4-16-8837/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

03. jaanuar 2017 Väärteoasja number nr 4-16-8837 (2602,12,008104) Lahend väärteomenetluses

Politseiuuri Ja Piirivalveameti Lõuna prefekt

02.01.2013 otsus

karistamises I.T

liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga lg trahviühikut, s.o 700 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseia Prefektuur ja Piirivalveameti Lõun Süüdlane

I.T (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72, TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - - -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei-

Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada -

I.T-le kohtuvälise menetleja Politsei Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.01.2013. a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut

arestiga 17 (seitseteist

17 (seitseteist ) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga ) tundi, mis tuleb teostada 3 (kolme) kuu jooksul alates koht umääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb I.T pärast kohtumääruse jõustumist viivitamatult

- ja ühendust võtta Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti Anžela Murumägiga, tel: 7308786, 57705922, Tartu, Riia 132, anzela.murumagi@politsei.ee.

4. Selgitada ,

I.T-le et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. - Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur - esitas 07.12.2016 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele I.T-le määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse

asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras . väärteoasjas nr 02.01.2013.a 2602,12,008104 isikule liiklusseaduse (

224 lg 2 alusel rahatrahvi 175 LS) § trahviühikut, s.o eurot. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur äras 08.01.2013 lükata I.T-le mä

väärteoasjas nr 2602,12,008104 määratud rahatrahvi 700 eurot täitmisele pööramine isiku taotlusel 12 kuuks edasi, s.o kuni 21.01.2014. Kuna ei tasunud rahatrahvi I.T

vabatahtlikult, alustas kohtutäitur .a antud väärteoasjas Rita Lohu tema suhtes 03.04.2014

täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi 23.10.2015

täitmise võimatusest, kuna puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik I.T ei ole tasunud rahatrahvi väärteoasjas summas 700 eurot. Menetlusosalise seisukoht 03.01.2017 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud ning tema suhtes on algatatud mitmeid täitemenetlusi, kokku on võlgu ligi 10000 euro ulatuses. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl ), allkirjastades sellekohase nõusoleku. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava politseiametniku poole viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval politseiametnikul temaga võimalik ühendust saada.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane I.T ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud -

– isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus

700 eurot,

175 trahviühikut, s.o mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § päevase arestiga

211 lg-st 1 ja

- 72 asendada 17 st (175:10, ümardatud süüdlase . Kuivõrd I.T on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja kasuks) soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 17 kolme tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik