1-09-2232/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-09-2232

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-09-2232

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Maksim Kink

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Semjon Šutaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Semjon Šutak (ik: 38704160249; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Semjon Šutak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 16.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Šutaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Semjon Šutak tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.11.2008.a kohtuotsusega KarS § 263 p 1, 4 ja § 136 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

2 suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.07.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 kuud vangistust ja Viru Maakohtu 04.03.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati vangistuse algust tema kinnipidamisest.

Karistuse kandmise algus oli 17.06.2008.a ja lõpp on 16.02.2010.a.

S. Šutaki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega õpi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma päritoluperekonna juurde , töökoht on vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Šutaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud ning ta on süstemaatiliselt rikkunud alkoholiseadust ja liiklusseadust. Varasem S. Šutaki allutamine käitumiskontrollile, töökoha omamine ja lähedaste toetus ja abi ei andnud mitte mingeid tulemusi tema seaduskuuleka eluviisi kujunemisel, mistõttu on ennatlik vabastada S. Šutak käesoleval ajal vanglast.

Semjon Šutak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta S. Šutak tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna enne vabanemist oleks kinnipeetaval vaja vanglas läbida vastavad sotsiaalabiprogrammid.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Šutak tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Šutaki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S. Šutak on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Isik on katseajal korduvalt sooritanud uusi kuritegusid ja väärtegusid. S. Šutakit on tema 21 eluaasta jooksul juba 26-korral väärtegude eest karistatud. Vaatamata korduvatele karistustele, ei ole S. Šutak õppust võtnud, vaid on jätkanud oma kuritegelikku eluviisi. Mõistetud karistused ei täida tema puhul oma eesmärke. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses sõbrad, kes oleks talle toeks vanglast vabanemise korral, seega on oht, et isik hakkab ka edaspidi suhtlema kuritegeliku taustaga isikutega. Arvestades kinnipeetava vägivaldseid kuritegusid, mis näitavad tema kõrgenenud agressiivsust, oleks soovitav tal läbida „Viha juhtimise programm“.

Arvestades S. Šutaki poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik