraldus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet: vanalinnas on palju

alkoholi müüvaid meelelahutus- ja toitlustusasutusi, mis on avatud ka öisel ajal, kuid

ettekirjutus on tehtud vaid üheksa isiku suhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Korralduses on

põhjendatud, miks ettekirjutused tehakse just korralduse p-s 1 nimetatud isikutele. Kõigi kolme

kaebaja klientide sihtgrupp on suuresti kattuv ning nende müügikohtade klientide käitumise

mõju tänaval on ühesugune. Sarnase tegevusprofiiliga baaride paiknemine lähestikku väikesel

alal loob inimeste seas kuvandi Suur-Karja tänavast ja selle lähiümbrusest (sh ka Müürivahe ja

Vana-Posti tänavate vaheline ala) kui pidutsemiseks mõeldud piirkonnast ja soodustab suurte

inimhulkade kogunemist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajaid pole põhjust

võrrelda kõigi öörahu ajal alkoholi müüvate vanalinna toitlustusasutustega, kuna ettevõtete

tegevusprofiil ja klientuur on erinevad ning teistes vanalinna piirkondades ei ole

korrarikkumiste kontsentratsioon sedavõrd suur kui kaebajate tegevuspaikade vahetus

läheduses. Üksnes asjaolu, et piirangud panevad kaebajad võrreldes teiste toitlustus- ja

meelelahutusettevõtetega

võrreldes

kehvemasse

olukorda

ning

vähendavad

nende

konkurentsivõimet, ei anna alust jätta kaebajate suhtes piirangud kehtestamata. Kaebajate poolt

apellatsioonimenetluses esile tõstetud Asian Express, mis tegutseb Suur-Karja tn 11 (endine

Acacia Trade OÜ tegevuskoht nimega Labor) alates 29.08.2016, pakub kaebajate väitel samuti

öisel ajal alkoholi. Ringkonnakohus märgib, et see asjaolu iseenesest ei sea kahtluse alla

vaidlustatud korralduse tõhusust sellega taotletavate eesmärkide saavutamisel. Kui Asian

Expressi tegevus peaks linnavalitsuse hinnangul sarnaselt 21.10.2015 korralduse adressaatidega

häirima teisi isikuid, saab vastustaja seada piirangud ka sellele ettevõttele.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole esitanud menetluskulude hüvitamise

taotlust, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks

3-15-2804

17(17)