3-16-2555/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2555

Haldusasi

A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus pastaka ja paberi

saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – A.N.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta tähelepanuta A.N.i taotlus kohtuistungi pidamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS §-id 203 lg 1, § 204 lg 2 ja 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.12.2016 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlusena

pealkirjastatud avaldus. Taotleja heidab Tallinna Vanglale ette, et talle kui maksejõuetule

isikule ei väljastata paberit ja pastapliiatsit. Sellega riivatakse tema õigust end kaitsta. Taotleja

soovib ka enda vabastamist taotluselt tasutavast riigilõivust.

2. Kohus küsis Tallinna Vanglalt 12.12.2016 kohtunõudes, kas A. N. on pärast 02.11.2016

esitanud taotlusi paberi ja pastapliiatsi saamiseks. Nimelt esitas A. N. esialgse õiguskaitse

taotluse pastapliiatsi saamiseks haldusasjas nr 3-16-2371 ning kohus jättis selle 23.11.2016

määrusega läbi vaatamata, kuna asjas ei toimunud vaidemenetlust. Tallinna Vangla lahendas

parajasti A. N.i taotlust. Tallinna Ringkonnakohus jättis A. N.i määruskaebuse rahuldamata

15.12.2016 määrusega ning määrus on jõustunud. Kuivõrd selleks hetkeks oli A. N. algatanud

vaidemenetluse, oli esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Samas ei olnud

ringkonnakohtul kahtlust, et A. N.ile on paber ja pastapliiats tagatud olnud, mistõttu ei saanud

tal olla ka esialgse õiguskaitse vajadust.

3. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et A. N. on esitanud erinevaid taotlusi

paberi ja pastapliiatsi saamiseks. Sealjuures on Tallinna Vangla vastanud 02.11.2016

(pastapliiats) ja 09.11.2016 (35 lehte valget paberit) taotlustele pastapliiats ja paberi

saamiseks (02.12.2016 vastused nr 5-8/16/24922-4 ja 5-8/16/24922-5). Nende kahe vastuse

peale on A. N. esitanud ka 06.12.2016 vaide nr 5-15/16/410-1. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla ei ole veel jõudnud lahendada A. N.i 15.11.2016,

18.11.2016, 23.11.2016, 23.11.2016, 28.11.2016, 01.12.2016 ja 06.12.2016 taotlusi.

3-16-2555

2(3)

4. Kohus jättis 14.12.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kuivõrd taotleja ei

olnud esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ning kohtule ei olnud selle vajadus

äratuntav. Kohus täheldas, et A. N.iga seoses lisandub peaaegu igapäevaselt Tallinna

Halduskohtusse uusi kohtuasju, millest ei saa järeldada, nagu tal ei oleks paberit või

pastapliiatsit. Taotleja ei konkretiseerinud ka, missuguste kohtuasjadega seoses, sh

määruskaebe asjadega, saaksid tema huvid pöördumatult kahjustatud, kui ta paberit või

pastapliiatsit ei saa. Kohus selgitas A. N.ile, et tema õigused ei saa jääda pöördumatult

kaitseta, kui ta esitab perspektiivituid kaebusi või soovib neis esitada määruskaebust, s.o

kaebusi, mis kuuluvad imperatiivselt tagastamisele (HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud alused,

kuid peaasjalikult HKMS § 121 lg 1 p 4) või mille esitamiseks tal kaebeõigus puudub või

millega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p-id 1–2). Igal juhul

anti taotlejale võimalus esialgse õiguskaitse vajadust põhistada.

5. Tallinna

Halduskohtusse

saabus

28.12.2016

avaldus,

milles

taotleja

soovib

istungimenetlust või videokohust, kuna ta ei saa aru, mida kohus temalt soovib. Tal on paberi

ja pastapliiatsi puudus. Taotleja palub lõpetada diskrimineerimine.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt kohaldab kohus kaebaja õiguste esialget kaitset, kui kaebajal on

esialgse õiguskaitse vajadus, s.o kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset

õiguskaitset võib kohaldada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

7. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele ilmneb, et taotlejal on pooleli vaidemenetlus paberi

ja pastapliiatsi saamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus peab aga vastama ka HKMS §-is 250

sätestatud nõuetele. Kuna 12.12.2016 esitatud taotlus seaduse nõuetele ei vastanud, andis

kohus A. N.ile tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. A. N. puudusi ei kõrvaldanud.

28.12.2016 esitatud avalduses ta üksnes väidab, et ta ei saa aru, mida kohus temalt soovib.

Kohus selgitas 14.12.2016 määruses põhjalikult, mida A. N.il puuduste kõrvaldamiseks teha

tuleb, s.o et tal tuleb esialgse õiguskaitse vajadust põhistada, viidates võimalusel, kuidas tema

õigused vastasel juhul kaitseta jäävad, sh viidates pooleliolevale konkreetsetele

määruskaebemenetlustele. Kohus märkis, et taotlejaga on seotud hulgaliselt kohtuasju, millest

ei saa järeldada, nagu tal oleks esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus möönis, et perspektiivitute

kaebuste esitamisel ei saa taotleja õigused kaitseta jääda. Arvestades A. N.iga seotud

kohtuvaidluste hulka, pidi ta aru saama, mida tal puuduste kõrvaldamiseks teha tuleb. Tema

väide „Ma ei saa aru mida kohus soovib.“ on paljasõnaline. Põhistamiskohustusest ei saa

kõrvale hoiduda põhjendusel, et kohtu soovist aru ei saada. Taotleja pidi kohtu selgituste järel

oskama enda esialgse õiguskaitse vajadust põhjendada. Taotleja seda ei teinud. Taotlejat ka

hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmisel, jääb taotlus läbi vaatamata. Kuna A. N. taotluse

puudusi ei kõrvaldanud, esitades ebausutava põhjuse, ei pea kohus võimalikuks jätta esialgse

õiguskaitse taotlust korduvalt käiguta. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS § 250 lg

2 ja 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus jätab taotluse läbi vaatamata, tuleb jätta

tähelepanuta taotleja avaldus kohtuistungi korraldamiseks.

8. Kohus märgib täiendavalt, et pastapliiatsi saamise taotlus on korduv. HKMS § 55 lg 3

kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt

lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva

avalduse, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti. Võrreldes varasema taotlusega, ei ole

asjaolud muutunud. Asja materjalidest ei nähtu, nagu saaks taotleja huvid pöördumatult

kahjustatud, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Alates 12.12.2016 kuni

3-16-2555

3(3)

käesoleva määruse tegemiseni on A. N. esitanud Tallinna Halduskohtule 33 erinevat avaldust,

sh kaebust ja taotlust, ning Tallinna Ringkonnakohtule 15 määruskaebust. Taotlejaga seotud

haldusasjade hulga põhjal ei saa mingil viisil järeldada, nagu tal ei oleks paberit ja

pastapliiatsit. Veelgi enam, taotleja ei ole ka kunagi väitnud, nagu talle ei väljastataks paberit

mahus, mis on ette nähtud Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukorra“ p-ides 15.1.7 ja 15.1.8.

Kohus lisab, et taotleja õiguste kaitseks on tõhusaim esitada kohustamisnõue. Riigikohus on

oma 22.09.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-14 selgitanud, et kohustamisnõude

esitamise korral on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine erandlik, vältimaks põhivaidluse

ette äraotsustamist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada ülekaaluka vajaduse korral.

Asja materjalidest ei nähtu, et esineks ülekaalukas vajadus esialgset õiguskaitset kohaldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik