4-16-8298/9 · 4-16-8298/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.detsembil 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8298 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Väärteoasi L.R´u väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Väärteotoimik,-protokoll: 2317,16,010644 (AB1426987)

Toimepanemise aeg ja koht: 25.10.2016 kl 21:58, A.H.Tammsaare tee 104a, Tallinn Menetlusalune isik

L.R (isikukood XXX, elukoht: xxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: xxxx OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Asja läbivaatamise aeg ja koht 06.12.2016 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, VTMS § 83 p 2, § 107-109, § 111, § 113,90 lg 1, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada L.R väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest

16 (kuusteist) päeva.

2. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti

kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).

3. L.R´ul tuleb arest ära kanda hiljemalt 30.01.2017. Tähtaegselt aresti kandmata

jätmisel kohaldada L.R suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on VTMS § 137 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 4-16-8298

2

teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel

apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele

kirjalikult. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lg 4 p 1 kohaselt kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kui kohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas

kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon kümne päeva jooksul arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest. Apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära

langes. Apellatsioonitähtaja ennistamise lahendab ringkonnakohus oma määrusega, mis ei ole edasikaevatav. Apellatsioonitähtaja ennistamise või sellest keeldumise määrus tehakse apellandile teatavaks. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 25.10.2016 on koostatud väärteoprotokoll-toimik 231716010644 (AB1426987) toim lk 3, selle kohta, et 25.10.2016 kl 21:58 A.H.Tammsaare tee 104a, juhtis L.R mootorsõidukit Opel

Astra Coupe reg märk xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 17.09.2016 kuni 16.12.2016. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava rikkumise.

L.R´u väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi oli määratud kuulamisele 06.12.2016 kl 09:30 Harju Maakohtu määrusega (toim lk 13), millega kohustati istungile ilmuda menetlusalusel isikul L.R

’ul ja kohtuvälise Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindajal. L.R ´ule tehti kohtuistungi aeg teatavaks 22.11.2016 (toim lk 14-16, 19-21). 06.12.2016 kohtuistungile menetlusalune isik

L.R ei ilmunud. Mitteilmumise põhjust menetlusalune isik enne kohtuistungit ei teatanud, istungi edasilükkamise taotlust ei esitanud.

Kohus määras arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu

on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Trahviga karistamise võimalust ei näe. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 16 päeva.

Kohus avaldas kirjalikud tõendid toim lk 1-12 (kohtualluvuse saatmise määrus väärteoasjas nr 2317,16,010644, 25.10.2016 koostatud väärteoprotokoll 231716010644 (AB1426987), 25.10.2016 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 25.10.2016 koostatud sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus, tunnistaja ülekuulamise protokoll, Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2670,16,004010, karistusregistri väljatrükk).

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokolli 231716010644 (AB1426987) järgi on tõendatud. LS § 201 lg 2 kohaselt kui mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubatud isikul on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § 91. 25.10.2016 L.R kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (toim lk 6). Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

3

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.08.2016 otsusega väärteoasjas nr 2670,16,004010 (toim lk 9-10), Maanteeameti Liiklusregistri väljatrükiga (toim lk 8) on tõendatud, et juhtimisõigus on karistusena ära võetud 17.09.2016 kuni 16.12.2016. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on L.R tutvunud VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (toim lk 3-4). Väärteoprotokolli märkis (toim lk 3), et andmed õiged, tutvus protokolliga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli märkis (toim lk 5), et peatati kinni, tuli välja, et juhtimisõigus peatatud. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja (toim lk

7) kooskõlaliste ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud L.R ´u liikumine

väärteoprotokolli 231716010644 (AB1426987) toim lk 3 märgitud ajal ja kohas. Kohus on seisukohal, et L.R´u käitumine LS § 201 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema

poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-02, milles Riigikohus on leidnud, et

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel L.R ´u süüd,

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada L.R edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad menetlusaluse isiku käitumises LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistusregistri teatisest (11- 12) nähtub kaebajal kehtivate karistuste olemasolu mitmete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, määratud rahatrahvid on tasumata. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist

arestiga kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras, s.o 16 päeva. L.R ´ul tuleb

asuda mõistetud aresti kandma hiljemalt 30.01.2017, arestimajja tähtaegselt mitteilmumisel kohaldada L.R´u suhtes sundtoomist.

Leo Kunman Kohtunik