1-16-10524/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10524 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Tanel Reimetsa

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu detsembri 2016. a otsus, . kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav (ik 37505150272; viibib Viru Tanel Reimets Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Tanel Reimetsa läbi vaatamata apellatsioon ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ning teda karistati 3 aasta vangistusega. KarS § 65 lg Tanel Reimets

2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 2.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra, mõistes T. Reimetsale liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vang tetava karistusega, s.o 3 aasta ja 5 kuu istust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõis vangistusega

, kantuks Harju Maakohtu 8.12.2015 otsusega mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,9 järgi, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus 4. 30.08.2015, s.o 1 kuu ja 4 päeva vangistust, -5.03.2015, 29.07.- ning 31.08.2015-14.12.2016, s.o 1 aasta 3 kuud ja 15 päeva vangistust, arvates kokku maha 1 aasta

4 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati 15. detsember 2016, millest alates kuulub T. Reimetsal ärakandmisele 2 aastat ja 11 päeva vangistust. Maakohus kohaldas mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks T. Reimetsa suhtes tõkendina vahistamist alates 15.

detsembrist 2016. aakohu Lisaks mõistis m s T. Reimetsalt välja menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 634 eurot, mis koosnevad määratud kaitsja tasust summas 144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast summas 490 eurot, s.o I ja II astme kuriteo eest mõistetava sundraha vah Maakohus määras, et T. Reimetsal on võimalik tasuda est. menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

2. Maakohtu otsusele esitas menetluskulude osas apellatsiooni T. Reimets, kes palub võimaldada kulude tasumist pärast vanglast vabanemist. Oma taotlust põhjendab T. menetlus Reimets sellega, et vanglas tal talle, ei võimaldata töötada. Samuti palub T. Reimets selgitada mil viisil ja mis vahenditega tuleks tal menetluskulusid vanglas viibides tasuda, juhul, kui tema taotlust ei rahuldata.

3. D.M-i , kuid tema osas ei ole Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati veel maakohtu otsust vaidlustatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning T. Reimetsa apellatsiooniga, leiab, et edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus selgitab, et kokkuleppemenetluses on kohtuotsuse apelleerimisele seatud konkreetsed piirangud. tsiooni ei saa esitada KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apella kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i

9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigest kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Riigik -1-1-7-17 pohus on oma määruse 3 s 5.3 selgitanud täiendavalt, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasika - ebepiirang

ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades olema viidatud mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või

KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm-d 3-1-1- 70-12 p 10 ja 3-1-1-7-16 p 5.3 ning RKKKo 3-1-1-38-06 p 9).

6. Apellatsioonis ei ole esitatud väiteid selle kohta, et T. Reimetsalt menetluskulude väljamõistmise osas oleks kokkuleppe sõlmimisel või kriminaalasja arutamisel maakohtus rikutud menetlusõigust. T. Reimets märgib vaid, et tal ei ole võimalik vanglas viibimise jooksul menetluskulusid tasuda, mistõttu palub võimaldada menetluskulude tasumist mitte alates kohtuotsuse jõustumisest, nagu maakohus on määranud, vaid vanglast vabanemisel. Esimese kohtuastme poolseid menetlusnormide rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus ise. Selgusid järgnevad asjaolud.

7.

15. detsembril 2016 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marek Soomaa, süüdistatav Merike Allikmäe Tanel Reimets ja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi kokkuleppe (I kd, tl 215-216) rgitud, et T. Reimetsa . Kokkuleppes on mä kanda jäävad menetluskulud, s.o

määratud kaitsja tasu tekkinud kulude ulatuses summas 96 eurot ning sundraha 490 eurot.

Seejuures on kokkuleppes täpsustatud, et olemasolevatele menetluskuludele, summas 586 eurot, lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest, eeldatava suurusega 48 eurot, kui T. Reimets soovib istungile kaitsjat. Ühtlasi on kokkuleppes ära märgitud, et menetluskulusid on

T. Reimetsal võimalik tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istungil jäid kõik kohtumenetluse pooled sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav on istungil kinnitanud, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses, sh on süüdistatav selgitanud enda arusaamist temalt väljamõistetavate menetluskulude kohta. T. Reimets ei ole istungil midagi rääkinud vajadusest anda menetluskulude tasumiseks veelgi pikem tähtaeg. ingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes M kokkuleppe tekstiga ei esine.

Mõistetud karistus ja selle täitmise kord vastab aga seadusele. Seega tuleb ringkonnakohtul jätta T. Reimetsa kaebus läbi vaatamata.

8.

T. Reimets teenida on palunud veel selgitust selle kohta, kuidas tal võiks olla võimalik vanglas sissetulekut. Ringkonnakohus märgib vaid, et üldreeglina on kinnipeetav kohustatud vanglas töötama (vangistusseadus § 37 lg 1). Töö kindlustab vanglateenistus (vangistusseadus

§ 38 lg 1). Seejuures makstakse kinnipeetavale töötamise eest töötasu, sh juhul, kui kinnipeetavat rakendatakse vangla majandustöödel (vangistusseadus § 43 lg 1).

9. - - - Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § st 390, § 326 lg 2 p st 3 ja § 318 lg st 4 jätab ringkonnakohus esitat läbi vaatamata. ud apellatsiooni