1-09-3295/3 · 1-09-3295/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-3295

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 256-4 lg 4, § 256-5 lg 1 p 2, § 256-5 lg 2, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.K KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 07.-09.03.2009.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 5 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 ning KarS § 74 lg 5 alusel suurendada S.K-le

karistuseks mõistetud 5 kuud 27 päeva vangistust 27.01.2009.a

Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-

16834 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 29 päeva

vangistuse võrra ja 18.02.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

09.märts 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-3295 kohtueelses menetluses 09260100899 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi S.K süüdistuses KarS § 329 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav S.K

elukoht XXXX XXXX XX-X, isikukood XXX

kriminaalkorras karistatud 2-l korral tõkendita

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

2 2

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-2356 karistuseks mõistetud vangistuse

ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud 26 päeva vangistust.

11 kuu 26 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda S.K vanglasse saabumise aeg.

27.01.2009.a ja 18.02.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsused S.K suhtes

lisakaristuse kohaldamise kohta jäävad S.K suhtes iseseisvaks täitmiseks.

Kohtuotsuse koopia saata S.K suhtes teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Välja mõista S.K-lt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50

senti sundraha ja 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „S.K, 1-09-3295, menetluskulud“ või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „S.K, 1-09-3295, menetluskulud“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli

süüdistatav S.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtuotsuse koopia edastada S.K

suhtes teadmiseks kriminaalhooldusosakonnale (lk 27).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada kiirmenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

3 3 Süüdistus 09.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes

S.K süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 27.01.2009.a. Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 30 (kolmekümne) päevase

vangistusega mis asendati 60 (kuuekümne) tunnise üldkasuliku tööga tähtajaga 6 (kuus) kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 (kaheksaks) kuuks ja 18.02.2009.a. Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 5 (viie)

kuulise vangistusega tingimisi 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) aastaks, millised kohtuotsused

on ARK büroo poolt vastavalt 06.02.2009.a. ja 03.03.2009.a. täitmisele pööratud,

juhtis 07.03.2009.a. kella 15.05 ajal Tartumaal, Puhja asulas Viljandi teel

mootorsõidukit BMW 520 reg. nr XXX XXX, omamata juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eespool nimetatud kohtuotsuse.

Sellega pani S.K toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so karistusest kandmise kõrvalehoidumise.

Karistus 09.03.2009.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Sellest ajast arvatakse KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka kahtlustatavana

kinnipidamise aeg – ajavahemik 07. - 09.märtsini 2009.a. s.t. 3 (kolm) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 7 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 27.01.2009.a. mõistetud 30 (kolmekümne) päevase vangistuse ärakandmata osa – 29 (kahekümne üheksa) päeva võrra ja Tartu

Maakohtu poolt 18.02.2009.a. KarS § 424 alusel mõistetud 5 (viie) kuulise

vangistuse võrra ning mõista S.K-le ärakandmisele kuuluvaks

liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise aega hakata lugema S.K vanglasse saabumise momendist.

Kohtuistungil palus prokurör parandada kohtuotsuses kokkuleppes kajastatud viga ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 26 päeva vangistust. Süüdistatav uue kokkuleppe sõlmimist ei soovinud ning oli prokuröriga nõus. Kaitsjal vastuväiteid ei olnud.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav S.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning teha prokuröri taotletud täpsustus süüdistatava ja

kaitsja nõusolekul karistuse kantuks lugemise osas kohtuotsuses. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

4 4

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on S.K suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb S.K hüvitada menetluskulud:

- 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu (lk 12,31-32; KrMS

§ 175 lg 1 p 4; 991,2 + 495,6 + 147,5 = 1634,3);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, § 179 lg 1 p 2), mille suurust peab kohus KrMS § 256-5 lg 2 alusel põhjendatuks vähendada poole võrra. Kaitsjatasu

Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure

kasuks 147 krooni 50 senti süüdistatav S.K kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik