3-17-5/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generated2. jaanuaril 2017 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse, et saada luba paigutada kinnipidamiskeskusesse Venemaa Föderatsiooni kodanik V.K.. Taotlusest nähtuvalt peeti isik kinni Tallinna sadamas 1. jaanuaril 2017, tal puudub kehtiv reisidokument, samuti pole tal Eesti viibimiseks seaduslikku alust ning Norra Kuningriik on tema suhtes kehtestanud sissesõidukeelu Schengeni liikmesriikide territooriumile seoses karistatusega isikuvastaste kuritegude eest. PPA leiab, et isik kuulub Eestist välja saatmisele, talle on 1. jaanuaril 2017 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ent väljasaatmine pole kehtiva reisdokumendi puudumise ning väljasaatmiseks vajalike ettevalmistuste tõttu võimalik 48 tunni jooksul, mistõttu taotleb PPA luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.
Legislator headnote
AI generated3-17-5/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 265 lg 5, § 204).
Full text
3-17-5
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht
3. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-5 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus V.K.i kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks.
RESOLUTSIOON:
Anda luba V.K.’i (xx xx xxxx) paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 3. märtsini 2017.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. 2. jaanuaril 2017 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse, et saada luba paigutada kinnipidamiskeskusesse Venemaa Föderatsiooni kodanik V.K.. Taotlusest nähtuvalt peeti isik kinni Tallinna sadamas 1. jaanuaril 2017, tal puudub kehtiv reisidokument, samuti pole tal Eesti viibimiseks seaduslikku alust ning Norra Kuningriik on tema suhtes kehtestanud sissesõidukeelu Schengeni liikmesriikide territooriumile seoses karistatusega isikuvastaste kuritegude eest. PPA leiab, et isik kuulub Eestist välja saatmisele, talle on 1. jaanuaril 2017 tehtud koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, ent väljasaatmine pole kehtiva reisdokumendi puudumise ning väljasaatmiseks vajalike ettevalmistuste tõttu võimalik 48 tunni jooksul, mistõttu taotleb PPA luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.
2. Kohtuistungil vaidles V.K. taotlusele vastu ning palus end kohe üle anda Venemaa piirivalveametnikele, kes saavad oma andmebaasis kaudu tuvastada tema isikusamasuse. V. K. selgitas, et soovib võimalikult kiiresti koju naasta ning politseiga koostööd teha, ent soovib kuni välja saatmiseni olla vabaduses ja üürida toas hostelis.
3. Leian, et Politseija Piirivalveameti taotlus on põhjendatud. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele ning PPA on teinud 1. jaanuaril 2017 V.K.ile sellekohase lahkumisettekirjutuse nr 1037000469. Ettekirjutuse kohaselt on see koheselt sundtäidetav ehk teisisõnu ei ole isikule antud tähtaega Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks. VSS §
23 lõikest 1 ning § 15 lõike 2 punktidest 2 ja 3 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, samuti juhul kui esineb isiku põgenemise oht.
Arvestades V.K.i poolt PPA-le antud selgitusi, muuhulgas algset kavatsust Eestist edasi liikuda Leetu, tuleb pidada võimalikuks, et vabastamise korral ei jää V.K. ootama enda Eestist välja saatmist, vaid lahkub Eestist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Samuti tuleb silmas pidada, et isikul ei ole Eestis perekondlikke ega muid lähedasi sidemeid ning oma varasema õigusvastase, sh. kuritegeliku käitumise tõttu, ei saa teda pidada sedavõrd usaldusväärseks, et saaks võimalikusk pidada tema vabastamist seetõttu, et ta on kinnitanud, et soovib väljasaatmiseks politseiga koostööd teha. Isiku liikumiseks ühest riigist teise, sh. tagasi oma kodakondsusriiki, peab isikul olema kehtiv reisidokument. Eestis viibivale Vene Föderatsiooni kodanikule korraldab sellise dokumendi väljastamist Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarteenistus. Ilma sellise dokumendita ei ole võimalik Eesti-Vene piiril isikut Vene ametivõimudele üle anda, isiku dokumenteerimine on konsulaaresinduse, mitte piirivalveametniku pädevusse kuuluv küsimus. Seetõttu ei ole 48 tunni jooksul isiku välja saatmine võimalik. Nõustun PPA seisukohaga, et isiku väljasaatmist ei saa pidada perspektiivituks, kuna on tuvastatud tema kodakondsusriik ning välja saatmise eeldusena on vaja hankida talle tagasipöördumistunnistus või muu kehtiv reisidokument. Iseenesest on usutav, et viibimine kinnipidamiskeskuses ei ole isiku jaoks meelepärane, et avalik huvi Schengeni viisaruumis ebaseaduslikult viibiva välismaalase välja saatmise tagamise vastu õigustab isiku vabaduse piiramist. Seetõttu tuleb V.K. väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Eeltoodu tõttu tuleb Politseija Piirivalveameti taotlus rahuldada.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik