2-16-106844/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Harri Kirsilt Elisa Eesti AS-iga 30.08.2013 sõlmitud 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 62% kostja kanda ja 38% hageja kanda;
Legislator headnote
AI generated2-16-106844/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Harri Kirsilt Elisa Eesti AS-iga 30.08.2013 sõlmitud 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 62% kostja kanda ja 38% hageja kanda;
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Avalikult teatavakstegemine
04. jaanuar 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-16-106844;
OÜ Aktiva Finants versus Harri Kirss;
hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;
tsiviilasja hind 886,16 eurot
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress
A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150)
Hageja esindaja
Kadri Timuska
Kostja
Harri Kirss (isikukood xxx; xxx, xxx, xxx)
Asja lahendamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused:
Otsustused
1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Harri Kirsilt Elisa Eesti AS-iga 30.08.2013 sõlmitud
liitumislepingu nr 2645645, liitumislepingu nr 2645660 alusel põhivõlgnevus 443,08 eurot ja
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras (17.09.2013 kuni 04.01.2017) 110,37
eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
1.1 Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes
rahuldamata.
1. Muud otsustused
2. Seoses ülalmärgituga:
2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 62% kostja kanda ja 38% hageja kanda;
2.2 välja mõista Harri Kirsilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 170,50 eurot;
2.3 välja mõista Harri Kirsilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 170,50
eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,
kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;
2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
Selgitused
3. Selgitada:
3.1 Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1); menetluskulude otsustuses on arvestatud
hagihinnast tulenevat riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 100 eurot
põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud
õiguslike küsimuste keerukust;
3.2 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on
vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;
3.3 hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 02.12.2016. Kohus on kohustanud kostjat hagile
vastama, kostja hagile vastanud ei ole;
3.4 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse seisukoha;
3.5 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu
järeldused, märkimisega;
3.6 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui
kohus menetleb hagi lihtmenetluses;
3.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata
otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse
kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib
kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse
täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti
kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui
menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud
soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta
on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud;
3.8 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus
kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud;
3.9 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus
võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või
kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit;
3.10
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
kohtunik