1-15-5574/71 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-5574

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5574 (13210000028) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaalasi L.E kriminaalasi KarS § 291 järgi Prokurör Juhtivprokurör Kaire Hänilene Süüdistatav L.E

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

emakeel: eesti keel, keskoht: eriharidus, töök xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalja väärteokorras karistamata; Tõkend: puudub

Kaitsja Vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuistungi toimumise aeg 9. september 2016. a, 14. september 2016. a, 16. september 2016.a, 27. september 2016. a, 30. september 2016. a, 10. oktoober 2016.a, 16. november 2016. a, 23. november 2016. a

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.E KarS § 291 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata

L.E-le täitmisele, kui ühe) aasta 6 (kuue) L.E ei pane 1 ( -kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.11.2016. a.

Rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi.

Välja mõista L.E-lt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks eurot 60 senti ja 874 (kaheksasada seitsekümmend neli) mittevaralise kahju katteks 3000 (kolm tuhat) eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena L.E-lt

sundraha eurot 645 (kuussada nelikümmend viis) , tunnistajale hüvitatud sõidukulu 10 (kümme) eurot ja ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 716 (seitsesada kuusteist) eurot

tuleb tasuda Maksuja Tolliameti 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99916700086089. Sel -15-5574, gitusse tuleb märkida „1 menetluskulud, L.E “.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 1 alusel L.E-lt välja mõista

kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxkasuks valitud esindajale makstud tasu 4140 (neli tuhat ükssada nelikümmend) eurot.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat uurimistoimingu

videosalvestisega (13.11.2014. a ütluste ja olustikuga seostamine) ning CD-plaat fotofailidega kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 28. detsembril 2016. a.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonna 5 kohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU

L.E-le on esitatud süüdistus KarS § 291 järgi töötades Lõuna selles, et tema

prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinikuna, s.o ametiisikuna KarS § 288 tähenduses, kellel on ametiseisund riigiasutuses ja kellele on pandud võimuesindaja ülesanded, täites 21.04.2013. a kella 6.30 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Tartu Jõgeva Aravete -

maantee 46. kilomeetril oma ametikohustusi, kasutas xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes ebaseaduslikult vägivalda lüües teda jalaga alajäsemete piirkonda, vigastades selle tegevusega xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx paremat säärt. Löögi tagajärjel kukkus I näoli asfaldile

pikali. xxxxxxxxxxxxxxxxxx valu ning L.E

põhjustas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx Eeltoodud tegevusega rikkus L.E Politseija piirivalve seaduse (edaspidi PPVS)

§ 729

lg 1, 7 ja 30 lg 2 sätteid, mille kohaselt on politseiametnikul õigus toimetada joobeseisundis täisealine isik kainenema, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule

lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks, on politseiametnikul õigus isiku kainenema toimetamisel

kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu ning

politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

PPVS § 729

- lg st 1 tulenevalt on isiku arestimajja toimetamise eelduseks kontrollitud või

tuvastatud joobeseisund, ja isikust endale või teisele isikule lähtuv vahetu oht. xxxxxxxxxxxxxxxx käitumine ei olnud ohtlik talle endale ega teistele. Seetõttu ei olnud L.E otsustus toimetada xxxxxxxxxxxxxxxxkainenemisele, õiguspärane. Kuna puudus

alusxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnipidamiseks, ei olnud õiguspärane ka tema suhtes sunni kasutamine. xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes oli ebaseaduslik ka Vägivalla kasutamine seetõttu, et L.E kasutas tema mõjusfääris oleva xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda olukorras, kus puudus vahetu füüsilise sunni kasutamist nõudev situatsioon (löömise hetkel ja enne seda ei osutanud xxxxxxxxxxxxxxx L.E-le füüsilist vastupanu ega rünnanud L.E) ning seaduslik alus PPVS mõttes.

Alates 01.01.2015. a on L.E tegevus vastuolus korrakaitseseaduse (edaspidi KorS)

§ 42 lg 1, 5 ja 76 lg 1 sätetega.

KOHTU SEISUKOHT I Süüdistus 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et L.E

291 süü KarS § järgi toimepandud kuriteos on tõendatud. 21.04.2013. a kehtinud KarS § 291 sätestas kuriteona ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku

4

poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise. L.E-le on

süüdistuses ette heidetud ametiülesandeid täitva ametiisikuna vägivalla ebaseaduslikku kasutamist. Ebaseaduslikuks tuleb lugeda kasutamine olukorras, kus sellek vägivalla või jõu s

ei olnud üldse seaduslikku alust või kui ületat Süüdistuse on ud lubatud intensiivsuse piiri. kohaselt on süüdistatav L.E tarvitanud jõudu ilma seadusliku aluseta. Samuti tuleb hinnata, kas kasutatud vägivald vastab mõnele KarS § sätestatud süüteokoosseisule -s 120-121 .

2. Vaidlust ei ole selles, et L.E oli 21.04.2013. a käsitletav ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses. Süüdistuses märgitud ajal kehtinud KarS § 288 lg 1 sätestas, et ametiisik KarS-i eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis

või avalik õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis , järelevalve või - - - juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 288 lg 1 sätestab, et ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid

alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. L.E on töötanud Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroos -

patrullpolitseinikuna aastat. Politseija Piirivalveameti tema enda ütluste kohaselt 12,5

peadirektori poolt kinnitatud 18.09.2012. a käskkirja nr 318 lisa 1 patrullpolitseiniku

ametijuhendi p

1 järgi töötab L.E Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo politseijaoskonna patrullteenistuses patrullpolitseinikuna. Ametijuhendi p 2 kohaselt on L.E

ametikoha eesmärkideks patrullimine, avalikus kohas käitumise nõuete üle

järelevalve teostamine, korrarikkumiste ennetamine ja tõkestamine, süütegude menetlemine ning tl 42-44). väljakutsete teenindamine (I kd,

PPVS § 1 lg 2 sätestab, et politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub

Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesanneteks on avaliku korra kaitsmine, piirihalduse asjade korraldamine, merereostuse avastamine ja likvideerimine, merel otsinguja p

äästetööde korraldamine ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine. Eeltoodust tulenevalt on L.E süüdistuses märgitud ajal töötanud riigiasutuses ja omanud ametiseisundit, s.o õiguspädevust teha otsustusi. Kuigi KarS § 288 s 1 sätestatud

- lg

ametiisiku määratlus on alates 15.07.2013. a muutunud, on jätkuvalt L.E käsitletav ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes

.

Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 21.04.2013. a kella 6.30 ajal oli

süüdistat L.E täitmas tööülesandeid. Seda kinnitavad lisaks kannatanu, av

tunnistajate ja süüdistatava ütlustele ka kirjalikud tõendid (patrullileht – I kd, tl 45-47, väärteoasja materjalid – I kd, tl 98-102, järelevalve meetme kohaldamise protokoll – I kd, tl 88- 89).

3. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx, tunnistajad xxxxxxxx, xxxxxxKlaos (endine xxxx) ja xxxxxxxxxxx viibisid 21.04.2013. a varahommikul Nurga poe juures. Seltskond oli pärast pidutsemist läinud Nurga poodi sööma . Kõik (tegemist on ainsa kohaga, mis on 24h avatud) eelnimetatud isikud olid

tarvitanud alkoholi. Nurga poe müüja oli nõus seltskonna tunnistaja xxxxxxxxxxx le olema autojuhiks ja viima . nad Jõgevale

Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tuvastatud, et sõidukit Opel Zafira,

registreerimismärgiga xxxxxx, juhtis 21.04.2013. a varahommikul tunnistaja xxxxxxxxxxa (kinnitab ka patrullileht I kd, tl 45-47). S tunnistaja xxxxxxxx – õidukis viibisid kaassõitjatena

5

j agaistmel, juhi taga kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja uhi kõrvalistmel, t tema kõrval xxxxxxxxxxx ja viimase tunnistaja xxxxxxxxxxxx kõrval Vaidlust ei ole ka selles, et Nurga poe juurest sõitu alustanud sõidukiga sõideti mõnisada meetrit kui sõidukile anti peatumismärguanne politsei poolt. Patrullilehe kohaselt peatati sõiduk kell

6.25 Tartu- -Aravete mnt 46ndal kilomeetril. Patrullitoimkonnas olid tunnistaja Jõgeva xxxxxxxxxx (I kd, tl 45-47). ja süüdistatav L.E Tuvastatud on, et sõiduki umismärguande le andis peat politseiametnik xxxxxxxxxx (tunnistaja

xxxxxxxx ja süüdistatav L.E ütlused). Sõiduki peatamise põhjuseks oli soov

kontrollida sõidukijuhi alkoholijoovet. Peatamise käigus märkasid politseiametnikud, et sõidukis viibinu mel sõitjatel ei olnud kinnitatud turvavööd. Sõidukijuht oli kaine ja d tagaist seetõttu vormistati väärteomaterjalid turvavööta sõitmise eest. Kogutud tõenditest nähtub, et turvavööd kõikidel sõidukis olid kinnitamata tagumisel istmel viibinud sõitjatel (kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx, tunnistajad xxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxx, kuid

politseiametnikud märkasid kinnitamata turvavöid kahel tagaistmel sõitjal –

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx

Esimesena kutsus politseiametnik xxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx, kelle sõidukist välja autojuht suhtes viis tunnistaja xxxxxxxxxxxläbi väärteomenetluse liiklusseaduse (edaspidi LS) § 242 lg 1 järgi. Politseiametnik L.E kutsus sõidukist välja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx,

kelle suhtes viidi läbi väärteomenetlus LS § 239 lg 2 järgi Kokku tehti väärteomenetlustes .

menetlustoiminguid nii kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxx kui ka

tunnistaja xxxxxxxxxxxx suhtes (menetlejaks tunnistaja xxxxxxxxxx pärast tunnistaja

xxxxxxxxxxx suhtes menetlustoimingute tegemist). Seda kinnitavad lisaks kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustele ka patrullileht (I kd, tl 45-47).

4. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav L.E istus politseisõiduki juhi kohale ja

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxjuhi kõrvalistuja kohale. Samal ajal viibisid politseisõiduki keskosas tunnistaja xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. ja sõidukit juhtinud tunnistaja

Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused on vastuolus selles, milline oli kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxx ja seisund ajal, kui L.E andis käitumine süüdistatav kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxxxx menetlustoimingu korralduse peatatud sõidukist välja tulla te läbivii politseisõidukisse. miseks ja millisel viisil liiguti

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx statav L.E-ga ütluste kohaselt oli ta nõus süüdi politseisõidukisse kaasa minema, konflikti politseiniku ja autos olijate vahel ei toimunud. Seda

on kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. Ka ja tunnistaja xxxxxxxxxx

ütluste kohaselt oli autos olnud seltskond väga rahulik. Süüdistatav L.E ütluste kohaselt lähenes ta sõidukile ja viipas käega, et sõidukist väljutaks, kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ei reageerinud sellele, seetõttu avas süüdistatav L.E ise sõiduki ukse orduvalt andma korraldust sõidukist väljuda Süüdistatav ja pidi k .

L.E peab võimalikuks, et käis läbi „et ma pole midagi teinud.“ Tunnistaja

xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Kannatanu i jõudis e öelda, et ära tekita probleeme. xxxxxxxxxxxxxx L.E oli sunnitud v sisuliselt lükati sõidukist välja ja süüdistatav

teda „püüdma“. süüdistatav Kui L.E kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx

politseibussi juurde liikus, pidi L.E teda sisuliselt toetama, kuna süüdistatav kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx samm oli pehme. Kohtu hinnangul ei ole ja süüdistatav L.E sellesisulised ütlused usaldusväärsed need tuleb tõendikogumist välja jätta. Esiteks ei ole need kooskõlas teiste kogutud tõenditega,

sh ka süüdistatav L.E enda ütlustega. Nii on süüdistatav L.E

6

kinnitanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tunnistas enda rikkumist, politseisõiduki ukse avas

ise (L.E politseisõiduki ust kannatanu jaoks ise avama ei pidanud), lisaks oli L.E võimalik kannatanuga politseisõidukis läbi viia menetlustoiminguid (millest

järeldub, et vähemalt alguses hindas L.E kannatanu seisundit piisavalt adekvaatseks). See omakorda tähendab, et kannatanu seisund pidi olema piisavalt adekvaatne. Kogutud tõenditest nähtuva käitumine ka politse sõidukis lt oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx i piisavalt adekvaatne ja rahulik (vt käesolev otsus p 5). Seda võib järeldada ka süüdistatav L.E ütlustest ja selline seisund püsis kuni menetlusaluse isiku ülekuulamise toimingu

tegemiseni, kus kannatanu seisundis toimus L.E ütluste kohaselt „meeleolu muutus“. kohtu arvates süüdistatav L.E eelkirjeldatud ütlused Teiseks ei ole ka

eluliselt usutavad ja on kantud soovist enda edasist käitumist seoses kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxx L.E on soovinud kannatanu õigustada. Süüdistatav

xxxxxxxxxxxxxxxxxt jätta muljet justkui viimane oleks olnud alkoholijoobest tingituna ebaadekvaatse käitumisega, tõrges politseiametniku suhtes ja vaidlushimuline. Seda ei kinnita

aga teised tõendid ega ka usaldusväärsed tõendid kannatanu edasise käitumise kohta (vt käesolev otsus p 8).

5. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav L.E alustas sõidukis väärteomenetluse

läbiviimist kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes LS

§ 239 lg 2 alusel – sõidu ajal

nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmise eest, kui isikut on sellise teo eest varem karistatud. Seda kinnitavad kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused, aga ka patrullileht

(I kd, tl 45-47). Selle kohta on vorm -102) ja istatud ka väärteoasja materjalid (I kd, tl 98 kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx on karistatud (I kd, tl 90-92). Süüdistatava L.E ütluste kohaselt tuvastas ta sõidukis esmalt kannatanu politsei xxxxxxxxxxxxxxxx isiku (juhiloa alusel) ja kontrollis isiku tausta. Sealt sai L.E süüdistatav informatsiooni, et kannatanut on varem sellise rikkumise eest karistatud. Süüdistatav

L.E pakkus kannatanule kiirmenetlust. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx nõustus,

rikkumist ei eitanud. Seega alustas süüdistatav L.E kiirmenetluse läbiviimist.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kannatanu luges tutvustati tema õigused ja kohustused – otsuselt õigusi ja L.E kommenteeris kõrvalt. Selle kohta andis ka kannatanu oma allkirja. Nii xxxxxxxxxxxxxxx on kinnitanud, süüdistatav L.E kui ka kannatanu

et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Süüdistatav L.E

ütluste kohaselt tekkisid tõrked siis, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx oli

võimalus ütlusi anda. Süüdistatav L.E ütluste kohaselt keeldus kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx ütluste andmisest. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile pidi kannatanu andma allkirju ja „midagi ta kritseldas sinna“. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx hakkas süüdistatav L.E ütluste kohaselt „seosetut juttu ajama, et L.E karistab teda isiklikul pinnal“. Kuna kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli ebaadekvaatne, otsustas süüdistatav L.E kontrollida kannatanu joovet. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt käitus ta politseibussis rahulikult. Kannatanu

ütluste järgi vormistati politseisõidukis talle protokolli turvavööta sõitmise eest ja mingid toimingud tehti ning ta andis ka allkirju. Samuti mõõdeti ta joovet. Seda, miks joovet mõõdeti, kannatanu ei tea, see oli arusaamatu. Kannatanu vastu ei vaielnud. Kui protokoll sai täidetud, lahkus kannatanu politseisõidukist – korraldust väljuda talle ei antud.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx

21.04.2013. a kell 6.30 indikaatorvahendi Lion SD 500 nr 38523A391 kasutades

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,63 mg/l kohta. Joobele viitavate tunnustena on protokollile märgitud silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne

segane, aja-, isiku- - ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, käitumine ärritunud ja ründav (I kd, tl 100).

7

Kohus nõustub prokuröriga ja leiab, et süüdistatav L.E puudusid seaduses

sätestatud alused selleks, et kontrollida kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx esinevat alkoholijoovet.

PPVS § 723

sätestas, et politsei võib kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada: 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada,

et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine; 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele; 3) alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Sarnased alused isiku joobeseisundi kontrollimiseks on sätestatud ka käesoleval ajal kehtiva KorS § 37 lg-s 1.

Kogutud tõenditega on veenvalt tuvastatud, et ühtegi eelnimetatud alust ei esinenud, kui süüdistatav Süüdistatav L.E kannatanu joovet kontrollis. L.E on ise

selgitanud, et alkoholijoobe tuvastamist pidas ta vajalikuks pärast seda kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx L.E keeldus ütluste andmisest ja seega ka kiirmenetlusest. Süüdistatav arvates oli keeldumine tingitud alkoholijoobe seisundist – kannatanu oli sedavõrd raskes joobes, et see tingis meeleolumuutuse. Seega, lähtudes L.E selgitustest joobe kontrollimiseks, seaduslikke aluseid alkoholijoobe kontrollimiseks ei olnud. Lisaks peab kohus oluliseks, et L.E ei selgitanud kannatanule enne alkoholijoobe süüdistatav tuvastamist talle tema õigusi PPVS § 724 lg 2 järgi, sh õigust joobe tuvastamisest keelduda. Seda on kinnitanud ka L.E ise, selgitades, et süüdistatav kannatanule ta õigusi ei

tutvustanud, kuna tegemist ei olnud joobes juhiga, vaid tavalise rikkujaga, kelle joovet mõõdetakse ja kui kannatanu oleks puhumisest keeldunud, ei oleks ta midagi teinud. Seda kohtu arvates aktsepteeritavaks pidada ei saa, kuna politseiametnikul on kohustus inimesele selgitada

enne toimingute tegemist toimingu eesmärki ja põhjuseid ning tema õigusi. Lisaks ei sõltu seaduse kohaselt õiguste selgitamise kohustus sellest, millisel seaduslikul alusel alkoholijoobe kontrollimine vajalik on.

Kohtu hinnangul kinnitab õiguste selgitamata jätmine ja süüdistatav L.E enda ütlused selle kohta, et ka süüdistatav ise oli täielikult teadlik sellest, et

seaduslikud alused kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobe kontrollimiseks tegelikult puudusid. Kohus peab vajalikuks osundada, et kuigi indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritu on osalt xxxxxxxxxxxxxxxx kooskõlas süüdistatav L.E selgitustega kannatanu

ebaadekvaatsusest, ei ole võimalik ainuüksi sellele tuginedes usaldusväärseid järeldusi

kannatanu tegeliku seisundi kohta teha. Seda muuhulgas põhjusel, et ka süüdistatav L.E ütlused ei ole täies ulatuses indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseerituga kooskõlas. Kohus peab oluliseks, et süüdistatav L.E on osundanud üldsõnaliselt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ebaadekvaatse ele, suutmata arusaadavalt ja selgelt selgitada, le käitumis milles ebaadekvaatsus seisnes. Seega ei ole arusaadav, kas ja täpsemalt kannatanu käitumises

milliselt on indikaatorvahendi kasutamise protokollil märgitud kannatanu ebaadekvaatne käitumine. Kuigi indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli kannatanu ärritunud ja

ründava käitumisega, ei ole süüdistatav L.E suutnud arusaadavalt selgitada,

milliselt selline käitumine väljendus. Kuna indikaatorvahendi kasutamise protokoll on

süüdistatav L.E ütluste kohaselt vormistatud hiljem, võidakse „ründava

käitumise“ all silmas pidada kannatanu käitumist ajal, kui süüdistatav xxxxxxxxxxxxxxxxx L.E andis talle korralduse minna politseisõiduki turvaruumi. Sellisel juhul ei ole

8

samuti kohtu arvates selge, millisel viisil on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx käitunud ametniku hinnangul , et see tingis vajaduse kontrollida kannatanul alkoholijoovet. ärritunult ja ründavalt Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx

ei kinnita lisaks kannatanu ründavat käitumist politseisõidukis

ja tunnistajate ütlustele ka patrullilehel fikseeritu (patrullilehe kohaselt oli turvaruumi

paigutamise põhjuseks see, et kannatanu ei suutnud jalgadel seista I kd, tl 45-47 ehk – – koordinatsioonihäired).

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates , et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tõendatud käitumine politseisõidukis oleks olnud ebaadekvaatne ja temal tuvastatud alkoholijoove oleks

piiranud tema arusaamisvõimet või mõjutanud tema käitumist

oluliselt . Seda ei kinnita ka

süüdistatav L.E

enda ütlused, millest järeldub, et kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxx oli algselt (alates tema saabumisest politseisõidukisse) võimalik menetlustoiminguid läbi viia oli suuteline aru saama õigustest, - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx mis talle selgitati, avaldama andmeid, mis isiku tuvastamiseks on vajalikud, andma nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks, aru saama talle tutvustatud õigustest jne. Siinkohal peab kohus

oluliseks osundada, et samal ajal politseisõidukis viibinud politseiametnik tunnistaja

xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli kannatanu ja süüdistatav L.E vaheline suhtlus väga rahulik, agressiivset käitumist ei olnud. Ründavat käitumist

tunnistaja xxxxxxxxxx ei näinud, kinnitab, et autos istudes ja autosse tulles ründavat käitumist ei olnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokollil märgitud ärritunud käitumise kohta selgitab

tunnistaja xxxxxxxxxx, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli ärritunud, kuna temaga taheti

toiminguid läbi viia. Samas ei ole tunnistaja xxxxxxxxxx osanud selgitada, millal

xxxxxxxxxxxxxxx ärritus ja kas ta nägi ärritunud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxt ning kui ärritunud xxxxxxxxxxxxxxx oli, kuna ta ei suhelnud temaga. Seega kinnitavad ka tunnistaja Kalle Sepa ütlused, et kannatanu käitumine oli politseisõidukis xxxxxxxxxxxxxxxx rahulik.

Ajal, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx politseisõidukisse istus, viis tunnistaja

tunnistaja xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx suhtes läbi väärteomenetlust. Tunnistaja ütluste kohaselt paanitses ta enda trahvi saamise pärast ega pannud tähele, mis sõidukis ees toimus, kuid miski tema tähelepanu ei pälvinud ja sees oli kõik rahulik. Tunnistaja ütluste kohaselt läks vaidlemiseks siis, kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav L.E olid läinud välja. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest xxxxxxxxxxxx (tunnistaja xxxxxxxxxx viis tunnistaja

xxxxxxxxxxxx paigutas suhtes läbi väärteomenetlust ajal, kui süüdistatav L.E kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx politsei turvaruumi) sõiduki , et süüdistatav L.E

jätkas menetlustoimingute tegemist ka pärast seda kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli paigutatud politsei taha

sõiduki ruumi. Tunnistaja ütluste kohaselt palus süüdistatav L.E tal luugi avada ja esitas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx seoses mingeid küsimusi paberitega, mida . Seega pidas L.E kannatanu L.E täitis süüdistatav seisundit piisavalt adekvaatseks, et toimingute tegemist ja seda vaatamata kannatanul jätkata tuvastatud alkoholijoobe suurusele.

Lisaks peab kohus oluliseks, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli on koostanud süüdistatav L.E. Selle on allkirjastanud ka süüdistatavaga koos patrulltoimkonnas

olnud politseiametnik xxxxxxxxxx (I kd, tl 100). Tunnistaja xxxxxxxxxx ütluste kohaselt

vaatab ja märgib indikaatorvahendi kasutamise protokollile ristikesed protokolli koostaja. Seega otsustused joobele viitavate tunnuste kohta tegi süüdistatav L.E. Eeltoodust tulenevalt ei kinnita kogutud tõendid, et kannatanu käitumine xxxxxxxxxxxxxxxx enne alkoholijoobe tuvastamist Samuti ei kinnita oleks olnud ohtlik talle endale või teistele.

kogutud tõendid, et kannatanu käitumine politseisõidukis oleks olnud xxxxxxxxxxxxxxxx

agressiivne, et ta oleks olnud

ärritunud, ründav või muul viisil osutanud süüdistatav L.E-le vastupanu.

9

6. Kogutud tõendid on osaliselt vastuolulised ka järgnevate sündmuste osas.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest järeldub, et tema hinnangul said kõik menetlustoimingud tehtud ja ta lahkus politseisõidukist. Samas nähtub ka tema ütlustest, et osa menetlustoimingutest tehti hiljem, s.o SA Jõgeva Haigla juures. Seda kinnitavad ka tunnistajate

ja süüdistatava ütlused. lugeda ei näinud ja Neid dokumente kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx allkirjastas dokumente vasaku käega. Kohtu hinnangul on vastuolulised süüdistatav L.E ütlused selle kohta, mida ta

politseisõidukis täpselt kannatanu teha otsustas. Ühe xxxxxxxxxxxxxxxxxxx lt poolt on s selgitanud, et kuna kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx keeldus tluste üüdistatav L.E ü andmisest, otsustas ta kannatanu „ootele panna“, st turvaruumi panna, et hiljem otsustada, mida temaga teha.

Kogutud tõendite pinnalt oli põhjendamatu süüdistatav L.E otsustus menetlustoimingud katkestada ja kannatanu paigutada turvaruumi. L.E tekkis

väärteomenetluse läbiviimisel tõrge, kui kannatanu keeldus ütluste andmisest (L.E

ütlused) ugeda kiirmenetlusega mittenõustumiseks. . VTMS kohaselt tuleb seda l Seega esines selgelt alus, mis välistas kiirmenetluse kohaldamise, mistõttu sellises olukorras menetlustoimingute katkestamine on põhjendamatu. Õige on kaitsja osundus sellele, L.E et

oleks olnud võimalus edastada kannatanule kutse ilmumaks politseiasutusse

nädalaid hiljem. Kohtu arvates on aga asjaolusid arvestades ilmne, et süüdistatav L.E tulnuks pärast kannatanu keeldumist ütluste andmisest koostada kannatanu suhtes

väärteoprotokoll, s rikkumist menetleda üldmenetluses. t kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx Selline nõue tuleneb ka VTMS § 56 lg st 4. Seda süüdistatav L.E ei teinud ja ise -

põhjendab seda sellega, et tema hinnangul oli kannatanu keeldumine tingitud tema joobest. Kohtu arvates ei ole selline selgitus adekvaatne,

. põhjendatud ja kooskõlas seadusega Samas on süüdistatav L.E osundanud vajadusele paigutada kannatanu turvaruumi seoses teise rikkujaga ige, , kelle suhtes tuli menetlustoiminguid teha. See põhjendus ei ole õ

kuna kogutud tõendid osundavad selgelt, et tunnistaja oli isikuks, kes viis läbi xxxxxxxxxx väärteomenetluse ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx suhtes. Rohkem rikkujaid politseiametnikud ei tuvastanud, kuigi kannatanu ja teised tunnistajad on kinnitanud, et turvavöö oli kinnitamata ka sõidukis viibinud tunnistaja Samuti ei kinnita süüdistatav L.E xxxxxxxxxxxx.

versiooni teise rikkuja suhtes menetlustoimingute tegemise vajaduse kohta ka tunnistaja xxxxxxxxxx ed, mille kohaselt oli plaanis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx viia jaoskonda ja ütlus

seal temaga edasi tegeleda. Sellest järelduvalt sai vähemalt süüdistatav L.E-ga

samal ajal töötanud politseiametnik aru, et kannatanu sündmuskohal xxxxxxxxxxxxxxxxxx enam edasi ei tegeleta. Samas nähtub süüdistatav L.E ütlustest, et tegelikkuses oli ta juba politseisõidukis osundanud kainenema toimetamisele, tuues põhjuseks, et sellises joobes inimene on endale ohtlik – läheb auto juurest ära, tee peale

– ja nii raskes joobes olevad

inimesed paigutatakse kainenema senikauaks, kui nendega on võimalik menetlustoiminguid läbi viia.

Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistatav L.E selgelt andnud ütlusi, millise

konkreetse otsustuse ja milliste asjaolude pinnalt ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes

politseisõidukis vastu võttis. süüdistatav L.E Kohtu hinnangul on osundused

kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxx ohtlikkusele üldsõnalised ja lähtuvad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tuvastatud joobe numbrilise suurusest, mis ei ole kohtu arvate kohane st s . Vaidlust ei ole selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,6 . Samas nõustub kohus, et ainuüksi 3 mg/l kohta ja et tegemist on raske joobega

numbrilisest suurusest ei saa teha paikapidavaid järeldusi inim täpse ese seisundi kohta.

Käesoleval juhul puuduvad igasugused viited sellele, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oleks

10

olnud enesele ohtlik. Sellele ei viidanud mingil viisil või teistele tema käitumine. Samuti on oluline, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx viibis koos talle tuttava seltskonnaga, vahetult enne menetlustoimingute tegemist oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx eesmärgiks minna koju, selleks

vajalik transpordivahend oli olemas, ja ajal, kui süüdistatav L.E menetlustoimingud katkestas oli ka koju minemiseks vajalik transpordivahend olemas (pärast kiirmenetluse otsuse tegemist tunnistaja xxxxxxxxxxx lahkus). Kohtu arvates on arusaamatu

ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxi nn ootele süüdistatav L.E põhjendus panemisest veel tunnistaja xxxxxxxxxxxx . Nimelt oli väärteomenetlus vajalik läbi viia üksnes suhtes. Seega ajavahemik, mis xxxxxxxxxxxxxxxx kainenemiseks jäi kannatanu väidetavaks oli ilmselgelt liiga lühike, et mingisugust mõju kannatanu seisundile avaldada. Kannatanu ütluste kohaselt talle korraldust politseisõidukist väljuda ei antud. Samuti ei nähtu kannatanu ütlustest, et süüdistatav L.E oleks talle selgitanud, et ta paigutatakse

kainenema ja sellise otsustuse põhjusi. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta aru alles

politseisõiduki , vähemalt ta arvas nii tagaruumis aru, et ta viiakse kainenema ja kannatanu arvates oli põhjuseks tema joove.

Eeltoodud tõenditest nähtuvat on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatav L.E võttis pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx joobe tuvastamist vastu otsustuse paigutada isik kainenema. Siinkohal ei oma kohtu arvates tähendust, kuidas süüdistatav L.E ise seda otsustust nimetab (nt „ootele panemine“, „turvaruumi paigutamine“ vms väljendid). Ka

järgnevad sündmused (pärast politseisõidukist lahkumist) kinnitavad, et kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx paigutati politseisõiduki taharuumi ja seda eesmärgiga toimetada ta kainenema Siinkohal peab kohus oluliseks osundada patrullilehele, mille kohaselt paigutati .

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx politseis mi, kuna ta oli õiduki taharuu sedavõrd alkoholijoobe seisundis, et -47). „jalgadel seismisega tegemist“ (I kd, tl 45

Süüdistuses märgitud ajal kehtinud PPVS § 729

lg 1 sätestas, et politseiametnik võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu või ööbimiskohta või kainenema arestimajja -

või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks. Käesoleval ajal kehtiv KorS § 42 lg 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu või ööbimiskohta või -

kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav L.E otsustus paigutada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kainenema, ei olnud õiguspärane, kuna puudusid PPVS § 729 - lg s 1 sätestatud alused, st see ei olnud vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks.

7. Kohus ei nõustu kaitsja hinnanguga, et kannatanu politseisõiduki xxxxxxxxxxxxxxxx taharuumi paigutamise eesmärgiks oli anda kannatanule võimalus rahuneda. Esiteks ei kinnita kannatanu rahunemisvajadust süüdistatav L.E ütlused, aga ka teised isikulised

tõendid. Kogutud tõenditest järeldub, et kannatanu käitumine ei olnud xxxxxxxxxxxxxxxx agressiivne, ta ei näidanud üles tõrksust, vastumeelsust ega eiranud politseiametniku korraldusi. Samuti ei kinnita kogutud tõendid, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ei saanud aru temaga tehtud toimingutest. Seda ei kinnita ka süüdistatav L.E ütlused, millest järelduvalt tekkis

soov kontrollida kannatanu joobe suurust siis, kui puudus edasiselt alus kiirmenetlust kohaldada.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatav L.E juhindus kannatanu

politseisõiduki taharuumi paigutamisel PPVS § 717

-st 1. Esiteks ei kinnita seda Sergei lg

11

L.E ütlused ja teised kogutud tõendid, millest nähtuvalt peeti kinnipidamist vajalikuks

kainenema toimetamise eesmärgil Teiseks on oluline, et PPVS § 7 . 17

reguleerib kutse ja

sundtoomisega seonduvat . väljaspool süüteomenetlust Seega ei ole nimetatud säte antud

kriminaalasja asjaolusid arvestades asjakohane. Isiku kinnipidamist, sulgedes ta ruumi või sõidukis reguleeris PPVS § 7 se 33.

8. Kogutud tõendid on vastuolulised ka sündmuste osas, mis leidsid aset pärast seda kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx

ja süüdistatav L.E politseisõidukist väljusid.

Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx

ütluste kohaselt pärast sõidukist väljumist ütles süüdistatav L.E, et liigu bussi taha. Nad liikusid politseibussi tagumisele poolele. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx kannatanu küsis põhjuseid. Pärast teistkordset ütlemist küsis xxxxxxxxxxxxxxx jälle põhjuseid. Pärast seda võttis süüdistatav L.E tal õlgadest kinni ja lõi jalad alt ära. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxkukkus näoli vastu maad. Seejärel võttis süüdistatav L.E „kratist kinni“ ja viskas „kongi“. Tunnistaja xxxxxxxx on toimunut näinud politseinike poolt peatatud sõidukist (milles istus ta

juhi kõrvalistmel). Tunnistaja ütluste kohaselt oli süüdistatav xxxxxxxx L.E politseibussi tagumise nurga juures (paremal pool), kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oli sõidukist väljunud ja kuna aken küsis oli lahti kuulis xxxxxxxx, kuidas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx süüdistatav L.E käest, miks sa mind sinna paned. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx hakkas sinna minema, tegi paar sammu, kui L.E tema süüdistatav võttis õlgadest

kinni d ja lõi jalaga. Sellel ajal oli politseibussi tagumise ukse uksed avatud. Seejärel võttis süüdistatav L.E kannatanu „kratist“ kinni ja viis „kuuti“. xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Tunnistaja xxxxxxxxxxx on samuti toimunut näinud politseinike poolt peatatud sõidukist,

milles ta istus sõiduki tagaistmel keskel. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli xxxxxxxxxxx kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxx bussist välja, liikus bussi tagumise osa poole. xxxxxxxxxxxxxxx

küsis, mille eest ja miks. Kui süüdistatav kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx L.E juurde jõudis, võttis süüdistatav L.E kaela või turja juurest kinni ja lõi jalaga vastu xxxxxxxxxxxxxxxx jalgu. Sündmus toimus bussi tagumise nurga juures. Seda, kas tagumised uksed olid avatud

, ta ei mäleta.

Politseinike poolt peatatud sõidukist on sündmust näinud ka tunnistajaxxxxxxxxxxxx.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt tuli kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxx politseibussist

välja ja liikus bussi taha, oli rahulik, ei mäleta kätega vehkimist. Nägi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx seismas, vastu kannatanu süüdistatav L.E jalga lükkamas

xxxxxxxxxxxxxxxx jalga ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx kukkumist. L.E Süüdistatav aitas ta püsti ja läks bussi taha. kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx

Sündmust tajus ka tunnistaja , kes viibis politseisõidukis ja kelle suhtes viidi läbi xxxxxxxxxxxx

väärteomenetlust. Tunnistaja ütluste kohaselt oli autos kõik rahulik. Kui xxxxxxxxxxx

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ukse kosta. Kuulis välja läks, läks vaidlemiseks, seda oli läbi

kuidas uksed tehti lahti ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx küsis, mille eest vihase häälega. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kuuti

läks „ “, nägu oli vist verine. Tunnistaja xxxxxxxxxxxviis tunnistaja xxxxxxxxxxx aja suhtes läbi väärteomenetlust. Tunnist xxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei näinud ta, mis väljas toimus. Seda, et midagi oli juhtunud nägi ta siis, kui nägi kannatanu verist nägu. Verist nägu nägi ta siis, kui ta väljus sõidukist, et kutsuda menetlustoimingute tegemiseks teist rikkujat (xxxxxxxxxxxxx. Süüdistatav L.E

käest sai tunnistaja teada, et kannatanu oli kukkunud. Süüdistatav L.E selgitas tunnistajale, et kannatanu oli talle vastu „punninud“ ja komistanud vastu tema jalga. Hiljem kuulis ta ka L.E käest, et kannatanu oli vastupanu osutanud või „tahtnud talle kätt külge panna“. Sündmus ei toimunud tunnistaja vaateväljas. Turvaruumi uste avamisel kuulis

12

ta, et süüdistatav L.E andis kannatanule korralduse minna turvaruumi. Süüdistatav L.E ütluste kohaselt palus ta kannatanul politseisõidukist väljuda. Süüdistatav ise väljus sõidukist ja avas tagumised välimised uksed. Kuna kannatanu sõidukist väljunud ei olnud, läks süüdistatav politseisõiduki kõrvalistuja ukse juurde ja palus kannatanul

väljuda. Süüdistatav pidi kannatanut püüdma sealt, et kannatanu ei kukuks. Liikumine politseisõiduki tagumise osa juurde toimus samamoodi – süüdistatav toetas kannatanut. Liiguti

politseisõiduki taha, kui süüdistatav hakkas avama sisemisi uksi ja füüsiliselt mõjutas kannatanut, et ta sinna liiguks, rebis kannatanu käe lahti ja keeldus minemast, vehkis kätega, korduvalt, erinevates suundades. Süüdistatav sai kannatanu tagasi tõmmatud, kannatanu võttis

süüdistatava vestireväärist kinni ja süüdistatav nägi, et kannatanu oli kukkumas ta peale. Süüdistatav keeras lihtsalt eest ära. Süüdistatav kannatanut jalaga ei löönud.

Eeltoodust nähtuvalt on sündmuse vahetuteks pealtnägijateks olnud tunnistajad xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx. Nimetatud tunnistajad on kirjeldanud sündmust sarnaselt nagu

kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxx, tunnistajate xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütlused on usaldusväärsed. Oluliseks

peab kohus, et ütlused on omavahel kooskõlas ja ka eluliselt usutavad. Kohus peab seega

usaldusväärseks, et tunnistajad said sõidukist tajuda sündmust, mis leidis aset süüdistatav L.E ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx vahel pärast politseisõidukist väljumist. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kannatanu ja tunnistajad on järjepidevalt andnud samasisulisi ütlusi. Lisaks on muuhulgas tunnistajate xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütluste põhjal kriminaalmenetluse käigus läbiviidud uurimiseksperiment, mille tulemusena on selgunud, et xxxxxxxxxxx juhitud

sõiduki esi ja tagaistmetelt oli võimalik näha politseibussi paremal tagumise külje juures - toimuvat ja osaliselt ka politseibussi taga toimuvat (I kd, tl 56-73). Kohtuistungil on muuhulgas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxx koostanud skeemi sõidukite paiknemise kohta 21.04.2013. a (I kd, tl 106,107), mis on sarnane uurimiseksperimendi käigus sõidukite

paiknemisega. et Samuti peab kohus oluliseks arvestada nähtavuse hindamisel ka seda,

tunnistaja xxxxxxxx on 21.04.2013. a kell 6.38 teinud sõiduki esiistmelt (kus ta istus) foto politsei st (I kd, tl 108). Tunnistaja xxxxxxxx selgituste kohaselt oli foto tegemise ajal sõiduki politseisõidukis tunnistajad xxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxx. Süüdistatav L.E viibis politseisõiduki taga ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tagaruumis. Tunnistaja xxxxxxxx poolt tehtud foto kinnitab kohtu arvates veelkord, et sõidukite asetus oli sündmuse ajal selline, et

tunnistajatel oli võimalik sõidukis viibides tajuda politseisõiduki juures toimunut. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et kui tunnistajad xxxxxxxx xxxxxxxxxxx ning kannatanu xxxx ja

xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxx eelnimetatutega on sõpruskond, siis tunnistajad ühte sõpruskonda ei kuulu. Tunnistaja xxxxxxxxxxx jaoks oli kogu seltskond s, sisuliselt võõra

samuti puuduvad xxxxxxxxxxxxx kokkupuuted kannatanu ja tunnistajatega. Seega puudub igasugune alus arvata, et tunnistajate ütlused oleksid mõjutatud nende suhtest kannatanu või süüdistatavaga. Samuti ei ole kohtumenetluse käigus tuvastatud muid asjaolusid, mis võiksid kallutada neid valeütluste andmisele.

Lisaks nähtub tunnistajate ütlustest, et pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx toimunut jooksid sõidukist välja tunnistajad ütluste xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx. Tunnistaja xxxxxxxxxx kohaselt küsisid eelnime d autost väljudes peksmise kohta. tatud tunnistaja Selline tunnistajate

vahetu reaktsioon osundab kohtu arvates nende poolt tajutud ebaõiglusele ja arusaamatule käitumisele, aga ka sellele, et neil oli võimalik sündmust tajuda. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli tunnistajate xxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxreaktsioon suurem kui tema oma, kuna nad tundsid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx palju paremini. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et pärast politseisõidukist väljumist andis

13

süüdistatav L.E

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx korralduse liikuda politseisõiduki taha. Kannatanu laiutas käsi ja küsis korduvalt põhjuseid, xxxxxxxxxxxxxxx kuid liikus politseisõiduki tagumise osa suunas. Seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx oleks

käitunud sel agressiivselt või osutanud füüsilist ajal politseiametnikuga talle vastupanu, ei olnud. xxxxxxxxxxxxxxx Küll osundavad kogutud tõendid, et kannatanu laiutas käsi ja küsis korduvalt põhjuseid. Süüdistatav L.E lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx jalaga

alajäsemete piirkonda ja selle tagajärjel kukkus kannatanu näoli asfaldile pikali, s.o kasutas kannatanu suhtes vägivalda Kohus leiab, et kasutatud vägivald vastab teo toimepanemise ajal . kehtinud KarS § s 121 sätestatud süüteokoosseisule ja käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 - ps 1 sätestatud süüteokoosseisule.

PPVS § 26 sätestas, et vahetu sund PPVS i tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja - mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. PPVS § 30 lg 1 sätestas, et vahetu sunni kohaldamise õigus on politseiametnikul.

PPVS § 30 lg 2 sätestas, et politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi juhul, kui isikule

kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. PPVS § 729 lg 7 sätestas, et kainenema toimetamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

Kohus leiab, et kuna süüdistatav L.E puudus alus toimetada kannatanut kainenemisele, puudus alus ka tema suhtes vahetu sunni kohaldamiseks. Kuna L.E kannatanu suhtes sundi kasutas, oli see ebaseaduslik, st ei toimunud seaduslikul alusel. Lisaks osundavad kogutud tõendid, et vägivalla kasutamine oli ebaseaduslik ka seetõttu, et puudus

vahetut sunni kasutamist lubav olukord – kannatanu ei osutanud süüdistatav L.E-le füüsilist vastupanu ega rünnanud teda. 9. Kriminaalasja arutamise käigus on olnud vaidluse all küsimus, millised tervisekahjustused on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx

sündmuse käigus tekkinud.

9.1 Vaidlust ei ole selles, et xxxxxxxxxx pärast seda, kui tunnistaja oli lõpetanud menetlustoimingud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx sõitis seltskond koos politseinikega SA Jõgeva Haigla juurde. Tunnistajad xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx jäid haigla juurde välja,

politseinikud koos kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxxxx läksid haiglasse sisse. Haiglas tegeles kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxxxx valvearst xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. ja valveõde Tervisekaardi nr A59022013 kohaselt toodi patsient politsei poolt 7.30, oli kukkunud näoga

vastu asfaldi, alkohoolses joobes, näol hulgaliselt marrastusi, pind puhastatud ja desinfitseeritud. Kell 8.05 on patsient tagasi sõpradega suurte pretensioonidega, et ei olevat arstiabi saanud. Proovitud selgitada, et pindmine vigastus ei vaja muud esmaabi, kuid patsient ei ole olukorraga rahul, eriti rahulolematud on patsiendi kaaslased (I kd, tl 54). Tervisekaardi koostamist on alustatud kell 8.07 (tervisekaardil saabumise aeg xxxxxxxxxxxxxx

– ütlused).

Valvearst xxxxxxxxxxxxxx Siinkohal peab kohus vajalikuks on kohtus ütlusi andnud.

osundada, et tõendikogumi hulka tuleb lugeda ütlused, mis on puutumuses xxxxxxxxxxxxx 21.04.2013. a sündmusega ja mille osas on käsitletav tunnistajana KrMS § 66 xxxxxxxxxxxxx lg 1 mõttes. Ristküsitluse käigus on esitatud küsimusi kannatanul esinenud xxxxxxxxxxxxxxx

vigastuste ja tervisekahjustuste tekkepõhjuste kohta. Nimetatud ütlused on käsitletavad asjatundja ütlustena KrMS § 1091 s ei ole nimetatud alusel xxxxxxxxxxxxx lg 1 mõttes. Sama

ülekuulamist taotletud ja kohus sellistel põhjustel taotlust rahuldanud ei ole (I kd, tl 15,20-

21,40). Seega jätab kohus tõendikogumist välja ütlused, mis ei ole käsitletavad tunnistaja

ütlustena ja puutumuses konkre leidnud sündmustega (ennekõike etsete 21.04.2013. a aset

14

seoses tunnistaja koostatud tervisekaardiga). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei märganud ta peale hulgaliste marrastuste muid vigastusi, sh hematoome. Samas järeldub xxxxxxxxxxxxx ütlustest, et põhjalikku läbivaatust ta ei teinud, kuna kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ei kaevanud millegi üle. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ilmselgelt alkoholijoobes, ta ei osanud/saanud arstile selgitada, mis temaga juhtunud oli. Seda, et kannatanu on kukkunud näoga vastu asfalti sai tunnistaja teada tõenäoliselt kannatanuga kaasasolnud politseinike käest. Kannatanu oli imelik, ei olnud agressiivne ega ründav, tunnistajale tundus, et ta ei saanud aru, mida ta kannatanule räägib, küsimustele ainult naeratas ja oli isegi liiga rahulik. Valveõde xxxxxxxxxxx on kohtus ütlusi andnud. Valveõe ütluste kohaselt teatas ta valvearstile

politsei ja patsiendi saabumisest, toimetas seejärel kannatanu sidumistuppa, puhastas ja desinfitseeris haavad ära, marrastused. Tunnistaja arvab, et vaatas ka muud kannatanu nähtavad

kohad üle, aga täpselt ei mäleta, tavaliselt vaadatakse Tervisekaardi koostab valvearst. .

Tunnistaja ütlused kannatanu käitumise kohta ei ole kooskõlas ka xxxxxxxxxxxxxxxx

tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxütlustega. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et xxxxxxxxxxx kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxx

oli alkoholijoobes, väljakutsuva käitumisega ja kommenteeris – avaldas rahulolematust valveõe tegevusele.

Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx viibis esmakordselt SA-s Jõgeva Haigla kell 7.30, teistkordselt pöörduti tagasi pärast politsei lahkumist haigla juurest (patrullilehe kohaselt sõiduki puhastamine alates 8.10 – I kd, tl 45-47), s.o juba 8.05. Kogutud tõenditega on tuvastatud seegi, et pärast haiglast lahkumist viis süüdistatav L.E kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx

läbi menetlustoiminguid – menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirmenetluse otsuse koostamine. Seega nimetatud asjaolusid arvestades on ilmne, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx osutatud esmaabi kestis kest aega. Sellest tulenevalt ei lühi ole kohtu arvates välistatud, et kannatanu läbivaatus ei olnud nii põhjalik xxxxxxxxxxxxxxxx

ja laiaulatuslik kui tavapäraselt (mõlemad tunnistajad selgitanud tavapäraseid ülevaatuse põhimõtteid). Kolmandat korda pöördus kannatanu sse Jõgeva Haigla 21.04.2013. a xxxxxxxxxxxxxxx - SA

kell 12.42. Tervisekaardi nr A59052013 kohaselt tuvastati kannatanul näol xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd, tl 55). le

Kohtus on ütlusi andnud valvearst xxxxxxxxxxx. Siinkohal peab kohus samuti vajalikuks

osundada, et tõendikogumi hulka tuleb lugeda ütlused, mis on puutumuses xxxxxxxxxxxx 21.04.2013. a sündmusega ja mille osas on käsitletav tunnistajana KrMS § 66 lg xxxxxxxxxxx

1 mõttes. Ristküsitluse käigus on esitat le küsimusi kannatanul esinenud ud xxxxxxxxxxxx

vigastuste ja tervisekahjustuste tekkepõhjuste kohta. Nimetatud ütlused on käsitletavad

asjatundja ütlustena KrMS § 1091

kohus lg 1 mõttes. Samas ei ole nimetatud alusel

xxxxxxxxxxxxx taotlust rahuldanud (I kd, tl 40 - ). ülekuulamise ,146 pöördel 147,152 pöördel Seega jätab kohus tõendikogumist välja ütlused, mis ei ole käsitletavad tunnistaja ütlustena ja puutumuses konkreetsete 21.04.2013. a aset leidnud sündmustega (ennekõike seoses tunnistaja

poolt koostatud tervisekaardiga). Tunnistaja xxxxxxxxxxxx

ütluste kohaselt ütles talle kannatanu, et tuli vigastusi fikseerima ja

oli kakelnud politseiga Nurga baari juures. Patsiendil olid näos xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja arvates oli . Tunnistaja lihtsalt märkas, et

15

patsiendil keegi kaasas ka, aga ei meenu, kuidas kaasasolnud isik käitus. Tunnistaja hinnangul

oli patsient joobes, suhteliselt rahulik, väikese koordinatsioonihäirega, mitte midagi

väljakutsuvat, agressiivne ei olnud. tunnistaja tervisekaardile ei märkinud, xxxxxxxxxxxxxx kuna see ei olnud tema jaoks oluline marrastus.

9.2 Kohtule on esitatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx esinenud vigastuste tõendamiseks fotod kannatanust (I kd, tl 184-187,188). Nimetatud fotod on tehtud tunnistajatexxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxx poolt pärast teist korda haiglas käimist ja enne kolmandat korda haiglasse pöördumist. asja arutamise käigus on seatud kahtluse alla fotode usaldusväärsus. Kriminaal

Kohtule on fotod esitatud nii paberkandjal kui ka failidena CD-plaadil (millel ka pdf-fail, millel on fotod esitatud samal kujul, nagu paberkandjal on esitatud). V sitatud õrreldes paberkandjal e

fotosid CD-plaadil olevate fotode failidega, ilmneb, et paberkandjal olevad fotod on peegelpildis, fotod, s.o nimetusega nn ümber pööratult. Selliselt on nn ümber pööratud kõik „Foto 1. “, „Foto 2. , „Foto 1. ja „Foto 2. “ (I kd, tl xxx xxxx xxxx xxx 184,185,186,187). Seda, et tegemist on ümber pööratud fotodega kinnitab ainuüksi asjaolu, et paberkandjal olevatest

fotodest järeldub justkui kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx on

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl. Kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd, tl 48-52).

Fotode tegemise ja esitamise asjaolude kohta xxxxxxxx ja on üle kuulatud tunnistajad xxxxxxxxxxxx Kohtu hinnangul ei kõiguta käesoleval juhul fotode usaldusväärsust asjaolu, et need on esitatud alles kohtumenetluse käigus. Siinkohal peab kohus eluliselt usutavaks tunnistaja xxxxxxxx ja te

xxxxxxxxxxx selgitusi, et keegi nendelt neil on kannatanu ei küsinud, kas

xxxxxxxxxxxxxxxxx pilte ja nad ei arvanud, et piltide esitamine on vajalik. Tunnistaja t

xxxxxxxx urijal ütles u e ülekuulamise käigus, et politseibussist on pilt ja uurija palus selle edastada talle e-posti teel hiljem. Kohtueelse menetluse läbiviimisel oli peamiseks küsimuseks, kas tunnistajatel oli võimalik sündmust tajuda. Seega nimetatud foto olemasolu oli äärmiselt oluline. Kohtu hinnangul on oluline, et tunnistajate xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx näol on tegemist

tunnistajatega, kellele ei ole teada kriminaalasja materjalid, vaidluse sisu jm

kriminaalmenetluse käiku puudutavad asjaolud. Lisaks on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxi vigastuste ulatus ja saamine seatud kahtluse alla alles kohtumenetluse käigus (I kd, tl 13-17, 39-41). Andmeid selle kohta, et kaitsja oleks teinud taotlusi juba kohtueelses menetluses seoses kannatanul esinenud vigastustega, kohtul ei ole. Seega ei ole alust arvata, et tunnistajad või kannatanu on varjanud fotode tegemist uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu eest. Kohus peab eluliselt usutavaks ka tunnistajate selgitusi selle kohta, et kannatanu pildistamine

ei olnud eesmärgiga fikseerida vigastus tavapärase tegevusega. i, vaid tegemist oli Sellele osundab kohtu arvates selgelt ka fotode kvaliteet. Seega ei kõiguta fotode usaldusväärsust kohtu hinnangul ka asjaolu, et fotodel ei ole jäädvustatud kannatanu vigastusi jalal või käel. Samuti ei nõustu kohus sellega, et kuna ühelgi fotol ei ole näha kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx käsi, on tegemist selfiga ( ). Failide omadustest ( ) nähtub, et fotod on tehtud kasutades erinevat tehnikavahendit 2 fotot (nimedega xxxx on tehtud Nokia Lumina 610 kasutades ja 2 – fotot (nimedega xxxx on tehtud LG Electronica LG-P700 (I kd, tl 188). Seega ei ole usutav, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx tegi selfisid mitme erineva telefoniga. Ühtlasi ei ole usutav, et

kannatanu tehtud selfil hõõrub ta käega silma (I kd, tl 184,188) või on sedavõrd kaugel

kaamerast (I kd, tl 186,188).

Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et fotode tegemise aeg ei ole käesoleval juhul usaldusväärselt tuvastatav. Õiged on osundused sellele, et fotofailide omadusi ( ) on võimalik muuta. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kohtus on vahetult uuritud ja vaadeldud

tehnikavahendit, mille abil on fotod tehtud ja kuhu fotod salvestatud on. Seega on kohus

16

vahetult veendunud, et tunnistaja xxxxxxxxxxx fotod on tehtud varem tema kasutuses olnud mobiiltelefoniga (mida tunnistaja enam ei kasuta). Vahetult kohtuistungil vaadeldi tunnistaja xxxxxxxxxxx mobiiltelefoni salvestatud pilte. Kuna vahetult mobiiltelefonis ei olnud võimalik vaadelda fotofailide omadusi ( ) (sh tegemise aega), edastas tunnistaja xxxxxxxxxxx enda vanast mobiiltelefonist MMS`ina fotod uude mobiiltelefoni ja sealt interneti vahendusel e-posti kasutades edastas fotod kohtuniku e-posti aadressile. Vahetult kohtuistungil vaadeldi

kohtuniku e-posti aadressile edastatud fotofaile ja nende omadusi ( ). Nimetatud andmed kattuvad kuupäevade ja kellaaegade osas nende andmetega, mis on kohtule CD-plaadil esitatud fotofailidel. Lisaks nähtus mobiiltelefonist fotode vaatlusel, et tunnistaja xxxxxxxxxxx

mobiiltelefonist fotosid kustutatud ei olnud, fotofailide numbrid mobiiltelefonis olid järjestikused. Kõik eelnev annab kohtu arvates piisava aluse pidada usaldusväärseks tunnistaja xxxxxxxxxxx tehtud fotofailide omadusi ( ).

Kohtuistungil on vahetult uuritud ka seda, kuhu on salvestatud tunnistaja xxxxxxxi tehtud fotod. Tunnistaja xxxxxxxx ütluste kohaselt tegi ta pildid vana mobiiltelefoniga, mida tal enam

alles ei ole. Pildid on tunnistaja salvestan Google pilveteenust kasutades. Vaatluse ud ühte käigus logis tunnistaja xxxxxxxx enda Gmaili kontole, avas ühte Google pilveteenust kasutades sinna salvestatud pildid. juba 21.04.2013. a kuupäeva juures oli kokku 4 pilti, millest 2 olid varem politseile esitatud fotod (I kd, tl 108-109) (mida vaidlustatud ei ole!) ja 2 hiljem kohtule esitatud fotod. seda Google pilveteenust kasutades Vaatluse käigus oli võimalik veenduda, et salvestatud Kohus peab piltidel on võimalik fotode andmeid muuta (nt kellaaega, kuupäeva). siinkohal oluliseks märkida, et ainuüksi ühte Google pilveteenust kasutades salvestatud piltidel

andmete muutmine (nt kellaaja) ei muuda fotofailide endi algandmeid. See tähendab, et

andmete muutmine Google pilveteenust kasutades salvestatud piltidel ei muuda ühte

automaatselt foto enda omadusi ( ). Isegi kui selline andmete muutmine oleks automaatne, peab kohus oluliseks, et vaatluse käigus oli võimalik veenduda fotode olemasolus ja nende algsetes andmetes, mis kattuvad kohtule -plaadil esitatud fotofailide omadustega CD ( ) u arvates piisavalt alust pidada ka tunnistaja xxxxxxxx . Kõik eelnev annab koht tehtud fotosid ja nende failide omadusi ( ) ks. usaldusväärsete Kohtu hinnangul kinnitab fotode tegemise aeg kannatanu Ixxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistajate

xxxxxxxxxxx ningxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust. Nimelt on ajaliselt esimesed 2 fotot (xxxxxxxxxxu poolt) tehtud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kell 8.28 Jõgeva haigla juures (I kd, tl 184,185,188), s.o 18 minutit pärast seda kui kannatanu koos tunnistajatega teistkordselt

haiglast tulid. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxja tunnistajate xxxxxxxxxxx ning xxxxxxxx ütluste kohaselt läksid nad seejärel xxxxxxxx juurde koju. Järgmised 2 fotot on tehtud tunnistaja xxxxxxxx poolt kell 8.55 ja kell 10.01 (I kd, tl 186,187,188) tema kodus.

9.3 Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxi vigastuste kindlakstegemiseks on määratud kohtuarstlik ekspertiis. Ekspert on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx läbivaatuse teinud ekspertiisiakti kohaselt

23.04.2013. a. Isiku ekspertiisiakti nr 13E-LÕI0044 kohaselt tuvastati kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd, tl 48- 52). Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanu tekkisid süüdistatav L.E xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt jõu kasutamise tõttu ekspertiisiaktis märgitud tervisekahjustused.

Ekspertiisiakti koostanud ekspert xxxxxxxxxxxxx on andnud kohtus ütlusi. Enne ütluste andmist on ekspert tutvunud kõigi kriminaalasja arutamise käigus kogutud materjalidega (sh kõikide istungiprotokollidega, fotodega, röntgenülesvõtetega kannatanu käest), samuti on x

17

Kohtu hinnangul on eelviidatud eksperdi selgitused arusaadavad ja jälgitavad. Ekspert on kohtu xxxx

Kohtu hinnangul ei lükka ekspertiisiaktist järelduvat ümber ka kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxxuhtes koostatud varasemad tervisekaardid. Siinkohal peab kohus

oluliseks rõhutada, et tunnistaja ütluste kohaselt jättis ta tervisekaardil xxxxxxxxxxxx fikseerimata jalavigastuse, kuna ei pidanud seda oluliseks. See kinnitab, et olenemata sellest, et kannatanu pöördus sooviga fikseerida oma vigastused, kõiki vigastusi tervisekaardile siiski ei

märgitu Käe vigastuste osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et tunnistaja d. xxxxxxxxxxxx koostatud tervisekaardilt nähtuvalt on kannatanul tuvastatud marrastused ka paremal käel. 9.4 Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et süüdistatav L.E

tegevuse tagajärjel tekkisid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx lisaks valutundele ka

ekspertiisiaktis märgitud tervisekahjustused: parema pöidla kaugmise lüli murd, nahamarrastused vasaku põse piirkonnas ja paremal säärel, turse ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, nahaalune verevalum vasaku suunurga piirkonnas ja põrutushaav huule limaskestal. 10. Kohtu hinnangul ei ole kogutud tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx tõenditega on tekitatud täiendavaid vigastusi ja nendeks vigastuste tekitajaks on xxxxxxxxxxxxx Esiteks peab kohus oluliseks, et kaitsja on 14.09.2016. a toimunud istungil selgitanud, et soovib üle kuulata (I kd, tl 125 pöördel), samal päeval on kaitsja kinnitanud, et pärast xxxxxxxxxx

ütluste analüüsimist pöördub ta otluse juurde tagasi (I kd, tl 143). 30.09.2016. a istungil ta

loobus kaitsja xxxxxxxxxxx Seega on kaitsja ülekuulamise taotlusest (I kd, tl 176).

kriminaalasja arutamise käigus loobunud võimalusest selgitada asjaolusid, mis seonduvad xxxxxxxxxxxx dmuskohale. ulemisega sün

Teiseks leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna piisavat alust arvata, et

sündmuskohale tulnud tunnistaja võinud olla xxxxxxxxxxx elukaaslane xxxxxxxxx oleks

vägivaldne kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxi nime varem kuulnud ei ole. Tunnistaja xxxxxxxx

samuti xxxxxxxxxx xxxx nime kuulnud ei olnud. Küll teadis ta, et Nurga poe omanik on , perekonnanime ei tea. xxxxxxxxxxxx Tunnistaja ütluste kohaselt tuli keegi, kas autojuht või tema mees sündmuskohale tagasi, kuna dokumendid unustati politsei kätte. Pärast sündmust on xxxxxxxxxxx mees maininud, et tema naine sai nende pärast trahvi, kuid keegi midagi nõudnud ei ole. Tunnistaja xxxxxxxxxx ei tea samuti nime xxxxxxxxx, küll teab ta Nurga poe omanik

xxxxx, kelle naine oli autojuht. Tunnistaja teada ei tulnud keegi tagasi. Tunnistajaxxxxxxxxxxos teab samuti, kes on Nurga poe omanik xxxx Seda, et keegi oleks . sündmuskohale tagasi tulnud, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja ütluste kohaselt xxxxxxxxxxx

läks ta tagasi Nurga kohviku juurde koju ja rääkis elukaaslasele juhtunust. Elukaaslane sai

vihaseks ja vist läks tagasi, aga tunnistaja ei mäleta mille pärast, mis ununes. Seejärel tuli

tunnistaja elukaaslane koju tagasi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxon arvanud, et sündmuskohale ilmus xxxxxxxxx, kes oli pahane, et tema naisele protokoll vormistati. Tunnistaja sõnul käis

xxxxxxxxx politseisõiduki juhi ukse juures ja rääkis midagi L.E-ga , otseselt

kellegagi xxxxxxxxx alvustavat politsei suunas. ei klaarinud seal, ei öelnud ka midagi h

Süüdistatav L.E ütluste kohaselt oli kohale jõudes vihane ja xxxxxxxxx

politseinikega ei rääkinud, rääkis xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx, mingit rahateemat, et tema naine sai trahvi. Siis sõitis ära. Eeltoodud ütlustega on tuvastatud, et pärast seda kui tunnistaja xxxxxxxxxxx oli lahkunud, läks sinna tema elukaaslane xxxxxxxxx. Kogutud tõendid on aga vastuolulised, millistel põhjustel

xxxxxxxxx ja mida ta seal tegi elukaaslane unustas dokumendid, sooviga avaldada käis –

18

pahameelt politseile või autos viibinud isikute , kelle tõttu tunnistaja le xxxxxxxxxxx trahvi sai. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et politseinike endi ütlused on vastuolulised – kui tunnistaja

xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx , siis sõnul nägi ta rääkimas just süüdistatav L.E-ga viimati nimetatu seda ei kinnita. Kohtu hinnangul puuduvad igasugused viited või kahtlused, et xxxxxxxxx

oleks aset leidnud sündmusega kuidagi seotud olnud või oleks seotud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxe tekitatud kehavigastustega. Samuti ei ole alust arvata, et kuna kannatanu

ning tunnistaja xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tulemist ei tea või ei mäleta , üritatakse varjata olulisi asjaolusid. Siinkohal rõhutab kohus, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx

pidi xxxxxxxxxx saabumisel viibima

politseisõiduki tagaruumis. Seega ei saanudki ta näha

Ixxxxxxxxxx teda Tunnistajad ei pruugi nimetatud asjaolu mäletada, isegi kui nad nägid.

Vaidlust ei ole selles, et kohtueelse menetluse ajal xxxxxxxxxxxx juttu olnud ei ole ja sündmusest oli ütluste andmiseni kohtus möödunud rohkem kui 3 aastat. Seega on kohtu arvates

eluliselt usutav, et arvestades sündmuste kulgu ja toimunut, ei pruukinud kellegi tulemine sündmuskohale tunnistajatele meelde jääda. Kogutud tõendid ei kinnita, et

xxxxxxxxx oleks käitunu pidanud inimeste tähelepanu pälvima või eriliselt meelde jääma d ka viisil, mis oleks (nt agressiivselt, pretensioonikalt vms väljakutsuvalt).

11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates , et tõendatud süüdistatav L.E

ametiseisundit omava ametiisikuna otsustas 21.04.2013. a kella 06.30 ajal Tartu- - Jõgeva Aravete maantee 46ndal kilomeetril ebaseaduslikult toimetada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx kainenema ja selle käigus kasutas kannatanu suhtes vägivalda KarS § 121 mõttes. Vägivalla

kasutamise tagajärjel tundis kannatanu valu ja tekkisid tervisekahjustused. Sellega rikkus süüdistatav L.E teo toimepanemise ajal kehtinud PPVS § 7 29 lg 1,7 ja § 30 lg 2

(käesoleval ajal KorS § 42 lg 1,5 ja § 76 lg 1). Seega on täidetud KarS § s 291 sätestatud - süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud. 12. Kohus leiab, et süüdistatav L.E on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Süüdistatav L.E oli teadlik sellest, et ta täidab politseiametnikuna tööülesandeid. Samuti oli süüdistatav L.E kogenud politseiametnikuna täielikult teadlik, millised õigused ja kohustused tal võimuesindajana on, millised on seaduses ettenähtud aga ka sellest, volitused isikute vabaduste es ilmselgelt, piiramiseks. Kogutud tõendid osundavad kohtu arvat et süüdistatav L.E oli teadlik ja sai aru, et puuduvad igasugused seaduslikud alused

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx vabaduse piiramiseks ja kainenema toimetamiseks. Sellele

vaatamata võttis süüdistatav L.E vastu otsustuse toimetada kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx kainenema, andis talle korraldusi minna politseisõiduki taharuumi ja kui kannatanu xxxxxxxxxxxxxx

v selgitusi nõudis ning ilmselgelt ebaseaduslikku korraldust täita ei soovinud, kasutas tema suhtes vägivalda. Kohtu hinnangul oli süüdistatav L.E täielikult teadlik, et kannatanu suhtes jõu kasutamise tulemusena (lüües kannatanut jalaga) võib kannatanu saada tervisekahjustusi ja sellele vaatamata kasutas sundi. 13. Kohus leiab, et süüdistatav L.E tegevus on karistatav käesoleval ajal. Alates 01.01.2015. a on muutunud KarS § 291 . Käesoleval ajal näeb KarS § 291 koosseis

ette karistamise, kui ametiisiku poolt on kasutatud ebaseaduslikult relva, erivahendit või füüsilist jõudu. Seega koosseis ei nõua enam, et ametiisik oleks ametiülesannete täitmisel ja muutunud on termin „vägivald“ ja selle asemel kasutatakse mõistet „füüsiline jõud“. 14. Kohtu hinnangul puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud.

II Karistus

19

Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav L.E süüdi tunnistada KarS § 291 järgi ja mõista talle karistus. Teo toimepanemise ajal kehtinud ja käesoleval ajal kehtiv KarS § 291 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või 1- kuni 5-aastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema kari eriosa paragrahv võimaldab stusega. Kui karistusseadustiku

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav L.E on pikka aega

politseiametnikuna töötanud. 21.04.2013. a oli süüdistatav L.E tööülesandeid täitmas ja kuriteo on ta toime pannud tööülesannete täitmise käigus. Kohus arvestab, et

süüdistatav L.E

võttis vastu ebaseadusliku otsustuse kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx Kohus arvestab ka toimetada kainenema ja selle käigus tarvitas vägivalda. kannatanu vigastuste ulatust kannatanu sai ulatuslikke tervisekahjustusi, osalt on tegemist ka – jäädavate vigastustega Vigastatud oli nii kannatanu nägu, tekkinud mitmed luumurrud. .

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. S - korras karistamata. üüdistatav L.E on varem kriminaal ja väärteo

Kohus peab oluliseks arvestada ka seda, et süüdistatav L.E on toime pannud ametialase süüteo. See tähendab, et oma ametiülesannete täitmisel on süüdistatav L.E

kahjustanud raskelt avaliku võimu korrakohast ja õiguspärast toimimist.

Politseiametnikule annab seadus õiguse vahetu sunni kohaldamiseks, kuid selle kasutamine

peab toimuma rangelt seaduse piire järgides. Süüdistatav L.E on raskelt kuritarvitanud talle seadusega antud pädevust. Sellest tulenevalt peab kohus süüdistatav L.E tegu raskeks. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kohaseks karistusliigiks rahalist karistust. Kohus leiab, et kohane on mõista süüdistatav L.E-le karistuseks vangistus, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta 6 kuud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada KarS

§ 73 lg 1,3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pööramata. Siinkohal arvestab kohus, et teost on möödunud rohkem kui 3 aastat, süüdistatav L.E on käesoleva ajani täitnud ülesandeid ametiisikuna. KarS § 73 lg 3 alusel määrab kohus katseajaks 1 aasta 6 kuud.

III Tsiviilhagi 1. Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxx, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena

saanud varalist ja mittevaralist kahju. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 874,60 eurot, mis koosneb saamata

jäänud tulust ja konsultatsioonitasust. Lisaks taotleb xxxxxxxxxxxxxxxxmittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot (tl 5-9). 2. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1,3 alusel.

20

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui 2 tegemist on kannatanule keh

avigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Käesoleva otsusega on kohus tuvastanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx on tekitatud tervisekahjustused ja selle eest vastutab süüdistatav L.E.

xxxxxxxxxxxtõendi kohaselt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxviibinud haiguslehel alates

21.04.2013. a kuni 27.05.2013. a, s.o 37 kalendrip Kannatanu äeva, s.o 25 tööpäeva. xxxxxxxxxxxxxxxx tunnitasuks on 7 eurot (brutotasu) (I kd, tl 75-76). Seega on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx saamata jäänud töötasu 200 tunni eest, s.o 1400 eurot (200x7). Sellest tuleb maha arvestada Eesti Haigekassa poolt h -78). Seega on üvitatud 575,40 eurot (I kd, tl 77 kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx -575,40). l saamata jäänud töötasu summas 824,60 eurot (1400

Kohtu hinnangul on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx saamata jäänud töötasu tekkinud 21.04.2013. a sündmusega seoses. Kohtu hinnangul on tervise kahjustamisest tingitud kuluna käsitletav ka konsultatsioonitasu 50 eurot. 09.09.2014. a arve-kviitungi nr 220 kohaselt on AS Clinica visiiditasuks 50 eurot (I kd,

tl 79). AS Clinica teatise kohaselt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx viibinud 09.09.2014. a konsultatsioonil AS Clinica Esteetilise Kirurgia Erakliinikus. Teatise kohaselt on kannatanu

Ixxxxxxxxxxxxxxxx nähtavad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (traumaatiline tätoveering).

Teatises on antud arvamus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohta (I kd, tl 80-81). Teatise kohaselt on hinnatud konsultatsioonil, kas kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxnäos olevaid

arme, mis on tervisekahjustusest tingitud, on võimalik eemaldada ja millisel viisil, s.o otsustatud on selle üle, kas tervisekahjustuse tagajärgi on võimalik kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi ja süüdistatav L.E-lt välja mõista kannatanu kasuks varaline kahju 874,60 eurot.

3. Kohus leiab, et esitatud ts

iviilhagi mittevaralise kahju nõudes kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 135 lg 5 alusel. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule - kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 135 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

21

Kohtupraktikas on leitud, et isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma

(RKKK 3-1-1-116-12). Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis

mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Just seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena

kohtu äranägemisel. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kas või juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTK 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-85-08, p 13).

Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav L.E tekitas kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxxxxx ulatuslikud tervisekahjustused – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuud (tl 48-50).

Seega süüdistatava vägivaldse käitumise tagajärjel tekitati kannatanule vigastusi, mille tulemusel on kannatanu pidanud üle elama valu ja vaimseid kannatusi. Lisaks pidi kannatanu

ravimisega ründejärgselt ka tegelema. Siinkohal on oluline, et suurem osa vigastustest

paiknesid kannatanuxIxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxiirkonnas. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Sellises piirkonnas olevad

vigastused mõjutavad paratamatult inimese igapäevast tegutsemist ja elukorraldust (lisaks

sellele, et vigastused põhjustavad valu). Ilmselgelt on äärmiselt ebamugav ringi liikuda ka avalikes kohtades. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx on pidanud toimepandud kuriteo tõttu pikema aja jooksul, s.o ajavahemikul 21.04.2013. a kuni 27.05.2013. a (s.o 37 kalendripäeva, s.o 25

tööpäeva) töölt puuduma. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei saanud

, mille tõttu ta käia tööl.

09.09.2014. a tervisekaardi nr A129402014 kohaselt on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

AS Clinica Esteetilise Kirurgia Erakliiniku teatisest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. a viibinud kliinikus konsultatsioonil. xxxxxxxxxxxxxxxx x l

Kohtu hinnangul tuleb rikkumist pidada raskeks VÕS § 135 lg 5 mõttes ja seda ennekõike põhjusel, et osaliselt jäädavad tervisekahjustused on kannatanule tekitanud politseiametnik. See tähendab, et vigastused on tekitatud võimuesindaja poolt, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks on tagada kord avalikes kohtades ja kellele on pandud vastutus teenistuskohustuste õiguspärase täitmise eest. Politseiametnik on ametikohustusi täites toime õigusvastase ründe, mis pannud

kahjustas kodaniku tervist, au ja väärikust. Kohus leiab, et kuna kannatanu suhtes pandi

22

õigusvastane rünne toime sõprade ja tuttavate juuresolekul, on kannatanu au ja väärikus saanud suuremal määral kahjustada. Kannatanule mittevaralise kahju mõistmise tuleb arvesse võtta ka süüdistatav L.E käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kogutud tõenditest nähtuvalt ei

ole süüdistatav L.E oma süüd tunnistanud. Vastupidi, süüdistatav L.E on järjepidevalt andnud ennast õigustavaid ütlusi, et seeläbi välistada vastutust toimunu suhtes.

Sellest tulenevalt ei ole süüdistatav L.E

mõistagi ka kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxees vabandanud. L.E eitab xxxxxxxxxxxxxxxx

suhtes ebaseadusliku vägivalla kasutamist tema ütlused on suures osas vastuolus teiste ja kriminaalasjas uuritud tõenditega ja seega ennastõigustava iseloomuga.

Riigikohtu analüüsis „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades I ja II astme

kohtutes 2008. aastal“ (kõige hilisem vastav analüüs) on jõutud järeldusele, et kergemate tervisekahjustuste puhul mõistsid kohtud 2008. aastal välja hüvise vahemiku 20 000–50 000

krooni (s.o 1278-3195 eurot) ja raskemate tervisekahjustuste puhul, mis muutsid inimese elustandardit oluliselt 100 000 300 000 krooni (s.o 6391-19 173 eurot). – Kohus peab oluliseks arvestada, et n unud imetatud Riigikohtu analüüsi teostamisest on mööd käesolevaks ajaks 8 aastat ja käesolevaks ajaks on tõusnud ka keskmine brutopalk. Kui 2008. a IV kvartalis oli keskmine brutopalk 838 eurot, siis 2016. a III kvartalis oli selleks summaks 1119 eurot. Kuigi keskmine brutopalk ei ole võrreldes 2008. a olulises määras tõusnud, tuleb

kohtu hinnangul võtta arvesse elukalliduse tõusu. Nii on tarbijahinnaindeks tõusnud alates 2008. a I kvartalist kuni 2016. a III kvartalini 18,4%1. Samuti tuleb arvestada seda, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu heaolu olulist langust, kuid mittevaralise kahju hüvitamine ei pea olema süüdlase jaoks

talutav ka märkimisväärse pingutuseta. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2012. aastal oli süüdistatav L.E aastanetosissetulek 8316 eurot, ülalpeetavaid 2, keskmine päevasissetulek 13,43 eurot (I kd, tl 74). Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx

tsiviilhagi talle tekitatud mittevaralise kahju osas

L.E-lt ja mõista süüdistatav kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 3000 eurot.

4. Kuna tsiviilhagis ega muudes dokumentides ei ole makserekvisiite, kuhu märgitud kah vajalikke andmeid kahjude juhüvitis tuleb kanda, ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata tasumiseks.

IV Kriminaalmenetlus kulud e 1. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel valitud esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Sirje Must on esitanud taotluse kannatanule esindaja tasu

hüvitamiseks kogusummas 4140 eurot, mis koosneb kogu õigusabiteenuse osutamise eest

makstud tasust. Kohus peab oluliseks märkida, et kannatanu esindaja esitatud teatises on toodud

ära tasutud summad ja tähtajad, mille kohaselt on tasutud õigusabiteenuse eest kokku 4500 eurot. Samas on taotletud 4140 euro hüvitamist. Kohtul tuleb juhinduda esitatud taotlusest ja

1 Kättesaadav veebilehelt: http://www.stat.ee/thikalkulaator?cpiStartMonth=13&cpiStartYear=2008&cpiEndMonth=15&cpiEndYear=2016&id=32857&cpiCalc ulate=Arvuta

23

hinnata 4140 euro ulatuses õigusabiteenuse osutamise mõistlikkust käesolevas kriminaalasjas.

Siinkohal hindab kohus kriminaalasja keerukust, mahukust ja aega, mis on kulunud toimingutele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud pidada käesolevat kriminaalasja keerukaks ja mahukaks

ametialaseks kriminaalasjaks. Kriminaalasja sisulised materjalid on

ühes köites, sh mitmeid dokumentaalseid ja isikulisi eid. tõend

Esindaja esindatavaga; 23.03.2015. a tasu on taotluse kohaselt järgnev: konsultatsioon

hagiavalduse koostamine mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes; kriminaalasja

materjalidega tutvumine Lõuna Ringkonnaprokuratuuris; eelistungil osalemine Tartu Maakohtus; ettevalmistus kohtuistungiks, sh uue kaitseaktiga tutvumine; 09.09, 14.09, 16.09,

27.09, 30.09, 10.10, 16.11, 23.11.2016. a kohtuistungitel osalemine. Kannatanu

xxxxxxxxxxxxxxx on esindajale tasunud kokku 4140 eurot (03.03.2015. a 180 eurot; 18.03.2015. a 240 eurot; 21.09.2015. a 360 eurot; 24.03.2016. a 600 eurot; 08.09.2016. a 2400 eurot; 22.09.2016. a 720 eurot. Tasutud summad sisaldavad käibemaksu). Arvestades taotluses

märgitud tasutud kogusummat 4140 eurot ja esindaja tunnitasu (100 eurot + käibemaks), järeldub, et kokku on kannatanule osutatud õigusabiteenust 34,5 tunni ulatuses. Kannatanu on esitanud ka menetluskulu tasumist tõendavad dokumendid (tl 84-85,86-87). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, kannatanu esindaja tasumäär leiab, et

– eurot ühe töötunni eest millele lisandub käibemaks – põhjendatu a mõistlik. 100 , on d j

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas toimunud eelistung 02.10.2015. a ning kohtuistungid 09.09, 14.09, 16.09, 27.09, 30.09, 10.10, 16.11 ja 23.11.2016. a. Kohtuistungite

protokollidest nähtuvalt on ainuüksi kohtuistungite kogukestvus olnud 34,5 tundi (s.h

eelistung). Kannatanu esindaja taotlusest nähtuvalt taotleb kannatanu õigusabikulude hüvitamist kogusummas 4140 euro eest, s.o 34,5 tunni õigusteenuse osutamise eest (4140/120). Seega on kannatanu esindaja aeg, mis on kulunud konsultatsioonile esindatavaga, hagiavalduse koostamisele, kriminaalasja materjalidega tutvumisele ja ettevalmistusele kohtuistungiks (sh uue kaitseaktiga tutvumise), sisuliselt loetud kaetuks kohtuistungitel osalemisele kulunud ajaga. Sellest tulenevalt peab kohus taotletud esindaja tasu suurust igati mõistlikuks.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud lugeda menetluskulude hulka xxxxxxxxxxxxxxxx esindajale makstud tasu 34 , tunni 30 minuti õigusteenuse osutamise eest v tes arvesse esindaja tunnitasu 12 bemaksuga), s.o 4140 eurot. õt 0 eurot (koos käi

2. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistaja e hüvitatud xxxxxxxxxxxxx sõidukulu 10 eurot (I kd, tl 114). 3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel suhtes läbiviidud isiku on menetluskuluks xxxxxxxxxxxxxxxx kohtuarstliku ekspertiisi tasu 61 eurot (tl 53).

4. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates

01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 645 eurot. 5. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulud kokku 4856 eurot.

6. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista L.E-lt. Riigile tasutavad

menetluskulud (sundraha ja ekspertiisitasu) tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kannatanu esindaja tasu tuleb välja mõista kannatanu kasuks.

24

V Asitõendid

Kriminaalasja juures on CD-plaat uurimistoimingu videosalvestisega (ütluste ja olustiku

seostamine, tunnistaja xxxxxxxx, 13.11.2014. a) (I kd, tl 110) ja CD-plaat fotofailidega

kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd, tl 188). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaadid kriminaalasja juurde. jätta

Raina Pärn kohtunik