3-16-2596/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 03.01.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-2596 Haldusasi A esialgse õiguskaitse taotlus Menetluse alus ringkonnakohtus A määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta määruskaebus menetlusse.

3. Jätta rahuldamata A taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav A esitas 14.12.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus võimaldada talle alumine voodikoht ja poole tunni pikkune jalutuskäik, kuna tal on põlv haige.

2. Tartu Vangla 16.12.2016 halduskohtule esitatud vastuse kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna A ei ole Tartu Vanglale esitanud vaiet, milles taotleks alumise voodikoha määramist või pooletunnist jalutamist. 14.12.2016 registreeriti Tartu Vanglas Ai taotlus alumise voodikoha määramiseks. Taotlus on menetluses ning selle menetlus ei olnud vastuse esitamise ajaks veel lõppenud, mistõttu puudus Ail ka nimetatud nõudega seonduvalt vaideõigus. A ei ole esitanud vanglale taotlust pooletunniste jalutuskäikude võimaldamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2016. a määrusega A esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei olnud täidetud. Esialgse õiguskaitse taotluse eseme suhtes ei toimu vaideega kohtumenetlust. A on esitanud Tartu Vanglale küll taotluse alumise voodikoha määramiseks, kuid kuna taotlus on alles menetluses, siis ei ole Ail vaide esitamise õigust veel tekkinud. A ei ole ka esitanud kohtule kaebust Tartu Vangla kohustamiseks määrata talle alumine voodikoht või võimaldada pooletunniseid jalutuskäike. Samuti ei ole A läbinud kohustamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Halduskohus jättis HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna see ei ole lubatav, ning selgitas taotluse esitajale, et tal on võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus, kui ta on esitanud vaide või pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohustamiskaebuse kohtule.

4. A esitas 20.12.2016 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et jääb kõigi seni esitatud taotluste juurde ja soovib asja arutamist istungil.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 22.12.2016. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajal tuli tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning täiendada määruskaebuse põhjendusi.

6. A esitas 26.12.2016 Tartu Ringkonnakohtule menetlusabi taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. A on esitanud menetlusabi taotluse, milles on palunud anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

8. Kuna A esitas menetlusabi taotluse 26.12.2016, siis tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 26.08.2016-25.12.2016. Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud Ai isikukonto väljavõtte kohaselt ei ole menetlusabi taotlejal nimetatud perioodil sissetulekuid ja väljaminekuid olnud ning tema konto lõppjääk on 0,05 eurot. Seega ei ole Aile menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada Ai määruskaebust perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

9. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades. Ai poolt esitatud määruskaebus ei vasta küll kõigile HKMS § 205 sätestatud nõuetele, kuid ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebusest võimalik aru saada, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määrust ning ta ei ole rahul sellega, et halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

10. Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesolevas asjas puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus kohtuistungi korraldamiseks, kuna vaidluse all on üksnes küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal ei toimunud taotluse esemega seonduvat vaideega kohtumenetlust.

11. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 19.12.2016. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti jätnud Ai esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidevõi kohtumenetluse ajal. Halduskohus tegi kindlaks, et seoses alumise voodikoha määramise ning pooletunnise jalutuskäigu võimaldamisega ei ole Ail pooleliolevat vaidevõi kohtumenetlust. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses väitnud ka vastupidist. Seega ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning halduskohus jättis taotluse õigesti HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse esitajale ka selgitanud, et tal on õigus esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, kui ta on seoses alumise voodikoha määramise või pooletunnise jalutuskäigu võimaldamisega esitanud vaide või kaebuse kohtule.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb Ai määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2016. a määrus muutmata. Vastavalt HKMS § 252 lõikele 7, ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar Agu Timmi Tiina Pappel