2-16-13707/252-16-13707/25 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2016-12-30

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-13707 Tsiviilasi MRi ja MR`i hagi IR`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1.MR, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx 2.MR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxx...

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas

Tsiviilasja number 2-16-13707

Tsiviilasi

MRi ja MR`i hagi IR`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: 1.MR, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx 2.MR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja RM, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx, e-post:x Kostja: IR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post: x

Hagihind 1367,82 eurot

Kohtuistungi aeg 19.12.2016

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Välja mõista IR MR`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 09.09.2016 kuni MRi täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 3. Välja mõista IR MR`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 09.09.2016 kuni MRi täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 4. Elatis kanda RM`i pangakontole nr xxxxxxxxxx Swedbank.

MENETLUSKULUD Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-16-13707

Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Pärnu Maakohtu 04.12.2008 määrusega kinnitas kohus IR ja hagejate seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel kohustus IR tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 2175 Eesti krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad leiavad, et kompromissiga kinnitatud elatise suurus ei vasta laste vajadustele, mistõttu nõuavad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja vastuväited (tl 24-28) Kostja leiab, et ei ole majanduslikult suuteline nõutud elatist tasuma arvestades tema töötasu 550 eurot kuus netos ning peab võimalikuks maksta elatist mitte rohkem kui 160 eurot lapse kohta. Kostjale kuulub küll lisaks oma elukohale kinnisasi – xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx, kuid kinnistul asuval ehitisel lasub tähtajatu kasutusõigus kostja emaga. Muu väärtuslik likviidne vara kostjal puudub. Saadavast töötasust tuleb kanda nii transpordikulud kui ka igakuised kulud eluasemele ja toidule. Kostja viitab perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-le 1 leides, et ei ole võimeline andma lastele ülalpidamist nõutud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ka on ta leidnud, et hagis märgitud kulutused lastele on osalt põhjendamatud ja ülepaisutatud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 215 eurot alates 01.01.2016. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, seega jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväited nagu oleks laste vajadused kas põhjendamatud või ülepaisutatud.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla

2-16-13707

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on väitnud, et tema poolt saadavast töötasust ei piisa hagejatele elatise maksmiseks nõutud ulatuses (tl 30). Samas on kostja töövõimeline ning ei esine olukorda, kus tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Pärast kohtuistungit on hagejate esindaja 27.12.2016 esitanud haviavalduse täpsustuse elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks ning lisanud täpsustusele rida tõendeid samas selgitamata, mida ta nendega tõendada soovib. Nimetatud menetlusdokumendid on esitatud pärast tsiviilasja menetluse lõppemist, seega mitteõigeaegselt ning kohus nendega arvestada ei saa, jättes need tähelepanuta. Seega lähtub kohus sellest, et hagejad on nõudnud elatist alates elatishagi esitamisest, so 09.09.2016. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et puudub alus elatise vähendamiseks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Hagejate nõuded on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Niinemägi Kohtunik