1-08-4663/7 · 1-08-4663/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-4663 (kohtueelses menetluses nr 07260102622) riik Z.N versus Menetlus kohtuistung lühimenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär

Vilma Ressar Prokurör Ruti Kilg

Süüdimõistetu Z.N

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 209 lg 2 p1 järgi Kaitsja advokaat Katrin Tamre Tsiviilhageja AS SMS Laen (registrikood 11251314)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused 1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 1.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

1.1.1 rahuldada osaliselt AS SMS Laen tsiviilhagi 24421 krooni ja 20 sendi saamiseks;

1.1.2 välja mõista Z.N-ilt AS SMS Laen kasuks 3000 krooni, ülejäänud osas jätta

tsiviilhagi rahuldamata, AS SMS Laen menetluskulud jätta tema enda kanda;

1.1.3 välja mõista Z.N-ilt riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses

116 krooni;

1.1.4 välja mõista AS-lt SMS Laen riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 828 krooni;

1.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 944 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused 2. Selgitada:

2.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s ja 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 2.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

2

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

Z.N-ile süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon:

Z.N-i on süüstatud selles, et tema kasutas oma õe Katrin Z.N-i teadmata viimase

isikukoodi, isiku- ja pangakontoandmed ning AS Eesti Hansapank asuva arveldusarve xxxxxxxxxxxxxx hanza-neti paroolikaarti, kasutajatunnust, salasõna ning deebetkaarti varalise

kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks kiirlaenufirmades neilt raha väljapetmiseks järgnevalt:

- 28.12.2006 kell 15:50 Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas asukohaga Pärnu mnt 28 asuva kohaliku raamatukogu avaliku internetipunkti arvutist IP aadressiga 84.50.58.74 registreeris ja

indentifitseeris end interneti teel Raha 24 OÜ (äriregistri kood 11306564) internetiaadressile www.raha24.ee Katrin Z.N nimelt ning tema isiku- ja pangakontoandmeid kasutades ja esitas

30.12.2006 kell 10.04 mobiiltelefoniabonendilt xxxxxxxx SMS lühisõnumi laenutaotluse laenusumma kolm tuhat krooni saamiseks 30-päevase tagasimaksetähtajaga kavatsusega saadud

laenu mitte tagastada ja raha omastada, mille tulemusena Raha24 OÜ rahuldas nimetatud laenutaotluse ja kandis 30.12.2007 laenutaotluse number xxxxxxxxxxx järgse laenusumma kolm tuhat krooni Katrin Z.N arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Peale laenusumma laekumist Katrin Z.N arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Hansapangas võttis Z.N

30.12.2006 AS-i Hansapank Viljandimaal Abja – Paluoja linnas Pärnu mnt 19 asuvast

sularahaautomaadist Katrin Z.N-i arvelduskontolt kaks tuhat üheksasada seitsekümmend viis

krooni sularaha ja 03.01.2007 kandis interneti teel kakskümmend neli krooni Katrin Z.N-i

arvelduskontolt enda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, milleks kasutas Katrin Z.N-i hansa-neti koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna. Kelmusega tekitas Z.N Raha24 OÜ-le varalist kahju kolm tuhat krooni.

- isikuna, kes varem toime pannud kelmuse, esitas 03.01.2007 kell 14.44 Viljandi maakonnas

Abja-Paluoja linnas asukohaga Pärnu mnt 28 asuva kohaliku raamatukogu avaliku

internetipunkti arvutist IP aadressiga 84.50.57.64 interneti teel SMS Laen OÜ-le (äriregistri

kood 11251314) aadressile www.smslaen.ee laenutaotluse laenusummale kolm tuhat krooni

Katrin Z.N-i nimelt kavatsusega saadud laenu mitte tagastada ja raha omastada, mille tulemusena SMS Laen OÜ rahuldas nimetatud laenutaotluse ja kandis 03.01.2007 laenulepingu

nr 26458 järgse laenusumma kolm tuhat krooni Katrin Z.N-i arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Peale laenusumma laekumist Katrin Z.N-i arvelduskontole

kandis Z.N 03.01.2007 interneti teel laenusumma kolm tuhat krooni Katrin Z.N-i

arvelduskontolt enda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, milleks kasutas Katrin Z.N-i Hansa-neti koodikaarti, kasutajatunnust ja salasõna.

Kelmusega tekitas Z.N SMS Laen OÜ-le varalist kahju kolm tuhat krooni.

Z.N-i tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kelmusena, mis on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2008 otsusega tunnistati Z.N süüdi KarS § 209 lg 2 p 1

järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti Z.N-ile karistuseks 8 kuud vangistust.

3 KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täitmisele, kui Z.N 18 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

KarS § 75 lg 2 alusel määrati Z.N-ile käitumiskontrolli ajal kohustuseks: hüvitada

kannatanule kuriteoga tekitatud kahju igakuuliselt vähemalt 500 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni; elada alalises elukohas xxxx xxx xx-x xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx .

Sama otsusega rahuldati täielikult Raha24 OÜ tsiviilhagi ning Z.N-ilt mõisteti välja 3000 krooni Raha24 OÜ kasuks. SMS Laen OÜ tsiviilhagi 14 860 krooni nõudes jäeti läbi vaatamata ning selgitati, et SMS Laen OÜ-l on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kohtueelsel uurimisel on SMS Laen OÜ esitanud tsiviilhagi 14860 krooni saamiseks. Esialgselt

esitatud hagiavalduses on märgitud väidetava kahju osadena laenusummat, intressi ja leppetrahvi, kokku 12221 krooni. Hiljem on tsiviilhagi esemena nimetatud nõuet 14860 krooni saamiseks. Kohus leidis, et tsiviilhagi tervikuna lahendamiseks ja rahuldamisele kuuluva osa täpse suuruse kindlaksmääramiseks tuleb kannatanul esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Lisaks hagi

üldalusena nimetatud kahju tekitamisele on vajalik esitada hagi alust puudutavad täpsustavad asjaolud. SMS Laen OÜ tsiviilhagi 14860 krooni saamiseks tuleb jätta läbivaatamata.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 14. novembri 2008 määrusega juhindudes KrMS § 328 lg 1 p 2

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2008 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-08-4663 osaliselt, see on SMS Laen OÜ tsiviilhagi 14860 krooni nõudes läbi vaatamata jätmises ja saatis kriminaalasja selles osas samale kohtule uueks arutamiseks.

Tsiviilhagi otsustamine

Kohus tegi kannatanu esindajale ettepaneku esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, mis puudutavad väidetavalt tekitatud kahju suurust, esitada seisukohad nõude, nõude aluseks olevate

asjaolude ja asjaolude olemasolu tõendavate tõendite suhtes; samuti esitada seisukoht tehingu võimaliku tühisuse suhtes.

AS SMS Laen on esitanud 17. veebruaril 200 täiendatud, täpsustatud ja muudetud hagiavalduse

õigusvastaselt tekitatud kahju 24421,20 krooni saamiseks. Kannatanu on nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le 1043, VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 ja VÕS §-le 127 ja §-le 128.

Täiendatud hagiavalduse kohaselt rikkus Z.N AS SMS Laen omandiõigust kelmusega

väljapetetud summa enda valdusse saades. Kohtuotsusega kohus tuvastas Z.N-i õigusvastase käitumise. Tulenevalt Z.N-i õigusvastasest käitumisest ja sellega AS-ile SMS Laen tekitatud kahjust, kannatanu esitab alljärgnevad nõuded: 1.väljapetetud laenusumma (otsene varaline kahju, VÕS § 128 lg 3). 2. saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2 ja lg 4).

Alates 03.01.2007 süüdistatava valduses on AS-ile SMS Laen kuuluv summa 3000 krooni.

Seisuga 17.01.2009 eelnimetatud summa ei ole kannatanule tagastatud. Kui kannatanu

omandiõigus ei oleks Z.N-i poolt rikutud, oleks AS SMS Laen summa 3000 krooni

kasutada majandus- ja kutsetegevuses ehk oleks saanud see summa edasi laenata teistele

laenusaajatele (AS SMS Laen tegevus on kiirlaenude väljastamine). AS-i SMS Laen poolt väljastavate kiirlaenude turul 3 000,00 kroonilise laenule kehtivad intressid vahemikus 67,3% -

413,7% aastas (laenuperiood 30 päeva, allikas: http://www.intress.ee/kiirlaen) ja seega 30 päevalise laenu turu keskmiseks intressiks on 223,6% aastas ehk 0,61% päevas. AS SMS Laenu

enda intressimäärad 3 000,00 kroonilise laenu puhul on vahemikus 114,52% - 280% aastas (laenuperiood 30 kuni 180 päeva) ja seega sõltuvalt laenuperioodist AS-i SMS Laen 3 000,00 kroonilise laenu keskmiseks intressiks on 197,26% aastas ehk 0,54% päevas.

Kui AS-i SMS Laen omandiõigus ei oleks õigusvastaselt rikutud Z.N-i poolt, saaks kannatanu süüdistatava käes oleva summa edasi laenata teistele laenusaajatele. Kannatanu raha

4

süüdistava käes on alates 03.01.2007 ehk seisuga 17.02.2009 süüdistatav rikub kannatanu

omandiõigust 776 päeva. Seega, Z.N-i õigusvastase teo tõttu kannatanul on jäänud

saamata tulu (VÕS § 128 lg 2 ja 4) summas 3000 krooni x 0,54% x 776 päeva = 12 571,20 krooni. Eelnimetatud tulu oleks kannatanu saanud, kui kahju hüvitamiseks alus ei oleks esinenud ehk süüdistatav ei oleks AS-i SMS Laen omandiõigust rikkunud ja enda valdusse kannatanu raha

saanud. Lähtudes eeltoodust, kannatanu palub välja mõista Z.N-ilt kahju hüvitisena saamatu jäänud tulu summas 12571,20 krooni.

3. Kannatanu tehtud kulutused (VÕS § 128 lg 3). Seoses kahju kindlakstegemisega ja

süüdistatava vastu kahju hüvitamise nõude esitamisega kannatanu on kandnud kulutusi alljärgnevalt: kriminaalmenetluses (kohtueelses menetluses) õigusabile tehtud kulutused: 2 tundi

= 3 540,00 krooni; kriminaalmenetluses süüdistatava vastu kahju hüvitamise nõude esitamine, tsiviilhagi koostamine: 3 tundi = 5 310,00 krooni.

Kannatanu taotleb rahuldada tsiviilhagi täies ulatuses; välja mõista kasuks õigusvastaselt

tekitatud kahju summas 24421,20 krooni (otsene varaline kahju 3000 krooni, saamata jäänud tulu 12571,20 krooni ja kahju kindlaksmääramisele ja kahjunõude esitamisele tehtud kulutused 8850 krooni); välja mõista Z.N-ilt AS-i SMS Laen kasuks menetluskulud.

Prokurör ja kaitsja leidsid, et tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt.

Riigikohtu 28.01.2008 otsuse nr 3-1-1-47-07 punkt 36 kohaselt tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kannatanu esindaja ei ilmunud ka asjas toimunud viimasele istungile.

Kannatanu mitteilmumise kui ühe hagi läbi vaatamata jätmise aluse kohaldamine ei ole välistatud kriminaalmenetluse eripära tõttu.

Hoolimata asjaolust, et kannatanu esindaja oli teadlik kohtuistungist ja teda oli hoiatatud

istungile mitteilmumise võimalikest tagajärgedest, sh võimalusest, et hagi võidakse jätta läbi vaatamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 koosmõjus KrMS § 310 lg- ga 1), siis pidas kohus, prokuröri ja kaitsja seisukohtadest tulenevalt, otstarbekaks asi lahendada

sisuliselt (TsMS § 409 lg 1 p 3 koosmõjus KrMS § 310 lg-ga 1). Käesoleval juhul kohus

lahendab tsiviilhagi sisuliselt menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt ja silmas pidades Riigikohtu 03.10.2008 otsuse nr 3-1-1-42-08 punktides 21-23 märgitut, mille kohaselt juhul kui

maakohus jättis tsiviilhagi läbi vaatamata, ei teki ringkonnakohtul võimalust asuda ise esmakordselt hindama tsiviilhagi põhjendatust.

Jätkuvalt puudub alus lahendada asi TsMS § 409 lg 1 p 2 alusel so teha hagi õigeksvõtule põhinev otsus, sest kostja ei võta hagi õigeks rohkem kui 3000 krooni ulatuses.

Asja arutamise edasilükkamist menetlusosalised taotlenud ei ole (TsMS § 409 lg 1 p 4).

Kohus leiab, et kannatanu ei ole tõendanud tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude olemasolu määral, mis võimaldaksid tsiviilhagi täielikult rahuldada.

Õige on kannatanu esindaja seisukoht, et tegemist on tühise tehinguga (TsÜS § 84 lg 1). Tühise

tehingu, millega külgnevalt kannatanu 3000 krooni Katrin Z.N-i kontole üle kandis, alusel

saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1). Kelmusega sai Z.N enda valdusesse kannatanule kuuluva raha 3000 krooni (maksekorraldus tl 156), mis tuleb kannatanu kasuks välja mõista. Kannatanu hagi kuulub 3000 krooni osas rahuldamisele.

Kannatanu leiab, et Z.N-i tegevuse tulemusena on temale tekkinud kahju ka saamata jäänud tuluna. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

5 VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Käesoleval juhul ei ole kannatanu tõendanud väidetavalt tekitatud kahju olemasolu ja suurust täiendatud hagis esitatud asjaoludel.

Kannatanu pole tõendanud, et temal on süüdimõistetu tegevuse tulemusena saamata jäänud tulu (ehk kasu saamata), kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu - sh süüdimõistetu tegevust - ei oleks esinenud. Kannatanu poolt kiirlaenude turul kehtivate intressimäärade (tl 158), vormiliselt Katrin Z.N-i ja kannatanu vahelises lepingus märgitud intressimäär (tl 159 pöördel, p 4.2.3) ja muude täiendatud hagiavalduses esitatud asjaolude ning kannatanule väidetavalt tekitatud kahju

vahel puudub seos, mis tingiks hagi täieliku rahuldamise. Tõendamata on, et süüdimõistetu tegevus tekitas olukorra, kus kannatanul jäi tulu saamata või tekkis kahju muul viisil.

Kannatanu ei ole ka tõendanud tehtud kulutuste ja õigusabikulude suurust. Täiendatud

hagiavalduses viidatud arved on kohtule esitamata. Seega tuleb ka tehtud kulutuste ja menetluskulude väljamõistmise nõue jätta rahuldamata.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses

osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 944 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 182 lg-le 3 tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi

tagamisest tingitud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel.

Hagi on esitatud 24421 krooni ja 20 sendi saamiseks. Hagi rahuldatakse 3000 krooni osas.

Otstarbekohane on jaotada menetluskulud nii, et vastavalt hagi rahuldatud osale kannab menetluskulud süüdimõistetu, ülejäänud osas kannatanu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 116 krooni riigieelarve tuludesse.

6

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb AS-lt SMS Laen välja mõista

kriminaalmenetluse kuluna määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 828 krooni riigieelarve tuludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik