1-16-8576/44 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-8576

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-16-8576 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed ja Urmas Pavel Gontšarov Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. novembri 2016. a otsus Valeri Jevharitski

ning A.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Valeri Jevharitski kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Valeri Jevharitski kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja apellatsioon kui Jätta ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

2. Valeri Jevharitski Eesti Vabariigi kasuks 72 ( ) eurot Välja mõista lt seitsekümmend kaks

määratud kaitsjale vandeadvokaat Jelena Benevalenskajale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17. novembri 2016 tunnistati V. Jevharitski ja . a otsusega lühimenetluses süüdi karistati 199 lg 2 p 7,8,9 vangistusega 1 aastaks 3 kuuks. kohaselt KarS § järgi KrMS § 238 lg 2

2(3)

vähend mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti ati

10 kuud vangistust alates 08.08.2016.

2. V. Jevharitski

süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas isikute grupis A.U-ga

05.08.2016 kella 20.29 ajal Tallinnas tungisid sisse kortermaja lukustatud trepikotta ning XXX

teisel korrusel, lõhkudes ära jalgratta luku, võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A kokku 450 euro väärtuses. AR-le kuuluvad kaks jalgratast koos lisatarvikutega Lisaks sellele varastas V. Jevharitski 2016. aasta augustikuu alguses veel kaks jalgratast Tallinnas XXX asuva kortermaja trepikojast kokku 140 euro väärtuses.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Jevharitski kaitsja vandeadvokaat J. Benevolenskaja, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb jätta

V. Jevharitskile mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata või asendada see

üldkasuliku tööga. Kui ringkonnakohus ei pea nende taotluste rahuldamist võimalikuks, siis lühendada V. Jevharitskile mõistetud vangistuse tähtaega 6 kuuni.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on V. Jevharitski oma süüd täielikult tunnistanud ja varastatud

jalgrattad vabatahtlikult välja andnud. Tema vanaema on tekitatud kahju hüvitanud. Karistust

kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. V. Jevharitskile tuleks panna kohustus töötada ja elada kriminaalhooldaja järelevalve all. Nii tekiks tal harjumus töötada. Vanglas viibides tööharjumust ei tekkida ei saa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tule jätta läbi vaatamata. Oma b seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS

§ s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

3(3)

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) - ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni -

keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viie aastani.

Praeguses kriminaalasjas mõistis maakohus V. Jevharitskile 1 aasta 3 kuud vangistust, s.o tunduvalt

alla sanktsiooni keskmist määra. Puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist on

maakohus karistust kergendava asjaoludena te juba arvesse võtnud Maakohtu otsuses märgitakse .

kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et vaatamata varasematele karistustele jätkab

V. Jevharitski narkootiliste ainete hankimise eesmärgil varavastaste kuritegude toimepanemist.

Uute kuritegude toimepanemist alustas V. Jevharitski mõni kuu pärast vanglast vabanemist.

Maakohus on põhjendanud, miks ei ole võimalik jätta V. Jevharitskile mõistetud vangistust tingimisi täitmisele pööramata ega asenda üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata.

Seega on kaitsja apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab läbi vaatamata. selle

5. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat

J. Benevolenskajale tasu väljamaksmise pabertaotluse pealdisena ja määras talle välja maksta 72 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1

nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad V. Jevharitski menetluskulud süüdistatava kanda.

6. V. Jevharitskile Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus

on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna.

Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-

st 3 läbi vaatamata.