Legislator Case Law & Legislation
3-16-2281/15 AI generated

3-16-2281/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-2281/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nikolai Lilitškin esitas 11.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada äranägemisel. Kaebuse kohaselt kohustasid vanglaametnikud teda 2016. a märtsis panema

Legislator headnote

AI generated

3-16-2281/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt kohustasid vanglaametnikud teda 2016. a märtsis panema

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition financial hardship safety regulations violation lack of entitlement right to minimum subsistence knee injury benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

04.01.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2281

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada riided ja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu

12.12.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.12.2016. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 11.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

õigusvastasus ja kohustada vastustajat hüvitama talle tekitatud mittevaraline kahju kohtu

äranägemisel. Kaebuse kohaselt kohustasid vanglaametnikud teda 2016. a märtsis panema

selga kartseririietust ning jätma vangla väljastatud riietus riietehoidu. Kaebuse kohaselt oli ta

tahtnud talvel võtta vanglariietust, kuid seda ei väljastatud. Kaebaja märgib, et ta koostas

03.10.2016 kaebuse, millele ei reageeritud ning 04.10.2016 esitas vaide. Kaebuse kohaselt

nõuab kaebaja vangla kohustamist väljastada talle vanglariietus: kolm paari pikki pükse, kolm

jopet, sõrmikud ja sall. Mittevaraline kahju on kaebaja arvates tekitatud sellega, et ta on riiete

mitteväljastamise tõttu jäetud ilma tervise kaitsmise õigusest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 12.12.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus. Halduskohus märkis, et Tartu Vanglalt saadud vastuse kohaselt ei ole vanglale

seoses kartseririietusega kahjunõuet esitatud. Samuti on kaebajal läbimata kohustuslik

kohtueelne menetluses kohustamisnõude osas. Tartu Vangla esitatud andmetel on kaebaja

esitanud Tartu Vanglale vaide blanketil taotluse kahe komplekti pükste ja jaki väljastamiseks.

Tartu Vangla on 24.11.2016. a vastusega kaebaja taotluse rahuldanud. Tartu Vangla väljastas

23.11.2016 kaebajale kaks paari pikki pükse ja kaks jakki. Vaidemenetlust selles asjas

toimunud ei ole. Halduskohus tõi välja, et kaebaja ei ole vanglalt taotlenud veel kolmanda

paari pükste, jaki/jope, sõrmikute ja salli väljastamist. Seega puudub vangla keelduv vastus,

mis rikuks kaebaja õigusi.

3. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu 12.12.2016.a määruse peale määruskaebuse, milles

palub halduskohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule. Määruskaebuse

kohaselt on halduskohus rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust. Kaebaja märgib, et ta

oli taotlenud õigusvastasuse tuvastamist ja haldustoimingu õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamist, kuid halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi tema nõuete osas. Määruskaebuse

kohaselt omab kaebaja isiklikku kokkupuudet vaidlustatava toiminguga, mis kestab edasi.

Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ning jättis välja selgitamata, kas kohustuslik

kohtueelne menetlus oli läbitud. Halduskohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole

arvestanud tõenditega. Määruskaebuse esitaja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse vaadata asi läbi

kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses,

kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub

ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes

küsimus, kas kaebajal oli kaebuses esitatud nõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus

läbitud.

5. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 12.12.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 12.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohust järgmist.

6. Kaebaja leiab määruskaebuses, et halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel võtnud

seisukohta kõigi kaebuses esitatud nõuete kohta. Kaebaja märgib, et ta nõudis kaebuses ka

nende toimingute õigusvastasuse tuvastamist, mis olid tinginud kaebajale mittevaralise kahju

tekkimise ning haldustoimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Ringkonnakohus on

seisukohal, et halduskohus tõlgendas õigesti esitatud kaebust, leides, et kaebuses on esitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning kohustamisnõue. Kuna hüvitamisnõue hõlmab

endas ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet (riigivastutuse seadus § 7 lg 1), siis ei ole

põhjendatud tõlgendada käesolevas asjas esitatud kaebust viisil, et lisaks hüvitamisnõudele on

esitatud ka eraldiseisev õigusvastasuse tuvastamise nõue. HKMS §

45 lg 2 teise lause kohaselt on küll õigus esitada tuvastamiskaebus eraldiseisvalt enne

hüvitamiskaebuse esitamist, kuid kuna kaebaja on käesolevas asjas esitanud kaebuses ka

hüvitamisnõude, siis on õigusvastasuse tuvastamise nõue hüvitamisnõudega hõlmatud. Kuna

iseseisvat tuvastamisnõuet ei ole esitatud, siis puudus halduskohtul vajadus kontrollida

põhjendatud huvi esinemist tuvastamisnõude esitamiseks. Samuti ei nähtu kaebusest, et

kaebaja oleks esitanud lisaks hüvitamis- ja kohustamisnõuetele toimingu õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamise nõude. Kaebuse kohaselt palus kaebaja kohtul kohustada vastustajat

väljastama talle vanglariietus. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tõlgendanud

seda nõuet kohustamisnõudena.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus rikkus

uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud.

Toimiku materjalide kohaselt esitas halduskohus pärast kaebuse saamist Tartu Vanglale

kohtunõue (tl 5), milles palus Tartu Vanglal vastata küsimusele, kas kohtueelne menetlus on

läbitud ning esitada kohtule vastavad dokumendid. Tartu Vangla vastas 25.11.2016

halduskohtu nõudele (tl 8) ning esitas Tartu Vangla 03.10.2016. a vastuse nr 2-3/3752-2 (tl

10), N. Lilitškini poolt 06.10.2016 vaide vormil vanglale esitatud taotluse (tl 11-11p) ja selle

tõlke (tl 12-12p), samuti vangla 24.11.2016. a vastuse nr 6-23/9929-2 (tl 13). Seega on

halduskohus täitnud uurimiskohustust ning selgitanud välja, et kohustuslik kohtueelne

menetlus on nii kohustamis- kui ka hüvitamisnõude puhul läbimata. Kaebaja ei ole ka

määruskaebuses väitnud ega tõendanud vastupidist.

8. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et

halduskohus jättis põhjendamata, miks ta keeldus arvestamast tõendeid toimingu

õigusvastasuse ning tervisekahju tekitamise kohta. Kuna halduskohus tagastas kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis

puudus halduskohtul vajadus võtta seisukoht kaebuses esitatud väidete tõendatuse kohta.

Pealegi ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks käesolevas asjas tõendeid esitanud,

millega arvestamata jätmist ta halduskohtule ette heidab. Seega ei anna ka nimetatud

määruskaebuse väide alust määruskaebuse rahuldamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.12.2016. a

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk