3-16-2388/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2388

Haldusasi

M. S. kaebus Tallinna Vangla tegevusele seoses

usutalistuste pidamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – M. S.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus ja menetlusabi taotlus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1 ja § 121

lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 24.11.2016 M. S. tuvastamiskaebusena pealkirjastatud

avaldus, milles ta heidab Tallinna Vanglale ette, et tal pole võimalust palvetada päikesetõusul

ja loojumisel. Kaebaja soovib tuvastada Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artikkel 9

lg 1 rikkumist. Päikesetõusu ajal ei saa ta lugeda pühakirja (toorat), kuna ruumis on pime.

Kaebajal ei ole rahalisi vahendeid, et soetada vangla kauplusest endale näpitslampi. Tallinna

Vangla ei taga ega soodusta tingimusi usuliste vajaduste rahuldamiseks. Tegemist on

põhiseaduse § 40 lg 1 ja § 12 lg 1 rikkumisega. Kaebuse on M. S. eest allkirjastanud ja esitanud

kaaskinnipeetav A. N. Kaebaja palub end vabastada kaebuselt tasutavast riigilõivust.

2. Et kontrollida kaebuse lubatavust, küsis kohus 29.11.2016 kohtunõudes Tallinna Vanglalt,

kas kaebaja on esitanud vanglale taotlusi seoses usukommete järgimisega. Tallinna Vangla

vastas kohtunõudele 08.12.2016. Vastuse kohaselt on kaebaja esitanud vanglale taotluse

kambrisse laua- või näpitslambi saamiseks (registreeritud 13.09.2016). Taotlus jäeti

rahuldamata 10.10.2016 vastusega nr 5-8/16/21402-2.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebuse saanud kohtul tuleb muu hulgas selgitada välja vaidluse ese, kontrollida, kas

kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teha

kindlaks,

kas

esineb

aluseid

kaebuse

käiguta

jätmiseks

või

tagastamiseks

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-d 1, 3 ja 8). Kaebuse saab menetlusse

võtta siis, kui selliseid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

3-16-2388

2(3)

Kaebaja on esitanud kohtule tuvastamiskaebusena pealkirjastatud avalduse. Tuvastamiskaebuse

saab esitada siis, kui kaebaja subjektiivseid õigusi rikutakse haldusakti või toiminguga (HKMS

§ 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamiskaebus on õiguskaitsevahendina

ebaefektiivne – kaebaja olukord nõude rahuldamisel ei muutu –, on tuvastamisnõude esitamine

HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada siis, kui kaebaja õiguste

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust

esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks,

millega võidi kahju tekitada. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks

on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse

esitamist põhjendanud. Kohtule ei nähtu ka, et kaebajale oleks tekkinud õiguste riivest varaline

või mittevaraline kahju. Mittevaralist kahju usuvabaduse põhimõtte riive eest RVastS § 9 lg 1

alusel reeglina nõuda ei saa. Kaebaja peaks põhjendama, kuidas asjaolu, et ta lampi saanud ei

ole, on tema inimväärikust alandanud. Kohtu hinnangul ei oleks hüvitamiskaebusel siiski suuri

edulootusi, mistõttu puudub kaebajal HKMS § 45 lg 2 lausest 2 tulenevalt kaebeõigus.

5. Kaebajal ei ole õigust esitada tuvastamiskaebust ka põhjusel, et tema õiguste kaitseks on

olemas tõhusam õiguskaitsevahend – kohustamiskaebus. Kohustamisnõude rahuldamine

tähendab seda, et vangla peab kaebajale lambi väljastama. Kuna kaebaja eesmärki – saada

kambrisse laua- või näpitslamp – aitab paremini saavutada kohustamisnõue, ei pea kohus

vajalikuks jätta kaebust käiguta ning anda kaebajale võimalus tuvastamiskaebuse puudused

kõrvaldada.

Kaebaja esitas Tallinna Vanglale 13.09.2016 taotluse eesmärgiga saada kambrisse laua- või

näpitslamp. Tallinna Vangla jättis kaebaja esitatud taotluse rahuldamata 10.10.2016 vastusega

nr 5-8/16/21402-2. Enne kohustamiskaebuse esitamist kohtule tuleb läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus. Nimelt saab vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetav

vangla toimingu peale esitada kaebuse (sh kohustamiskaebuse, kohustamaks vanglat mingit

toimingut sooritama), kui ta on eelnevalt esitanud vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile

vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata

jäetud. Tallinna Vangla vastusest 29.11.2016 kohtunõudele nähtub üheselt, et kaebaja ei ole

esitanud Tallinna Vangla keeldumise peale vaiet vanglateenistusele. Kaebajal on õigus esitada

kaebus halduskohtule siis, kui tema taotlus jäetakse rahuldamata, ta esitab keeldumise peale

Tallinna Vanglale vaide ning vaie tagastatakse, jäetakse rahuldamata, rahuldatakse osaliselt või

jäetakse tähtaegselt lahendamata. Kuna nõue läbida kohustamiskaebuse puhul kohtueelne

menetlus on imperatiivne, st seda puudust ei saa kaebuse käiguta jätmisega kõrvaldada, ei tee

kohus kaebajale ettepanekut kaebust muuta.

6. Kohus siiski märgib, et kohustamisnõudel ei ole erilisi edulootusi. Kaebuse edulootused

omavad tähtsust eelkõige menetlusabi taotluse lahendamisel. Kaebaja on soovinud enda

vabastamist kaebuselt tasutavast riigilõivust.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel usuvabadus. Kaebaja on väitnud, et lambi

väljastamata jätmisega rikuti ka PS § 12 lg-s 1 sätestatud diskrimineerimise keeldu ning EIÕK

artikkel 9 lg-t 1. Kohus märgib esmalt, et vastavalt Riigikohtu lahendile asjas 3-3-1-58-02

kohaldatakse välislepingu sätteid üksnes juhul, kui riigisisene õigus on rahvusvahelise õigusega

vastuolus, kui Eesti õiguses ei ole vastavasisulist normi või kui välisleping on üksikküsimuses

Eesti õigusest konkreetsem. Välislepingul võib olla abistav funktsioon Eesti õiguse

tõlgendamisel. Enne välislepingu kohaldamist tuleb otsida asjassepuutuvaid sätteid

põhiseadusest ja teistest Eesti õigustloovatest aktidest (p 11). Kohus lisab, et välislepinguks

tuleb pidada ka EIÕK-i, mille Riigikogu ratifitseeris 13.03.1996. Eesti ühinemine EIÕK-ga

tähendab seda, et Eesti tunnustab konventsioonis märgitud inimõigusi ja rakendab abinõusid

selleks, et tagada võimalus konventsioonis nimetatud õigusi teostada. Põhiseaduses sätestatud

3-16-2388

3(3)

usuvabaduse põhimõtte tõlgendamisel võib kohus juhinduda Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikast.

Kohus selgitab, et põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse aktidest ei tulene riigile positiivset

kohustust võimaldada isikul järgida usukombeid viisil, mis tähendab kohustust väljastada

isikule lamp pühakirja lugemiseks. Usuvabaduse tagamine tähendab eelkõige seda, et riik

hoidub usukommetesse sekkumast (negatiivne kohustus), lubades igaühel usundeid järgida ja

neid kuulutada. Usuvabadust võib piirata avaliku korra, kõlbluse ja tervise kaitse eesmärgil.

Niisamuti ei tohi usukombe täitmine kahjustada teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

Kohus möönab, et selleks, et usuvabadus oleks ka tegelikult tagatud, on riigil positiivseid

kohustusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on positiivseks kohustuseks peetud näiteks

kohustust lepitada neutraalse osapoolena ühe usundi erinevate kildkondade vahelisi sisemisi

erimeelsusi (16.12.2004 otsus asjas nr 39023/97 Supreme Holy Council of Muslim Community

v. Bulgaaria), võimaldada järgida toitumiseelistusi (näiteks võimaldada juurdepääs sobivale

lihale, kuid mitte tingimustele, milles sobivat liha valmistatakse, 27.06.2000 otsus asjas nr

27417/95 Cha’are Shalom Ve Tsedek v. Prantsusmaa), kaitsta usklikke vihakuritegude eest,

kuid nende toimumisel tagada õiglane menetlus (03.05.2007 otsus asjas nr 71156/01 97

members of the Gldani Congregation of Jehovah’s Witnesses and 4 others v. Gruusia).

Positiivne kohustus ei hõlma aga kohustust võimaldada isikule vahendeid usukommete

järgimiseks. Inimõiguste Komisjon leidis 15.02.1965 otsuses asjas nr 1753/63 X v. Austria, et

usuvabaduse põhimõtte tagamiseks ei ole riigil kohustust võimaldada kinnipeetavale vahendeid

(palvehelmeid, raamatuid, perioodikat), mida isik peab ise vajalikuks, et usukombeid järgida

või mille abil oma elufilosoofiat kujundada.

Käesoleva kaebuse asjaoludest ei nähtu, et Tallinna Vangla oleks muul viisil takistanud

kaebajal usuliste vajaduste rahuldamist, mis oleks vastuolus Tallinna Vangla kodukorraga (p

19).

7. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtu menetluses võib kaebaja kasutada küll esindajat,

kuid esindajaks ei saa olla igaüks. Isiku esindajaks võib käesolevas asjas HKMS § 32 lg 1

alusel olla advokaat, õigusteadusliku kõrgharidusega isik (õigusteaduslik magistrikraad),

abikaasa või üleneja/alaneja sugulane. Kohtule teadaolevalt ei ole A. N. õigusteaduslikku

kõrgharidust. Niisamuti ei saa ta olla kaebaja abikaasa, üleneja või alaneja sugulane. Nõnda ei

saa A. N. kaebajat ka kohtumenetluses esindada.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada menetlusabi

taotlust.

9. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik