3-16-1210/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1210

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 10. juuni

2016. a käskkirja nr 6-3/697 ja 30. juuni 2016. a vaide

ja kahjunõude tagastamise otsuse tühistamiseks ning

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

22. novembri 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 13. juunil 2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vaide

(mõlemad registreeritud 14. juunil 2016). Lisaks esitas A. Streltsov kahju hüvitamise

taotlused ka 16. ja 17. juunil 2016 (registreeritud 22. juunil 2016). Kõik esitatud pöördumised

olid venekeelsed.

Viru Vangla jättis 30. juunil 2016 A. Streltsovi venekeelsed kahju hüvitamise taotlused ja

vaide läbi vaatamata ning tagastas need, kuna A. Streltsov keeldus tõlketeenuse eest ise

tasumast, kuigi tal oli selleks piisavalt raha.

2. A. Streltsov esitas 14. juunil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10. juuni

2016. a käskkirja nr 6-3/697 tühistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas

30 000 eurot. Lisaks märkis kaebaja, et on esitanud vaide ka otsusele, millega tema vaie ja

kahju hüvitamise taotlused jäeti läbi vaatamata ja tagastati.

3. Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrusega tagastati A. Streltsovi kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse kohaselt:

3.1. Halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et esitatud on distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja ja vaide tagastamise otsuse tühistamise ning kahju hüvitamise nõue. Halduskohus

märkis, et kaebaja soov tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus on hõlmatud juba

tühistamis- ja kahju hüvitamise nõudes. Lisaks ei ole kaebuses esitatud iseseisvast

kohustamisnõuet, kuigi kaebaja on palunud, et Viru Vangla lõpetaks tema üle irvitamise ja

orjatööle sundimise, kuna nõudes puudub vajalik konkreetsus. Seda elulist asjaolu tuleb

pidada kohtusse pöördumise ajendiks.

3.2. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-de 5 ja 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebus halduskohtule,

kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale vaide või kahju hüvitamise taotluse ning

vangla on need tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

3.3. Kaebaja oli vanglale küll kaebuse esitamise aja seisuga esitanud vaide ja kahju

hüvitamise taotluse, kuid seda alles paar päeva enne kohtusse pöördumist, mistõttu ei olnud

vangla veel vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas jõudnud seisukohta võtta. Järelikult ei

olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4).

3.4. Täiendavalt leidis halduskohus, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vangla tagastas

õiguspäraselt kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse. Seda põhjusel, et kaebaja esitas need

vene keeles ning keeldus tõlkekulude tasumisest, kuigi tema isikuarvel oli piisavalt raha, et

seda teha. Kuna vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamine ei riku iseseisvalt kaebaja

õigusi (HKMS § 45 lg 4), ei ole kohtul põhjust seda menetleda (HKMS § 121 lg 2 p 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a

määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et teda diskrimineeritakse keele alusel. Kohus

võtab vastu tema venekeelsed kaebused, vangla aga mitte. Kaebajal ei ole nii palju raha, et

lasta venekeelseid dokumente tõlkida, esitada kohutule kaebusi ja määruskaebusi ja tasuda

nende esitamise eest riigilõivu. Halduskohus väidab paljasõnaliselt, et kaebaja ei ole läbinud

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ometi tegi vangla kaebaja vaide osas otsused

nr 6-16/78-2 ja nr 6-12/145-2 30. augustil 2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus leiab, et dokumentide tõlkimist haldus- ja halduskohtumenetluses ei saa

täielikult üks ühele samastada. Kaebaja on kinnipeetav, kellele kehtib muuhulgas vangla

sisekorraeeskirja regulatsioon ning selle õigusakti § 49 lg-dest 2 ja 3 tulenev kohustus anda

enne võõrkeelse dokumendi tõlkesse saatmist nõusolek selle kohta, et tõlkimisele kulunud

summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Vastupidisel juhul edastatakse

tõlkimata dokument menetlejale, kes peab põhjendama võõrkeelse dokumendi menetlusse

võtmata jätmist. See regulatsioon toetub ka asjaolule, et haldusmenetluse keeleks on reeglina

eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Samuti toimub ka kohtus asjaajamine eesti

keeles (HKMS § 80 lg 1) ning kohtul on õigus keelduda võõrkeelsete dokumentide

vastuvõtmisest ja nõuda siiski nende esitamist eesti keeles (HKMS § 81 lg 1). Teisalt võib

kohus teatud juhtudel loobuda tõlke nõudmisest ning lasta võõrkeelse dokumendi ise ära

tõlkida. Sellisele võimalusele viitab HKMS § 81 lg 2, mis sätestab, et tõlkimist ei või

menetlusosaliselt nõuda, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või

ebamõistlikult keeruline. Õigusalases kirjanduses on leitud, et selliseks asjaoluks võib olla

isiku viibimine kinnises asutuses. Samas ei esine tõlkimise korraldamise võimatust või

raskendatust, kui menetlusosalisel puuduvad tõlke saamiseks vajalikud rahalised vahendid,

kuid põhimõtteliselt tal tõlkimise korraldamiseks takistusi ei ole (K. Merusk ja I. Pilving

(koost.) Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 81 komm. B. III. 2.

Tallinn: Juura 2013). Kuna tegemist on erinevate menetlustega, millele kohaldub erinev

õiguslik regulatsioon, on kaebaja väide erineva kohtlemise osas alusetu. Lisaks ei saa

praeguses olukorras arvesse võtta ka seda, kuivõrd mõjutab kaebaja rahalist võimekust

asjaolu, et tal võib pooleli olla mitmeid haldus- ning kohtumenetlusi, kusjuures viimaste

puhul võib tal olla tarvidus tasuda kaebuste ja määruskaebuste esitamisel riigilõive.

7. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust

selles osas, mis puudutas käskkirja, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus,

tühistamisnõuet ning ka esitatud kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus märkis, et kuigi

kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud seega läbima kohustuslikku kohtueelset

menetlust, ei olnud vangla kaebuse esitamise seisuks asja sisuliselt läbi vaadanud. Kaebuse

lubatavust tuleb aga kontrollida kaebuse esitamise seisuga (HKMS § 47 lg 1 ning VangS § 11

lg-d 5 ja 8). Halduskohus kontrollis õigustatult sedagi, kas kaebaja vaide ja kahju hüvitamise

taotluse tagastamine oli õiguspärane ning jõudis õigele järeldusele, et vangla ei eksinud, kui ei

menetlenud esitatud vaiet ja kahju hüvitamise taotlust sisuliselt. Seega kaasnenuks kaebuse

tagastamine ka siis, kui Viru Vangla 30. juuni 2016. a otsus, millega kaebaja esitatud vaie ja

kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata, oleks eksisteerinud juba kaebuse esitamise

seisuga. Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbinuks ainult sel juhul, kui järgitud

on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust esitada dokumendid eesti keeles või rahaliste

vahendite olemasolul tasuda tõlke eest. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud

kaebaja kinni ei pidanud.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 22. novembri 2016. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene