4-08-12061/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-12061

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-12061 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Tõlk Anžela Kuvaldina Väärteoasi Igor Sieberk`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 13.11.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,016541 Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Igor Sieberk (ik 35510287013)

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 741 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

1. Jätta Igor Sieberk`i kaebus rahuldamata.

2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 13.11.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,016541 muutmata.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220085520100. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 26.02.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 27.02.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 11.03.2009.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-08-12061

2 (4)

Asjaolud ja menetluskäik 21.10.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Deniss Teder`i poolt väärteoprotokoll nr AB1054187 selle kohta, et 21.10.2008.a kella 13:35 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Uulus maja nr 2 juures juhtis I. Sieberk mootorsõidukit (Mercedes Benz 240D, r/n xxxxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 2 järgi.

13.11.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,016541 on määratud I. Sieberk`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 741 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 84 trahviühiku ulatuses, so 5040 krooni.

Kaebuse sisu 04.12.2008.a esitas I. Sieberk Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja omas 21.10.2008.a kehtivat ja Ukraina Vabariigis välja antud juhiluba, mistõttu taotleb tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 16.12.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

LS § 741 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning on ka eelnevalt sama teo eest karistatud.

Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud.

Menetlusalune isik oma kaebuses väidab, et omab Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba, mis on ka kehtivaks juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks ka Eestis. Tuvastatud on, et antul juhul esitatud Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba ei ole vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni põhimõtetele ja seega ei ole kehtiv Eestis. Asjaolu, et tegemist ei ole Eestis kehtiva juhiloaga on ka kinnitanud Pärnu Maakohtu otsus 16.09.2008.a, mis jõustus 29.10.2008.a. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja I. Sieberk`i kaebus rahuldamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

4-08-12061

3 (4) lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et I. Sieberk`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja kaebuses esitatuga. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 24 lg 1 on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba. LS § 27 lg 1 näeb ette, et Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni ning nende juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täienduste põhimõtetele. Juhiloa vastavuse Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsioonile tuvastab majandusja kommunikatsiooniministri määratud asutus.

Nähtuvalt Pärnu Maakohtu otsusest väärteoasjas nr 4-08-6785 on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus asunud seisukohale, et I. Sieberk`i juhiluba nr AIA 174361 ei ole vormistatud Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni kohaselt, so I. Sieberk`i juhiloa kirjete ees või järel puuduvad nõutavad numbrid, mille järgi võiks konventsioonikohasust tuvastada.

Samuti märgib kohus jätkuvalt, et vastavalt LS § 27 lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Tulenevalt Rahvastikuregistri väljavõttest on I. Sieberk`ile väljastatud Eesti Vabariigi pass esmakordselt 25.03.1998.a ning esmane registreeritud elukoht on 03.06.2003.a Häädemeeste vallas. Käesoleva väärteoasja menetlemise raames on kaebuse esitaja andnud oma elukohaks Veelikse küla Saarde vald Pärnumaa. Samuti ei ole kaebuse esitaja ei kaebuses ega kohtuistungil esitanud andmeid selle kohta, et I. Sieberk`i puhul ei oleks tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga ning alaliselt Eesti Vabariigis elava isikuga. Seega leiab kohus, et kuna I. Siberk on elanud alaliselt Eesti Vabariigis üle 12 kuu, on tal olnud kohustus oma Ukraina Vabariigis välja antud juhiloa välja vahetamiseks Eesti Vabariigis kehtiva juhiloa vastu, mida ta aga 21.10.2008.a oma kinnipidamise hetkeni teinud ei olnud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 21.10.2008.a puudus I. Sieberk`il Eesti Vabariigis kehtiv juhiluba ja seega ka õigus mootorsõidukit juhtida.

Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada I. Sieberk`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

4-08-12061

4 (4) Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson`i poolt 13.11.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,016541 ei kuulu tühistamisele ning I. Sieberk`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik