3-16-1256/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

04.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1256

Haldusasi

Danel Parmase kaebus Tartu Vangla vastu seonduvalt

kriminogeensete riskide ankeedi vaidlustamise ja

isikuandmete töötlemisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Danel Parmase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

määruskaebuse esitaja Danel Parmas

Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a

määruse resolutsiooni p 1 osas, milles on märgitud tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2

p 2. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.08.2016.

a määrus muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 13.04.2016 Tartu Vanglale taotluse (tl 12-19p), milles

taotles isikuandmete kaitse seadusest (IKS) juhindudes enda kohta käivate andmete ja

väidete parandamist. Taotluse alusena nimetas määruskaebuse esitaja riskihindamise

ankeedis nr 120848 (tl 34) toodud isikuandmeid ja nende pinnalt kujundatud

seisukohti ning kriminogeensete riskide hinnanguid. Määruskaebuse esitaja esitas

taotluses andmed kriminogeensete riskide ankeedist, mille töötlemist määruskaebus

esitaja nõudis. Määruskaebuse esitaja nõudis, et Tartu Vangla sulgeks mittetäielikud ja

ebaõiged isikuandmed ning võtaks nende täiendamiseks ja parandamiseks viivitamata

kasutusele vajalikud abinõud.

2. Tartu Vangla jättis 14.04.2016. a otsusega nr 6-24/2920-2 (tl 11-11p) määruskaebuse

esitaja taotluse rahuldamata.

Tartu Vangla tõlgendas taotlust kriminogeensete riskide ankeedi muutmise taotlusena. Tartu

Vangla selgitas, et kriminogeensete riskide ankeet on alusdokumendiks kinnipeetavate

individuaalse täitmiskava koostamisel, samuti iseloomustuste koostamisel kohtule esitamiseks

kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Kriminogeensete riskide ankeet

vaadatakse üle iga kord kui koostatakse uus individuaalne täitmiskava või ennetähtaegse

vabanemise iseloomustus. Tartu Vangla selgitas, et üksnes määruskaebuse esitaja arusaam

määruskaebuse esitajale koostatud kriminogeensete riskide hindamisest ja sellega seonduvast

ei anna õigust otsustada määruskaebuse esitajale subjektiivselt hindajate-spetsialistide

hinnangu üle ja taotleda ankeedi muutmist endale sobivaks.

3. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vangla otsuse peale vaide (tl 20-20p). Määruskaebuse

esitaja märkis, et ta ei ole taotlenud uue kriminogeensete riskide ankeedi koostamist vaid

vaidlus on andmete õigsuse ja parandamise üle, mille töötlemise tingimused ja kord on

sätestatud isikuandmete kaitse seaduses.

4. Tartu Vangla jättis 30.05.2016. a otsusega nr 1-11/155-2 (tl 22-22p) määruskaebuse esitaja

vaide rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus registreeris 27.06.2016 kaebuse (tl 1-1p), milles määruskaebuse esitaja

palus kohustada IKS 21 lg 1 ja 24 p-de 2, 3, 4 alusel Tartu Vanglat parandama ja kustutama

määruskaebuse esitaja kohta ebaõiged isikuandmed ja IKS § 24 p 5 alusel sulgema

isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud kuni andmete kindlakstegemiseni või õigete

andmete väljaselgitamiseni. Määruskaebuse esitaja taotles IKS § 21 lg 2 p-de 1-3 alusel, et

kohus kohustaks vastutajat lõpetama isikuandmete töötlemine ja avalikustamine ja kustutada

või sulgeda kogutud isikuandmed.

Määruskaebuse esitaja palus kohtul hilisema kaebuse esitamise eesmärgil tuvastada, et

vastustaja poolt teadlikult ja tahtlikud ebaõigete andmete kasutamine rikub tema põhiõigusi.

Määruskaebuse esitaja selgitas, et vastustaja ei töötle isikuandmeid seaduse alusel, sest

määruskaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut koguda andmeid kriminogeensete riskide

hindamiseks. Isikuandmeid kogus sotsiaaltöötaja määruskaebuse esitaja sotsiaalse

toimetuleku hindamiseks. Seega saadi määruskaebuse esitaja andmed väärettekujutuse

loomisel teel.

6. Tartu Halduskohus tagastas 09.08.2016. a määruse (tl 23-26) resolutsiooni p-ga 1 kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel osas, mis puudutab kriminogeensete riskide ankeedi

vaidlustamist ja resolutsiooni p-ga 2 jättis kaebuse muus osas käiguta.

Halduskohus märkis, et nähtuvalt kaebusest ei ole määruskaebuse esitaja rahul tema kohta

koostatud kriminogeensete riskide ankeedis märgituga. Halduskohus leidis, et

kriminogeensete riskide ankeedi näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida saaks vaidlustada

halduskohtumenetluses. Seda seetõttu, et kriminogeensete riskide ankeet eraldiseisvalt ei riku

kinnipeetava subjektiivseid õigusi, kuivõrd nimetatud ankeet ise ei oma regulatiivset toimet.

Kriminogeensete riskide ankeet ei oma kokkuvõttes iseseisvat tähendust, kuivõrd selles

sisalduvad hinnangud kajastuvad lõppkokkuvõttes kinnipeetava individuaalses täitmiskavas,

mis omakorda koostatakse kriminogeensete riskide ankeedis välja toodud riskide

maandamiseks. Kuna kriminogeensete riskide ankeet on üheks osaks kinnipeetava

individuaalsest täitmiskavast, oleks halduskohtu hinnangul võimalik määruskaebuse esitajal

vaidlustada kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvaid hinnanguid juhul, kui ta vaidlustab

selles osas kinnipeetava individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on võimalik aga

individuaalset täitmiskava vaidlustada üksnes juhul, kui selle konkreetne osa avaldab vahetut

mõju kinnipeetava subjektiivsetele õigustele. Lisaks on võimalik individuaalses täitmiskavas

märgitut vaidlustada ka juhul, kui seal sisalduvale hinnangule toetudes on vangla kinnipeetava

suhtes andnud välja konkreetse haldusakti või sooritanud konkreetse toimingu. Sellisel juhul

tuleb aga vaidlustada konkreetne haldusakt või toiming ning selle menetluse raames tuleb

hinnata ka kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvat. Kuna kriminogeensete riskide

ankeet on üheks osaks kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast, on halduskohtu hinnangul

ka osas, mis puudutab kinnipeetava kohta käivaid isikuandmeid, ankeedis sisalduva

vaidlustamine võimalik juhul, kui kinnipeetav vaidlustab individuaalset täitmiskava.

Halduskohus selgitas, et on võimalik, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvad

isikuandmed on hõlmatud osaga, mis hõlmab kriminogeensete riskide ankeeti. Juhul, kui

konkreetses kinnipeetava isikliku täitmiskava osas välja toodud isikuandmed on kinnipeetava

hinnangul ebaõigeid, on tal neid võimalik vaidlustada halduskohtus, kasutades selleks

isikuandmete kaitse seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Halduskohus aga ei pidanud käesoleva kaebuse menetlemise raames võimalikuks suunata

määruskaebuse esitajat eelpool kirjeldatud nõudeid esitama. Halduskohtu hinnangul väljuks

käesoleva kaebuse menetlemise raamidest kinnipeetava isikliku täitmiskava vaidlustamine

osas, mis puudutab subjektiivseid hinnanguid kui ka osas, mis puudutab kinnipeetava kohta

käivaid isikuandmeid. Lisaks eeldaks isikliku täitmiskava vaidlustamine ka kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist. Halduskohus juhtis määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele,

et tal on võimalik tema kohta koostatud individuaalset täitmiskava vaidlustada eraldiseisva

kohtumenetluse raames, hõlmates sellega ka kriminogeensete riskide ankeedis sisalduva

vaidlustamise. Seega puudusid halduskohtu hinnangul käesoleva kaebuse menetlemise raames

sellised õiguskaitsevahendid, millega oleks võimalik saavutada määruskaebuse esitaja

taotletav eesmärk, s.o kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvate hinnangute võimaliku

ebaõigsuse tuvastamine ja ankeedis sisalduvate võimalike ebaõigete isikuandmete

vaidlustamine. Seega tagastas halduskohus esitatud kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel.

Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse käiguta. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei olnud

vastustaja poolt määruskaebuse esitaja isikuandmete töötlemine seaduse alusel lubatud, sest

isikuandmeid kogus sotsiaaltöötaja määruskaebuse esitaja sotsiaalse toimetuleku eesmärgil.

Halduskohus palus määruskaebuse esitajal täpsustada, et kas kohus menetleb tema nõuet

kohustada vanglat lõpetama määruskaebuse esitaja isikuandmete töötlemine seonduvalt

kriminogeensete riskide ankeedi koostamisega, ning ka põhjendama, milles seisnes väidetav

vangla õigusvastane tegevus isikuandmete töötlemisel, ning kuidas see rikkus määruskaebuse

esitaja õigusi. Halduskohus selgitas, et isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude raames

analüüsib kohus üksnes seda, kas isikuandmete töötlemine vastustaja poolt oli õiguspärane.

Halduskohus märkis, et kui määruskaebuse esitaja nõudeks jääb ikkagi vaidlustada

konkreetseid hinnanguid ja isikuandmeid, mis on väljendatud kriminogeensete riskide

ankeedis, ei aita ka isikuandmete töötlemise lõpetamise nõue soovitud eesmärki täita, sest

käesoleva kaebuse raames puuduvad halduskohtu hinnangul kriminogeensete riskide ankeedis

märgitu vaidlustamiseks kohased õiguskaitsevahendid.

7. Määruskaebuse esitaja esitas 19.08.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise taotluse

(tl 29-29p), milles märkis, et halduskohus leidis õigesti, kui pidas nõudeks kohustada vanglat

lõpetama isikuandmete töötlemine. Määruskaebuse esitaja selgitas, et temalt koguti

isikuandmeid sotsiaalse toimetuleku hindamiseks, aga mitte kriminogeensete riskite

hindamiseks. Selline andmete kogumine on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES

8. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 09.08.2016. a määruse resolutsiooni p 1

peale määruskaebuse (tl 31-33p), milles palus halduskohtu määruse vaidlustatud osas

tühistada ja saata kaebuse tagasi halduskohtule menetlemiseks.

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on tõlgendanud kaebuse eset ebaõigesti, nagu

seda on varasemas staadiumis teinud ka Tartu Vangla. Määruskaebuse esitajal on õigus IKS §-

de 21, 22 ja 24 alusel nõuda halduskohtumenetluses andmete parandamist või kustutamist ja

sulgemist. Kaebus on suunatud isikuandmete parandamiseks, mis on aluseks kriminogeensete

riskide hinnangu koostamisele. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta riskihindamise

subjektiivsel elemendil põhinevat tulemust ehk hinnangut, vaid hinnangu aluseks olevaid

andmesubjekti kohta käivaid isikuandmeid. Hinnangute põhistamine saab tugineda ainult

objektiivsetele faktiväidetele, st isikuandmetele, mis on avaldaja kohta kogutud või mille

avaldaja on ise avaldanud. Määruskaebuse esitaja võttis kõik vaidlustatud väited ankeedist

120848. Halduskohus ei ole uurinud, kas vaidlustatud andmed on avaldaja kohta käivad

isikuandmed või vanglaametniku subjektiivne hinnang. Kuna halduskohus leidis pelgalt

formaalsetel järeldustel, et vaidlustatud väited on hinnangud, kuna need on riskihindamise

ankeedi osa, on rikutud põhjendamiskohustust.

9. Tartu Vangla on 03.10.2016 määruskaebusele esitatud vastuses nr 1-1/128-5 (tl 52-52p)

seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Vangla sai halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgist aru selliselt, et määruskaebuse

esitaja soovis, et temale koostatud riskihindamise ankeedist eemaldataks tema poolt

sotsiaaltöötajaga toimunud vestluses, mida määruskaebuse esitaja pidas sotsiaalmajandusliku

toimetuleku hindamisvestluseks, avaldatud teave või, et seda muudetaks tema nägemusele

vastavalt, ja sotsiaaltöötaja hinnangud asendatakse määruskaebuse esitaja enda õigete

hinnangute ning järeldustega. Määruskaebuse esitaja aga ei ole siiani kordagi väitnud, et ta ei

ole riskihindamises kajastatud teavet ise avaldanud, vaid väidab, et ta ei ole sellist teavet

avaldanud kriminogeensete riskide hindamiseks. Hoolimata sellest jäävad sotsiaaltöötaja

hinnangud ikkagi ametniku hinnanguteks ka siis, kui teavet kasutati ja selle alusel tehti

järeldusi määruskaebuse esitaja kriminogeensete riskide hinnangus. Tartu Vangla on seega

seisukohal, et halduskohus tagastas kaebuse kriminogeensete riskide ankeedi vaidlustamise

osas õiguspäraselt, kuna esitatud kaebusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu

määruse resolutsiooni p 1 osas, milles on märgitud tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p 2.

Ülejäänud osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata,

muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

11. Halduskohus tugines tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p-le 2, mille järgi võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Halduskohus oli seisukohal, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada seetõttu,

et kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvad hinnangud. Ringkonnakohus ei nõustu, et

kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvad üksnes hinnangud. Toimikus olev ankeet

nr 120848 (tl 34) sisaldab nii hinnanguid kui ka asjaolusid. Määruskaebuse esitaja nõuab

andmete parandamist IKS § 21 lg 1 ja § 24 p-de 2, 3 ja 4 alusel. IKS § 21 lg 1 sätestab, et

andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete

parandamist. IKS § 24 pde 2, 3 ja 4 kohaselt on isikuandmete töötleja isikuandmete

töötlemisel kohustatud tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide

saavutamiseks vajalik, viimases seisus; mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning

nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud;

ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega.

IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et isikuandmete kaitse seaduse kohaldamine ei

ole kinnipeetavate suhtes välistatud, iseäranis ei leidu eriregulatsiooni IKS §-s 2. IKS § 1 lg 1

järgi on isikuandmete kaitse seaduse eesmärk kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku

põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. IKS § 2 sätestab seaduse

reguleerimisala, välistamata seaduse kohaldamist kinnipeetavate suhtes. IKS § 3 järgi

kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse

seaduse sätteid, arvestades isikuandmete kaitse seaduse erisusi. Vangistusseaduse § 11 lg 1

järgi kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Kuna ka

kriminogeensete riskide hindamise menetlus on haldusmenetlus, mis toimub vangistusseaduse

alusel, siis kohaldub isikuandmete kaitse regulatsioon iseenesest ka sellele.

13. Kaebus oleks eelnevast olenemata tulnud tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille

järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimelt sätestab IKS §

22, et kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus

pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole, kui seaduses ei ole sätestatud

teistsugust vaidlustamise korda. Käesoleval juhul ei sätesta seadus teistsugust vaidlustamise

korda. IKS §st 22 nähtub, et lisaks andmete ebaõigsusele on kaebuse esitamiseks vajalik

õiguste rikkumine. Halduskohus on määruse p-des 13-17 veenvalt põhjendanud, miks ei saa

kaasneda kriminogeensete riskide ankeedis sisalduvate ebaõigete andmetega eraldi võetult

määruskaebuse esitaja subjektiivse õiguse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203

lg 2). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul piisab määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks

sellest, kui tema taotlus ankeedis sisalduvate andmete parandamiseks lisatakse määruskaebuse

esitaja isiklikku toimikusse. Kui vangla kasutab kriminogeensete riskide ankeeti tulevikus

alusdokumendina kinnipeetavate individuaalse täitmiskava koostamisel või iseloomustuste

koostamisel kohtule esitamiseks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, siis

saab vangla arvestada ka määruskaebuse esitaja vastulausega ja vajadusel selgitada välja,

millised andmed on õiged. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt puudub

määruskaebuse esitajal praeguses menetlusstaadiumis subjektiivne õigus, mis saaks olla

rikutud.

14. Kokkuvõttes tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja tühistada halduskohtu määruse

resolutsiooni p 1 osas, milles on märgitud tagastamise alusena HKMS § 121 lg 2 p 2.

Ülejäänud osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata,

muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits