1-16-11582/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2017, Valga Kriminaalasja number 1-16-11582 (kohtueelse menetluse nr 16282000483) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Kriminaalasi Ardi Smitke süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav Ardi Smitke - isikukood 36904035710; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxx; emakeel xxxxxxxxxx;xxxxxxxxx; varem kohtulikult karistatud, viimati 23. septembril 2014 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

Tunnistada Ardi Smitke süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda

8 (kaheksa) kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades.

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (14 kuud vangistust = 420 päeva), s. o 420 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 2 (kahe) aasta jooksul.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxx-xxxxxxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 (4)

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et Ardi Smitke on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4. jaanuarist 2017.

Mõista Ardi Smitkelt välja menetluskuludena osa sundrahast ehk 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu katteks 112 (ükssada kaksteist) eurot ja 8 (kaheksa) senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 757,08 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile.

Ülejäänud osa sundrahast – 60 eurot – jätta riigi kanda.

Kulud tasuda Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (AS SEB Pank), kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS), kontole nr EE401700017002872300 (Nordea Pank AS Eesti filiaal) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Pank AS Eesti filiaal). Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning selgitus, missugust kohustust ülekandega täidetakse.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 4. jaanuarist 2017. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

4. jaanuarist 2017 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule.

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse Ardi Smitket selles, et tema lõi 2016. a oktoobrikuu lõpus õhtusel ajal (kohtueelse uurimisega täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxxxxxxxxx)

3 (4) ühel korral rusikaga näkku, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse (verise suunurga). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes, pani Ardi Smitke toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava Ardi Smitke, tema kaitsja Ahto Sirendi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Ardi Smitkele mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-s

2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (14 kuud vangistust = 420 päeva), s. o 420 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx-xxxxxxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati, et Ardi Smitke on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

Kohtu järeldused

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Ardi Smitke KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses 112,08 eurot tuleb Ardi Smitkel KrMS § 180 lg

1 alusel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 645 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel (29. detsember 2016) oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 645 eurot. Tänasel päeval on aga

4 (4) sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt 705 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 705 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et kohtul on võimalik juhinduda KrMS § 3 lg-st 2, § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 2 ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on prokuratuur, süüdistatav ja viimase kaitsja leppinud kokku, et süüdistatava kanda jääb sundraha summas 645 eurot. Kohus kinnitabki selle kokkuleppe ja jätab sundraha ülejäänud osas (st 60 eurot) riigi kanda. Seda tehes juhindub kohus KrMS § 180 lg 3 ls-st 2, mis võimaldab juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kriminaaltoimikust ilmneb, et Ardi Smitke sissetulekud olid 2014. aastal 916 eurot; 2015. aastal ei teeninud Ardi Smitke Maksuja Tolliameti andmetel üldse midagi (tl 35). Kohtuistungil selgitas Ardi Smitke, et ta on xxxxx ja elab koos neljaliikmelise leibkonnaga üksnes xxxxxxxxxxx palgast, mis on u xxx eurot kuus. Seetõttu leiab kohus, et esineb alus vähendada Ardi Smitke poolt tasumisele kuuluva sundraha suurust ja teha seda määrani, millega Ardi Smitke oli nõus, st 60 euro võrra 645 euroni. See summa tuleb Ardi Smitkel riigile hüvitada KrMS § 180 lg 1 alusel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lgst 3 tuleb menetluskulud (kokku 757,08 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik