1-06-10509/119 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

03.01.2017, Rakvere kohtumaja

Videokohtuistungi toimumise aeg 28.12.2016

Kohtuasja number

1-06-10509

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Riina Palmi

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Sergei Mahhovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Sergei Mahhov, isikukood 37703182228, viibimiskoht:

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 22.07.2010 ja lõpp 01.08.2020

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Mahhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Mahhovile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mahhovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2011 otsusega tunnistati Sergei Mahhov süüdi KrK § 101 p 5

– 15 lg 2 (KarS § 114 p 3 – 25 lg 2) järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2010 arvati karistusaja hulka.

Sergei Mahhovit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab

isik kolmandat korda. Käesolevat vanglakaristust kannab isik mõrvakatse eest. Varasemalt on

isikut karistatud väljapressimise, huligaansuse, röövkallaletungide ning varguste eest.

Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on muutunud ohtlikumateks (relvastatud kuriteod).

Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine.

Vangistuse jooksul omandas isik riigikeele B2-taseme, osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete

oskuste treening“ ning osales vestlusel vägivaldsest käitumisest ja suhtumisest ühiskonda.

Vangla andmetel on kinnipeetav tunnistatud meditsiiniosakonna poolt töövõimeliseks, kuid isik

vangistuse jooksul ei töötanud, sest tema sõnul ei ole ta töövõimeline. Kinnipeetaval on

15.11.2016 seisuga 11 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vabanemisjärgselt asuks isik elama aadressile xxxx, kus elavad kinnipeetava ema ning kasuisa.

Isikul on omandatud keskharidus ning gaasielektrikeevitaja eriala. Kuivõrd kinnipeetaval

puudus vabaduses legaalne sissetulek elatus ta peamiselt ebaseaduslikust tegevusest.

Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub.

Kinnipeetava lähedasteks on ema, kasuisa ja vanaema ning suhted nendega on rahuldavad.

Vangistuse jooksul suhtles isik oma sugulastega lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste ning

telefoni- ja kirjavahetuse teel. Lähedased toetavad isiku vabanemist ning on nõus isikut toetama

nii materiaalselt kui moraalselt. Ühtlasi on kinnipeetava ema valmis aitama isikul tööd leida.

Isiku varasem käitumine näitab, et ta ei suuda probleemidega toime tulla. Tulevikuplaane ei ole

kinnipeetav teinud ning ta ei oska öelda, miks ta ei ole sellele mõelnud. Uute seadusrikkumiste

tõenäosus arvestades isiku varasemat käitumist ja hoolimatut elustiili on kinnipeetava puhul

olemas. Isik suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ükskõikselt ja üleolevalt

ning ta on Eesti Kohtusüsteemis äärmiselt pettunud. Ametnikega suhtlemisel on isik ettevaatlik

ja sisemiselt pinges. Konfliktseid olukordasid üritab isik pigem vältida. 2015. aastal keeldus

kinnipeetav vanglas toidust ligikaudu 2 kuud, kuna talle ei sobinud toidujagaja ning eeltoodu

näitab isiku subkultuuriliste hoiakute omaksvõttu.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt seisneb kinnipeetava ohtlikkus toimepandud mõrvakatses,

väljapressimises, huligaansuses, röövkallaletungides ning vargustes. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 % (kõrge risk). Vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33 % (kõrge risk). Eeltoodust lähtuvalt ei toeta

Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks

Sergei Mahhov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata

isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Lisaks on otstarbekas kinnipeetavale

määrata KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub

kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta

samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema

ohtlikkusele. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab

kolmandat korda. Seega ei ole olnud kuritegude toimepanemise juhuslik ning varasemad

karistused ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ja suure tõenäosusega

jätkab isik vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.

Kuna Sergei Mahhov kannab karistust I astme kuriteo – tahtliku tapmise raskendavatel

asjaoludel katse (mõrvakatse) – eest, siis ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise (või

selle katse) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära

kandmises. Tulenevalt toimepandud jõhkra kuriteo ohtlikkusest ei saa aktsepteerida

karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Nii raske kuriteo toime

pannud isiku ennetähtaegne vabastamine riivaks tugevalt ühiskonna ja kannatanute

õiglustunnet.

Märkimist väärib asjaolu, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse

kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 36%

ja 35 %. Seega on isiku puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele.

Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei ole

ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik ning ta ei suuda täita isegi vangistuses olles

ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Käesoleval ajal on vangistatu suhtes Viru Maakohtu

menetluses ka kriminaalasi, mille raames Sergei Mahhovit süüdistatakse KarS § 327 lg 1 järgi

selles, et tema kinnipeetavana Viru Vangla S hoone S4 osakonnas osales koos

seitsmeteistkümne kaaskinnipeetavaga 23.06.2015 kinnipidamiskohas toimunud massilistes

korratustes. Samuti kujuneks süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel

vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks.

Prokurör leiab, et toimepandud isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel

katse – tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui

süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed

asjaolud ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist ajal,

mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja seitsme kuu, mis on küllaltki pikk

aeg. Sedavõrd raske isikuvastase kuriteo toimepanemise puhul ja kinnipeetava kriminaalset

minevikku arvestades ei ole tema enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Sergei Mahhovi ennetähtajalisele

vabastamisele resoluutselt vastu.

Maakohtu istung

28.12.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta ei saa töökoha osas midagi

kindlat öelda, sest ta ei tea kas saab tööle. Mis puudutab üheksat distsiplinaarkaristust, siis need

kõik on saadud ühe läbiotsimise käigus.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Sergei Mahhov ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

Kohus hindab positiivselt, et isik osales vangistuse jooksul riigikeele B-2 taseme kursusel,

sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening ning vestlusel. Ühtlasi on kinnipeetaval

olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise

vältimatuks eelduseks. Kohus leiab aga, et eelnimetatud asjaolud on küll oluliseks, kuid mitte

otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel.

Sergei Mahhovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas. Kinnipeetavat on korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks

tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et isikut süüdistatakse KarS § 327 lg 1 järgi selles, et tema

kinnipeetavana Viru Vangla S hoone S4 osakonnas osales koos seitsmeteistkümne

kaaskinnipeetavaga 23.06.2015 kinnipidamiskohas toimunud massilistes korratustes. Kui isik

jätkab vanglas range järelevalve tingimustes õigusrikkumisi, siis puudub kohtul alus arvata, et

isiku käitumine vabaduses saaks olema seadusekuulekas.

Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne kindel töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus

kinnipeetav elatus enne vangistust ebaseaduslikust tegevusest, ei ole töökoha puudumisel isiku

vabastamine põhjendatud. Ühtlasi nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetava

kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Eeltoodu tõttu

suurendab töökoha puudumine kinnipeetava puhul uute kuritegude toimepanemise riski.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral ning reaalset

vanglakaristust kannab 3-ndat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu

hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab

negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 33 %, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Ühtlasi

ei saa tähelepanuta jätta kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaolu, mille kohaselt on

kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele.

Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja

lähedaste toetus) üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal

(distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus

rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning

üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus leiab aga, et Sergei Mahhovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei

esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp