4-16-6542/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-16-6542

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6542 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen, Egle Nigulist Tõlk Svetlana Hamaza Menetlusalune isik O.K, isikukood xxx, elukoht xxx, Narva

, xxx Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Väärteoasi O.K kaebus Maksu-ja Tolliameti tolliosakonna Ida

tollipunkti Narva maantee piiripunkti peainspektori Argo Abermanni

23.08.2016 otsusele väärteoasjas nr 930016001158 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: O.K Kaebuse esitaja kaitsja: Deniss Matvejev

Kohtuvälise menetleja esindaja: Maksuja Tolliameti esindaja Tiia Pukk Tunnistaja

J K Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2016 ja 14.11.2016 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § , § 133 ja § 155 132 p 2 -135 -156

Rahuldada O.K kaebus osaliselt.

Tühistada Maksu-ja Tolliameti tolliosakonna Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti

peainspektori Argo Abermanni 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 930016001158 osaliselt

sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx (VIN-kood VSKTWUR20U0536868), sõiduauto registreerimistunnistuse nr ja autovõtmete konfiskeerimise osas ning tagastada xxx need kohtuotsuse jõustumisel kaebuse esitajale.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 930016001158 muutmata.

Kaebuse osalise rahuldamise tõttu mõista Eesti Vabariigilt kasuks välja O.K 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot valitud kaitsjale makstava tasu katteks.

2(11) Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale kassatsiooni võib esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

seoses kohtuotsuse tegemise tähtaja pikendamisega Viru Maakohtu kantseleis alates 30. detsembrist 2016.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) tolliosakonna Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti

peainspektor Argo Abermann tegi 23.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 930016001158, millega karistati tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 järgi O.K rahatrahviga 145 trahviühikut,

s.o 580 eurot. Samuti konfiskeeriti 14 000 sigaretti “Next Violet”, 2020 sigaretti “Kiss Romantic”, 2060 sigaretti “Bayron White” ja 1920 sigaretti “Kiss Dream”. Asitõendina konfiskeeriti kinni

peetud sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx (VIN-kood VSKTWUR20U0536868), sõiduauto registreerimi ja autovõtmed. stunnistus nr xxx

Nimetatud otsusest tulenevalt

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo

toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning

tulenevalt KarS § st 6 võib väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerida seaduses 83 lgettenähtud kohtuväline menetleja. TS § 94 lg 4 kohaselt kohtuväline menetleja võib konfiskeerida

tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine.

24.07.2016 on kinni peetud ja asitõendiks tunnistatud sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx (VIN-kood VSKTWUR20U0536868), mille kohaselt sõiduauto registeerimistunnistuse järgi

O.K on selle sõiduauto omanikuks. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et

eelnimetatud sõiduauto oli väärteo toimepanemise vahendiks ning väärteo toimepanemise

eesmärgil eriliselt ümber ehitatud. O.K kasutas antud ümberehitatud sõiduautot

23.07.2016 väärteo toimepanemisel.

Antud juhul kohtuvälise menetleja hinnangul sõiduauto konfiskeerimine on proportsionaalsuse

põhimõttest põhjendatud arvestades väärteo objektiks olnud salasigarettide märkimisväärset

kogust. Eestisse toimetada üritatud sigarettide kogus ületab märkimisväärselt maksuja deklareerimisvaba kogust. Väärteo toimepanemise vahendina kasutatud sõiduki konfiskeermise eesmärgiks on edastada nii teo toimepanijale kui laiemale avalikkusele sõnum, et salakaubavedu

ei tasu ennast ära. Sõiduki konfiskeerimine kindlasti raskendab sarnaste rikkumiste toimepanemist. Transpordivahendi ümberehitamine salakaubaveoks võimaldab arvata, et isikul oli kavatsus seda kasutada mitte ühel korral ning ning ta võib sama õigusrikkumist korrata. Seetõttu on selliselt ümberhitatud sõiduki konfiskeerimine põhjendatud, kuna võimaldab ära hoida uute

süütegude toimepanemist nii konkreetse isiku poolt kui teiste isikute poolt, kes võivad

salakaubaveoks kohandatud transpordivahendit kasutada. Süüteo toimepanemise vahendi ehk

isikult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka

hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeerida suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv.

3(11) Väärteo toimepanemisel sõiduautot kasutati vääralt ja see oli spetsiaalselt salakaubaveoks ümber ehitatud. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohtuväline menetleja, et sõiduauto

Nissan Terrano II registrimärgiga tuleb konfiskeerida selleks, et vältida edaspidi antud xxx sõiduauto kui väärteo toimepanemise vahendi süütegude toimepanemisel.

kasutamist analoogsete

II KAEBUS

O.K ning esitas 06.09.2016.a kaebuse kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud

Maksuja Tolliameti tolliosakonna Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti peainspektor Argo Abermanni 23.08.2016 otsuse peale, milles palus kohtul tühistada 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 930016001158, lõpetada väärteomenetlus ja välja mõista riigilt kaitsjatasu. Alternatiivnõudena,

kui kohus ei tühista kohtuvälise menetleja otsust ja ei lõpeta väärteoasja menetlust, siis menetlusalune isik palub kohtul tühistada 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 930016001158, teha

uue otsuse, uue otsusega vähendada rahatrahvi suurust, uue otsusega jätta rakendamata konfiskeerimine sõiduauto Nissan Terrano registrimärgiga xxx suhtes ja lubada rahatrahvi maksta osadena aasta jooksul.

Kaebuse kohaselt sas, milles menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse o kohtuväline menetleja otsustas karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 145 trahviühikut, s.o 580 eurot ja konfiskeerida asitõendina kinni peetud sõiduauto Nissan Terrano registrimärgiga xxx .

Kaebuse esitaba leiab, et menetluse käigus oli oluliselt rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. Menetlusalune isik tema ülekuulamise protokollis teatas, et tema tuttav N palus toimetada midagi

üle piiri, selleks ta võttis menetlusaluse isiku auto teisipäeval ja andis tagasi reedel. Autos m andis menetlusalusele enetlusalune isik ei teinud tühimikke ja sigarette ta sinna ei pannud. N isikule 100 eurot ja ütles ainult, et toimetada kaup üle piiri, kaup asub ustes. Kohtuväline menetleja otsuse tegemisel leidis, et

nimelise isiku kohta on menetlusalune isik ülal nimetatud väitega N asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks.

Seega pole alust rääkida kahtlustest, mida tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning menetlusaluse isiku väide on käsitatav üksnes paljasõnalise kaitseväitena.

Antud menetluses ei ole vaidlust, et menetlusalusele isikule selgitati tema õigusi ja kohustusi

VTMS § 19 järgi, kuid see ei välista kaitseõiguse rikkumist. Kohtuväline menetleja võttis

menetlu nimelise meesterahva kohta. Otsuse tegemisel saluse isiku käest seletusi, s.h N kohtuväline menetleja hindas nimetatud ütlused aktiivseks kaitseks ja leidis, et menetlusalune isik ei teinud väidetu kontrollitavaks. Ülaltoodud õigusliku positisiooni t esmaselt avastas Riigikohus

lahendites nr 3-1-1-112-99 ja 3-1-1-40-06. On selge, et tavaline inimene ei jälgi Riigikohtu

lahendeid ning ei mõista, mis tähendab passiivne või aktiivne kaitse ja millised tagajärjed on aktiivsel kaitsel.

Kohtuväline menetleja pidi välja selgitama menetlusalusele isikule vahe passiivse ja aktiivse kaitse

vahel ning vahe passiivse ja aktiivse kaitse tagajärgede vahel. Edasi menetlusalune isik võiks

valida, kas loobuda ütluste andmisest ja jätta süüdistuse või süütuse tõendamine täiesti kohtuvälisele menetlejale või anda täielikud ütlused, võimaldades väidetut kontrollida. Vastasel juhul tegemist on kaitseõiguse rikkumisega.

Samuti kohtuvälise menetleja otsus ei ole proportsionaalne ja ei ole põhjendatud rahatrahvi suuruse osa xxx konfiskeerimise osas. s ning sõiduauto Nissan Terrano registrimärgiga

III KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSELE

4(11) Kohtuväline menetleja märgib, et kaebuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et O.K pani 23.07.2016 toime TS § s 1 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku ütluste protokoll ja 73 - lg väärteoprotokoll ning üldmenetluse otsus on koostatud erinevate kohtuvälise menetleja ametnike

poolt. O.K oli võimalus menetlustoimingutesse kaasata kaitsja, kes oskaks menetlusalust isikut aidata kaitsetaktika valikul. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteomenetluse käigus tutvustanud VTMS § s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, s.h õigust kaitsja -

abile. O.K ei ole avaldanud kohtuvälisele menetlejale soovi kaitsja kaasamiseks menetlustoimingutele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga, et väärteomenetluse käigus on oluliselt rikutud O.K kaitseõigust.

Üldmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja toonud välja nii objektiivsed kui subjektiivsed asjaolud, millest tulenevalt on jõudnud järeldusele, et O.K-le tuleb määrata eesmärki täitvaks karistuseks sanktsiooni keskmise määra lähedane rahatrahv.

Lisaks on selgunud, et O.K-le kuuluv sõiduauto on ümberehitatud spetsiaalselt

salakaubaveoks ning isik tabati piiril peidikutesse peidetud sigarettidega. Tollikontrolli käigus

tuvastatud sigarettide kogus (20 000 tk) annab üheselt mõista, et tegemist on kaubandusliku kogusega. O.K on oma sõiduautot kasutanud vääralt. Ümberehitatud sõiduauto O.K-le tagastamist ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks, kuna seda sõidukit on võimalik uuesti salakaubaveoks kasutada.

Tubakatoodete salakaubavedu Narva piiripunkti kaudu on tuvastatud aastast aastasse. Sõltuvalt

valitud rikkumise viisist tuleb Maksuja Tolliametil valida ka meetmed sellise tegevuse ohjamiseks. Tagastades O.K-le ümberehitatud sõiduki annaksime me üldsusele vale

signaali, et salakaubavedu ei ole prioriteet ning teema on vähetähtis. Selline signaal võib vallandada salakaubaveo sarnasel meetodil suuremas mahus.

Isik, kes paneb toime kavatsetud väärteo, peab teadma, et tolliametnikele vahele jäädes konfiskeeritakse sigaretid, määratakse rahatrahv ja nõutakse sisse täiend ja käibemaks av aktsiisisigarettidelt. Kui selline meetmete pakett ei heiduta isikut ning ei ole veenev väärteo mitte

toimepanemiseks, siis peab sigarettide salakaubavedu olema niivõrd tasuv, et korvab kogu „Maksu ja Tolliameti poolt tekitatud“ ebameeld - ivused.

Kaebuse esitaja on xxx, kelle ainsaks legaalseks sissetulekuks (Eestis) kuus on xxx eurot, millest tulenevalt palus isik määrata endale karistuseks rahatrahvi alla seaduses sätestatud keskmise määra ning seda ositi tasumisega

ühe aasta jooksul.

O.K piiriületuste analüüsist selgub, et isik viibib suurema osa ajast Venemaal, Eestis viibib ta lühiajaliselt. Üldjuhul isik saabub ja lahkub samal kuupäeval või järgmisel päeval. Eestis

käib O.K 2 s. O.K ütlustest tuleneb, et isik elab perega -3 korda kuu Venemaal. Maksuja Tolliametil puudub info O.K ja tema perekonna majanduslikust

seisust Venemaal. Samuti puudub info selle kohta, kas O.K on sissetulekuid

Venemaal. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et perekonna ainsaks sissetulekuallikaks on O.K xxx.

Kohtuväline menetleja jääb määratud karistuse põhjenduse osas üldmenetluse otsuses toodu

juurde. O.K pidi sigarettide peidetud kujul ehk salakaubana Venemaalt Eestisse toimetamisel arvestama, et toll teostab kontrolli ja tuvastab rikkumise, millele järgneb karistus

rahatrahvi näol. O.K-le karistuseks määratud rahatrahv on isiku teadliku tegevuse

tagajärg. Kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks rahatrahvi vähendamist, küll aga nõustub trahvi tasumiseks graafiku koostamisega.

5(11) IV KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu.

Kohus kuulas koh ja tunnistaja J K tuistungil üle kaebuse esitaja ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: veoki läbivaatuse akti nr 16-12.1-5/00/4852 (tl 17); andmed O.K piiriületuste kohta (tl 18 ootorsõi -20); m duki Nissan Terrano II registreerimistunnistuse koopia (tl 21); kaebuse esitaja passija elamisloa koopia (tl 22); vaatlus protokolli koos fototabeliga (tl 23- e

34); kaebuse esitaja pensionitunnistuse (tl 43- 45); 44); kaebuse esitajale tehtud väljamaksed (tl

sotsiaalkindlustusameti tõend (tl 46); karistusregistri andmed (tl 75); kaks väljavõtet i autoportaalist auto24.ee (tl 87-88).

V KOHTU PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja V™S)

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks asjaolusid. olnud faktilisi ja õiguslikke

Kohus ei nõustu kaebuses välja tooduga, mille kohaselt on käesoleval juhul rikutud O.K

kaitseõigust. Kohus arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo) ja isikul oli kohtumenetluses kaitsja, kes sai talle selgitada aktiivse ja passiivse kaitse erinevust. Kohus kuulas

kohtuistungil kaebuse esitaja vahetult üle ning kasutab tõendina ainult O.K poolt kohtuistungil antud ütlusi. Kohus nõustub ka sellega, et kui isik otsustab ennast aktiivselt kaitsta, siis peab ta tegema menetlejale võimalikuks kontrollida ka tema poolt välja toodu tegelikkusele

vastavust lise . Vastasel juhul pole ning isik ei saa piirduda üldsõna mittekontrollitava väitega võimalik rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleb tõlgendada menetkusaluse isiku kasuks.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja O.K tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1, -otsuse kohaselt rikkus

mille kohaselt deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu

tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes,

seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.K-le ette seda, et ta 23.07.2016 saabus Vene

Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti rohelise koridori sõiduauto Nissan Terrano registrimärgiga roolis ning täiendava tollikontrolli käigus avastati xxx autos Nissan registrimärgiga xxx peidetud sigaretid. Avastatud sigaretid olid peidetud pagasiruumi põhja alla salakauba veoks ümberehitatud tühimikku. Kokku avastati täiendava kontrolli käigus tühimikkust 14000 sigaretti „Next Violet“; 2020 sigaretti „Kiss Romantic“; 2060 sigaretti „Bayron White“ ning 1920 sigaretti „Kiss Dream“, sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Kokku 20 000 sigaretti peeti kinni. TS § 73 lg sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva -s 1

kauba toimetamises ühendusvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba

deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides. Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmist, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis r hoidmist sellises askendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud.

6(11)

Alates 01.01.2016 kehtiva alkoholi-, tubaka- - ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi , kütuse

ATKEAS) § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt liidu

territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat.

ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekkis füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist

imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle

importimise päeval. Käesoleva seaduse § s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või -

koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt

aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.

ATKEAS § 28 lg 3 kohaselt peab käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 ja § 24 lõikes 201 nimetatud

juhtudel isik esitama aktsiisideklaratsiooni reisija deklaratsiooni vormil ja maksma aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras.

TS § 47 lg 6 sätestab, et reisija, kelle pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirdumisel ei sisaldu deklareerimisele kuuluvat kaupa, deklareerib sellise kauba puudumist tollile tollieeskirjade kohaselt suuliselt või muu toimingu abil.

Kui aga sõidukijuhil on kaasas kaupa koguses või väärtuses, mis ületab maksuseaduses sätestatud maksuvaba piiri, tuleb see kaup TS § 37 lg-st 3 juhindudes deklareerida.

Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18 aastasel füüsilisel isikul oli õigus tuua - väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse mitteärilisel eesmärgil aktsiisivabalt 40 sigaretti.

Suurema koguse üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks.

Komisjoni 2. juuli 1993.a määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt, millega kehtestatakse

rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse

tolliseadustik (määrus nr 2454/93) art 233 lg 1 p a loetakse rohelise ehk ei ole deklareeritavat kaupa koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Tulenevalt

veoki läbivaatuse aktist on Narva mnt piiripunkti jalakäijate nr 16-12.1-5/00/4852 (tl 17) terminalis kaks kontrollikoridori. Määrus nr 2454/93 art 234 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus ilmneb, et artiklis 233 määratletud viisil on käitutud, kuid imporditud või eksporditud kaup ei vasta artiklite 230-232 tingimustele, loetakse asjaomane kaup ebaseaduslikult impordituks.

Kohus leiab, et O.K poolt

TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 23.07.2016 kell 19:03 Ida tollipunktis Narva maantee piiripunktis on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, mille kohaselt ta on nõus väärteo toimepanemisega ja valmis trahvi ära maksma, kuna tunneb end süüdi. O.K ütluste kohaselt on tal Sankt-Peterburis tuttav N ksta 100 eurot kui , kes ütles talle, et kaup (sigaretid) on peidetud ukses ning lubas ma kaebuse esitaja on tagasi Sankt-Peterburis. N selgitas, et tuleb taga põrkerauast kahe poldiga külje peale pandud kaan ära võtta. Ta viimasel korral andis sõiduki N . Võib-olla N tegigi seda. Kaebuse esitaja sellest peidikust midagi ei teadnud. N perekonnanimi on F .

Kohus ei pea O.K ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud peidikust midagi ning tõi sigarette

Eesti Vabariiki N F algatusel eluliselt usutavaks ning tegelikkusele mittevastavaks. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja J K ütlused, mille kohaselt isikule teatati, et ametnikud peavad tuvastama, mis ainega tegemist on või mis peidikus asub ning teatati ka, et kui ametnikud ei tea täpselt, kus kohas asub ligipääs sellele peidikule ning kui ametnikud hakkavad

7(11) seda ise otsima, siis autole võib tekkida vigastused. Peale seda isik nõustus ise näitama ning oli nõus näitama ametnikele, mis seal peidikus on. Isik võttis enda asjade hulgast õiged tööriistad ning ise võttis autost ära taga põrkeraua plastikust. Isik näitas ametnikele, kuidas täpselt luuk lahti käib ning ise võttis luugi auto küljest ära. Ta ise võttis peidikust sigaretipakid sellest avast. Kohtul

pole alust kahelda tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses ning kohus leiab, et nimetatud

ütlustest nähtub see, et kaebuse esitaja oli teadlik peidikust ning selles olevatest sigarettidest, kasutades neile ligipääsemiseks autos olevaid tööriistu.

Eluliselt usutav pole see, et keegi enne sõiduki läbivaatust oskas kaebuse esitajale anda telefoni teel Samuti pole niivõrd täpsed juhtnöörid arvestades sigarettide asukohta neile ligi pääsemiseks.

eluliselt usutav ka see, et kaebuse esitaja andis enda mootorsõiduki, mis tema ja tema ütluste kohaselt tema , kasutada tuttavale abikaasa sissetulekut arvestades on märkimisväärse väärtusega isikule, kelle kohta ta andis väärteomenetluses äärmiselt napid ütlused, mis ei võimaldanud isikut

tuvastada. Seda, et N F pole sigarettide Eestisse toimetamises mingit rolli kinnitavad kohtu

hinnangul ka kaebuse esitaja vastuolulised

ütlused, mille kohaselt N palus teda välja võtta sigaretid, jätma need ja siis andma talle üle kui ta tuleb siia Eestisse. Samas järgmisele küsimusele vastates on kaebuse es F

itaja väitnud, et ta ei tea, kas N käib ka Eestis. Vastuolulisi ütlusi N

osaluse kohta on kaebuse esitaja ka andnud selle kohta, millal N seda autot kasutas. Nimelt kaebuse esitaja ütluste kohaselt palus N autot päev enne seda sündmust. Järgmises lauses aga

teatab kaebuse esitaja, et 2 päeva hiljem andis N auto tagasi. Kui N F oleks selles asjas mingi roll, siis oleks kaebuse esitajal olnud võimalik teha ka enda kõneeristustest väljavõte tõendamaks seda, et piiril olles helistas ta tuttav N , kes selgitas, kus sigaretid asuvad ja kuidas nendele ligi pääseb. Seega kohus leiab, et tõendamist ei leidnud N F osalemine sigarettide ebaseaduslikus

Eestisse toimetamises ning kaebuse esitaja on selles osas andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused eesmärgiga vähendada enda süüd.

Kaebuse esitaja ütluseid kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise kohta kaebuse esitaja poolt kinnitavad tunnistaja J K ik ise ipakid selles ütlused, mille kohaselt is võttis peidikust sigaret t avast. Ametnikud

fikseerisid seda läbivaatusaktiga, mille alla pani isik ka oma allkirja.

Nimetatud tunnistaja ütlustega haakub veoki läbivaatuse akt nr 16-12.1-5/00/4852 (tl 17), mille kohaselt kontrolli käik oli järgmine: 23.07.2016 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti rohelise koridori sõiduauto Nissan Terrano registrimärgiga

xxx vale , mille roolis oli O.K . Auto suunati röntgenläbivalgustusele ning täienda

tollikontrolli veoautode kontrollangaari. Täiendava tollikontrolli käigus avastati autos Nissan registrimärgiga peidetud sigaretid. Avastatud sigaretid olid peidetud pagasiruumi põhja alla xxx ehitatud tühimikku. Tühimikule ligipääsemiseks eemaldati sõiduauto tagumine põrkeraua plastik,

mille taga asus metalliga kaetud tühimiku ava. Kokku avastati täiendava tollikontrolli käigus tühimikust 14000 sigaretti „Next Violet“; 2020 sigaretti „Kiss Romantic“; 2060 sigaretti „Bayron White“ ning 1920 sigaretti „Kiss Dream“, sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Nimetatud koguses Venemaa maksumärkidega sigarettide leidmist kaebuse esitaja sõidukis olnud peidikust kinnitavad ka kaebuse esitaja ütlused.

Seda, et kaebuse esitaja ületas 23.07.2016 Eest Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist piiri tõendab ka väljavõte tema piiriületuste kohta (tl 18-29), mille kohaselt saabus ta 23.07.2016 kell

19:03:33 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. , et väärtegu pandi toime Asjaolu

mootorsõidukiga Nissan Terrano registrimärgiga tõendab ka selle mootorsõiduki xxx registreerimistunnistus (tl 21), kus nähtub, et selle mootorsõiduki omanikuks on kaebuse esitaja.

8(11)

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 23-34), mis samuti tõendab kaebuse esitaja poolt sigarettide ebaseaduslikku Eestisse toimetamist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas.

Seega O.K täitis enda tegevusega TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduväl hk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki isest riigist e

deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks

deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli eest, peitis ta sigaretid enne piiri ületamist sõidukisse tehtud peidikusse.

Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et O.K pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sigarettide varjamise viis kinnitab seda, et antud

juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada Eestisse deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna.

O.K on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse

koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab,

et O.K on talle süüks arvatud TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

O.K-le mõistetav karistus

Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades O.K poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Eelkõige arvestab kohus siinkohal salakauba kogust, mida üritati riiki toimetada. Tulenevalt ATKEAS § 57 lg-st 1

ja KarS § 391 lg st 1 on TS § 73 lg s 1 sätestatud süüteokoosseisuga hõlmatud 41 – - - 100 000 sigareti ebaseaduslik toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks

tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77- 11).

9(11)

Kohus leiab, et O.K pani süüteo toime omakasu motiivil, mis on KarS § 58 p 1 kohaselt karistust raskendav asjaolu, sest arvestades avastatud sigarettide kogust oli kohtu hinnangul tegemist mitte enda tarbeks Eestisse toimetatud sigarettidega. ATKEAS § 571 p 1 kohaselt on

Maksuja Tolliametil alus arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks kui

tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti. Käesoleval juhul on nimetatud kogus

märkimisväärselt suurem nimelt 20 000 sigaretti. Kohus leiab, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et O.K karistamine rahatrahviga 145 trahviühikut, s.o 580 eurot on põhjendatud, kuna tegemist on alla keskmäära jääva karistusega.

Kaebuse esitaja xxx ulatuses (tl 43-44) ja xxx suurus (45- tavad rahatrahvi ositi 46) õigus maksmise võimaldamist.

Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning tulenevalt KarS § 83 lg-st 6 võib väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.

TS § 94 lg 4 kohaselt kohtuväline menetleja võib konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise

eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine.

Kohus leidis, et tõendamist leidis O.K poolt väärteo toimepanemine, mis on

kvalifitseeritav TS § 73 lg 1 järgi ning nimetatud väärteo toimepanemise vahendiks on

sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga , mille omanikuks on sõiduauto xxx registreerimistunnistuse kohaselt O.K ja mis oli väärteo toimepanemise eesmärgil eriliselt ümber ehitatud.

Autoportaalist auto24.ee tehtud väljavõtted (tl 87 88) kinnitavad kaebuse esitaja ütlusi selle - kohta, et nimetatud sõiduki väärtus on ca 3500 eurot.

Kohus leiab, et omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et kaupa ebaseaduslikult Eestisse toimetanud isik

paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos O.K edasise käitumise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt välja toodud

muud argumendid (nt üldsusele vale signaali andmine, sigarettide kogus, hukkamõist toimepandud teo eest) m konfiskeerimiseks ei ootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi ole kohtu hinnangul asjakohased.

Nähtuvalt karistusregistrist pole O.K kordagi varasemalt karistatud ei kriminaalega ka väärteokorras. Seega on senini olnud tegemist seaduskuuleka inimesega, kellel on

isikuandmete kohaselt kõrgharidus. Seega kohus leiab, et määratud karistus, s.o rahatrahv summas 580 eurot saavutab karistuse erija üldpreventiivse eesmärgi ning kaebuse esitaja ei

jätka tulevikus tollieeskirjade rikkumist. Seda, et O.K ei jätka süütegude toimepanemist aitab tagada ka see, et Maksuja Tolliameti kasutuses olevas andmebaasis on olemas märge nimetatud sõiduki ümberehitamise kohta ning tollikontrolli teostavad isikud on

teadlikud, kus sellel mootorsõidukil asub peidik, mis suurendab ohtu samalaadse õigusrikkumise toimepanemisel vahelejäämiseks. Nimetatut kinnitavad tunnistaja J K ütlused,

mille kohaselt MTA ümberehitatud sõidukite kohta eraldi andmebaasi ei ole, on teised andmebaasid, kust saab infot, et sõidukist on nt varem leitud peidikud. Ta isiklikult kontrollib

10(11)

seda kogu aeg. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul mootorsõiduki Nissan Terrano II

registrimärgiga ortsionaalselt omandipõhiõigust. xxx konfiskeerimine riivaks ebaprop Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist aitab ära hoida ka

see, et 218 kohaselt liiklusseaduse § omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb -ja Tolliameti tolliosakonna Ida ühistada Maksu

tollipunkti Narva maantee piiripunkti peainspektori Argo Abermanni 23.08.2016 otsus väärteoasjas nr 930016001158 osaliselt sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx (VIN-

kood VSKTWUR20U0536868), sõiduauto registreerimistunnistuse nr ja autovõtmete xxx konfiskeerimise osas ning tagastada need koht

uotsuse jõustumisel kaebuse esitajale.

Sigarettide kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimine

TS § 94 lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des

73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks

kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 20 000 sigaretti on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning kohus leiab, et need kuuluvad O.K-le. Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni

ei ole tõendatud vastupidist. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud v 20 000 sigaretti on toimetatud Eestisse ebaseaduslikult. astupidine tõendamist.

Seega kohus leiab, et KarS § 83 lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel on kohtuväline menetleja põhjendatult konfiskeerinud O.K-lt

ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega

20 000 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA Ida maksuja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva.

Menetluskulud

Kaebuse esitaja O.K kaitsja Deniss Matvejev esitas kohtuistungil taotluse kaitsjatasu

720 euro väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaebuse koostamiseks 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 tundi ja menetlusaluse isiku kaitsmiseks kohtuistungil 1 tund. Tunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtule on esitatud ka arve nr 2016- 11-01/2, millest nähtub, et kaebuse esitajal on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigustoimingute eest.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

KrMS § 1871

lg 1 kohaselt konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise korral hüvitab menetluskulud riik.

11(11)

Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt, kuna kohus rahuldas ka kaebuse osaliselt,

pidades mootorsõiduki konfiskeerimist mittepõhjendatuks. Kaitsjale makstud tasu suuruse

mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust

kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul on käesoleva

väärteoasja puhul põhjendatud kaitsjale tasu maksmine, tegemist materiaalõiguslikult on keskmise keerulisusastmega vaidlusega.

Kohus leiab, et kaitsja poolt välja toodud õigusabi teenuse osutamise tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on põh

jendatud. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-37-14 on Riigikohtu

kolleegium mõistlikuks lugenud nt 120 ja 135 euro suuruseid tunnihindu (s.h käibemaks). Nimetatud asjades olid õigusteenuse osutajateks vandeadvokaadid, kelle puhul on põhjust eeldada keskmisest kõrgemat õigusteenuse osutamise tunnihinda ning kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot, mis koos käibemaksuga on 120 eurot, sest õigusabi osutajaks on vandeadvokaadi abi.

Eeltoodust tulenevalt kaebuse osalise rahuldamise tõttu mõista Eesti Vabariigilt O.K kasuks välja makstava tasu katteks, kuna kohtul pole võimalik täpselt 360 eurot valitud kaitsjale kindlaks teha, milline õigusabikulu on seotud mootorsõiduki Niisan Terrano II registrimärgiga xxx konfiskeerimise vaidlustamisega ning kohus tuvastab selle asjaolu hinnaguliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik