3-16-2449/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2449 Haldusasi M. S. kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (vangla E1 blokis puudub kraanis soe vesi) Menetlusosalised Kaebaja – M. S. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada M. S. kaebus läbivaatamatult. 2. Tõlkida kohtumäärus vene keelde ja edastada tõlge kaebajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU SEISUKOHT 1. Tallinna Halduskohtule saabus 29.11.2016 M. S. kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vangla E1 blokis tagatud kraanis sooja vee olemasolu, kuid blokkides S1 ja S2 on see olemas. Kaebuses on märgitud, et kaebaja soovib hiljem esitada kahju hüvitamise nõude. Kaebaja palub vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. 2. Kaebusel oli selle esitajana märgitud M. S. nimi ning esindajaks A. N.. Kaebuse alla on trükitähtedega kirjutatud „lugupidamisega A. N.“, kuid puuudb mistahes allkiri. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 54 p 7 kohaselt peab kohtule esitatud avaldusel (sh kaebusel) olema kaebaja või tema esindaja allkiri. Kaebusele on lisatud volikiri (tõestamata koopia), mille kohaselt M. S. volitab A. N. ennast esindama. Tallinna Vanglas, Eesti kohtutes ja Euroopa Inimõiguste Kohtus (tl 2). Volikirjal on nii M. S. kui ka A. N. allkiri. Kaebusele oli lisatud ka vormikohane menetlusabi taotlus, millel on märgitud soov riigilõivust vabastamiseks. Taotluse blankett on täidetud eesti keeles ja sellel on M. S. allkiri.

3-16-2449 3. Kohus jättis 06.12.2016 määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks (kaebuse esitamise tahte kinnitamiseks ja kahju tekkimise asjaolude selgitamiseks) tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest. 4. Seoses asjaoluga, et kaebaja on esitanud kohtule volikirja, milles volitab end esindama A. N., selgitas kohus, et esindaja kaudu menetluses osalemiseks peab kaebaja valima esindajaks isiku kes vastab HKMS § 32 lg 1 nõuetele. Kohtule teadaolevalt A. N. neile tingimustele ei vasta. Vastavalt HKMS § 32 lg-le 1 võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksuvõi raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. Kohus selgitas ka, et HKMS § 35 lg 1 regulatsiooni, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Kohus märkis määruses, et kui M. S. soovib tema nimel esitatud kaebuse menetlemist, tuleb tal kohtule isiklikult allkirjastatud dokumendis kinnitada, et ta soovib sellist kaebust esitada või kasutada esindajat, kes vastab HKMS § 32 lg 1 tingimustele, ning et edasises menetluses saab ta osaleda isiklikult või nõuetelevastava esindaja kaudu. Sarnastele seisukohtadele A. N. osalemise kohta M. S. esindajana on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 29.12.2016 määruses haldusasjas nr 3-16-1692. 5. Kohus korraldas 06.12.2016 kohtumääruse tõlkimise vene keelde, kuna kinnipeeturegistri andmetel on M. S. emakeeleks vene keel, ja edastas talle tõlke koos kohtumäärusega. M. S. on 06.12.2016 kohtumääruse ja tõlke kätte saanud 14.12.2016 (tl 24). Kohtu 06.12.2016 määrusega antud tähtaeg lõppes (arvestades, et 10-päevane tähtaeg lõppes riigipühal) 27.12.2016. Kohtule ei ole laekunud käesoleva määruse tegemise ajaks (30.12.2016) M. S. omakäeliselt allkirjastatud kaebust ega tema omakäeliselt allkirjastatud avaldust, milles ta väljendaks tahet esitada kaebust Tallinna Vangla tegevuse (vangla E1 üksuses puudub kraanis soe vesi) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtu hinnnagul ei saa sellise tahte väljendamiseks pidada ka tuvastamiskaebusena pealkirjastatud 29.11.2016 kohtule laekunud allkirjastamata avaldusele (tl 1) lisatud vormikohasel blanketil esitatud menetlusabi taotlust (tl 3-9). Kuigi sellel taotluse blanketil p 2.4 all on märgitud soov esitada tuvastamiskaebus vähese pesemisvõimalusega seoses ning eelduslikult saab sellel taotlusel (tl 9 pöördel) olevat allkirja pidada M. S. omaks (sarnaneb väljastusteatel tl 24 oleva allkirjaga), on nii kaebusena mõistetav avaldus koostatud kui ka taotluse blankett täidetud eesti keeles ning sootuks teistsuguse käekirjaga. Kuna kinnipeeturegistrist on ilmnenud, et tegemist on venekeelse kinnipeetavaga, on kohtul kahtlus, et kaebus ja menetlusabi taotluse p-s 2.4. märgitud soov ei pruugi kajastada M. S. enda tahet sellist kaebust esitada. Samuti ei ole ta sellist tahet kohtu antud tähtajal kinnitanud ega märkinud, et sooviks kohtus nõuetekohase esindaja abi olukorras, kus kohus on selgitanud, et A. N. ei saa tema esindajaks olla. 6. Seega on kohus seisukohal, et M. S. ei ole esitanud kohtule nõuetekohast (allkirjastatud vastavalt HKMS § 54 p-le 7) kaebust, millest saaks lugeda välja tema selge tahte sellist kaebust esitada, ega ole seda puudust ka kohtu antud tähtajal kõrvaldanud. HKMS § 38

lg 1 p-dest 1 ja 5 tulenevalt peab allkirjastatud kaebusest ilmnema nii kaebaja isik kui ka tema nõue kohtusse pöördumisel. HKMS § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda 2(3) 3-16-2449 taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab Kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Kohtul on küll selgitamisja uurimiskohustus kaebaja tahte väljaselgitamisel (HKMS § 2 lg 5), kuid kohus ei saa menetleda kaebust, mille esitamiseks puudub kaebaja tahe. Kohus ei pea otstarbekaks ka M. S. tahte väljaselgitamiseks täiendavaid menetlustoiminguid teha, kuna on alust arvata, et selline kaebus ei oleks ka perspektiivikas. Vastuseks kohtunõudele esitatud Tallinna Vangla 01.12.2016 selgituste kohaselt ei ole M. S. dokumendiregistri andmetel kordagi pöördunud vangla poole seoses sooja vee puudumisega Tallinna Vangla esimeses üksuses. Kohus on ka 06.12.2016 kohtumääruses selgitanud, et kujunenud olukorras ei oleks tuvastusnõue tõhus õiguskaitseabinõu, vaid esmane ja tõhusam samm oleks kohustamisnõudega vangla poole pöörduda, ning et kohustamisnõuet ei saa esitada kohtule kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Kuna kaebuses viidati tuvastamisnõuet esitades ka soovile taotleda tulevikus kahju hüvitamist, selgitas kohus samas määruses, et HKMS § 45 lg 2 ls-st 2 tulenevalt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Selleks, et kohus saaks hinnata võimaliku kahjunõude perspektiivi, tuli kaebajal kohtu antud tähtajal ka ära näidata, milles väljendub talle vangla poolt sooja vee ebapiisava kättesaadavusega tekitatud kahju. Ka seda nõuet ei ole kaebaja tähtaegselt täitnud. 8. Eelnevat arvestades tuleb kaebus läbivaatamatult tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 9. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole vajalik võtta seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

3(3)