3-16-2357/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-2357

Määruse kuupäev

30. detsember 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

kaebus Viru Vangla 19.09.2016.a vastuse nr 6-

14/27073-2 tühistamise, 17.08.2016.a vaide lahendamiseks

kohustamise ja 09.05.2016.a esitatud vaide menetlemisel

tehtud toimingute õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. esitas 20.04.2016.a (üle antud ja registreeritud 22.04.2016.a) Viru Vanglale

taotluse (tl 10) võimaldada tal jalutuskäikude ajal suitsetada.

2. Viru Vangla jättis 04.05.2016.a otsusega nr 6-10/11835-2 (tl 11) taotluse rahuldamata.

Vangla selgitas, et kaebaja viibib alates 05.04.2016.a kartserirežiimil ning Viru Vangla

kodukorra punkti 12.1 kohaselt on kartserikaristust kandval kinnipeetaval suitsetamine

keelatud.

3. esitas 17.08.2016.a (üle antud 18.08.2016.a, registreeritud 19.08.2016.a) Viru

Vanglale vaidena vormistatud avalduse (tl 12), mille kohaselt ta esitas 09.05.2016.a punktis 2

toodud otsusele vaide. Kaebaja ei ole saanud vaidest soovitud koopiat ja vaiet ei ole

lahendatud. Kaebaja taotles ettekirjutuse tegemist 09.05.2016.a vaidest koopia saamiseks ja

vaideotsuse andmiseks.

4. Viru Vangla leidis 19.09.2016.a vastuses nr 6-14/27073-2 (tl 13), et punktis 3 toodud

kaebaja avaldus on märgukiri. Vangla märkis, et kaebaja ei ole 09.05.2016.a vaiet esitanud

ning vanglal puudub võimalus anda sisuline vastus ja koopia olematust pöördumisest.

5. esitas 17.11.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu järgmistes

nõuetes:

- tühistada 19.09.2016.a vastus nr 6-14/27073-2. Tuvastada, et vaide tõlgendamine

märgukirjana oli õigusvastane;

- kohustada vanglat lahendama 17.08.2016.a vaiet;

- tuvastada 09.05.2016.a esitatud vaide menetlemisel tehtud toimingute - vaide koopia

andmata jätmine ja vaide lahendamata jätmine - õigusvastasus.

Kaebaja märkis tuvastamisnõuete esitamise põhjendatud huvina hilisema kahjunõude

esitamise.

6. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kodukorra punkti 12.1 teise

lause, mille kohaselt kartserikaristust kandval kinnipeetaval on suitsetamine keelatud,

õigusvastasuse kindlakstegemiseks (kohtuasi 3-16-1702). Kohus on selle kaebuse menetlusse

võtnud.

Kohtu seisukoht

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited

on tõendatud. Kaebaja faktiliste väidete tõendatuse eeldamine tähendab praegusel juhul

eeldust, et kaebaja tõepoolest esitas 09.05.2016.a Viru Vanglale vaide.

HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel saab tühistamisnõude esitada üksnes haldusakti suhtes.

HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

8. Viru Vangla 19.09.2016.a vastus nr 6-14/27073-2 ei ole käsitletav haldusaktina. Vangla

vastas sellega kaebaja avaldusele, milles kaebaja taotles 09.05.2016.a vaide lahendamist ja

sellest koopia saamist. 19.09.2016.a vastus ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, s.t ei vasta haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1

sätestatud haldusakti tunnustele. Seega puudub kaebajal õigus esitada 19.09.2016.a vastuse

tühistamise nõue.

19.09.2016.a vastus on käsitletav ühena väidetava 09.05.2016.a vaide menetluse käigus tehtud

toimingutest.

9. Kaebaja on nii 19.09.2016.a vastuse kui ka muude 09.05.2016.a vaide menetlemisel tehtud

toimingute suhtes esitanud nende õigusvastasuse kindlakstegemise nõude eesmärgiga esitada

tulevikus hüvitamiskaebus. Kohus leiab, et kaebaja tulevikus esitatav hüvitamiskaebus oleks

ilmselgelt perspektiivitu.

Toimingud, mille õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja soovib, on menetlustoimingud.

Nende toimingutega ei saanud vangla tekitada kaebajale riigivastutuse seaduse (RVastS)

alusel hüvitatavat kahju.

10. Vaidlustatud menetlustoimingud ei saanud olla takistuseks põhivaidlusega ehk punktis 2

nimetatud haldusakti õiguspärasuse üle peetava vaidlusega kohtusse pöördumisel. HKMS §

47 lg 3 näeb isikule ette kaebeõiguse ka juhul, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav

haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt. Sel juhul tuleb tühistamiskaebus

halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud

tähtaja möödumisest arvates. Ka vaide tõlgendamine märgukirjana ei saanud kaebajat

vaidluse jätkamisel takistada. Kaebaja oleks saanud kohtule esitada põhjendused, miks peab ta

esitatud avaldust vaideks, ning kohus oleks selle põhjal saanud hinnata, kas kaebaja on kinni

pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast.

11. Kaebusest ei tulene, et vaidlustatud menetlustoimingud oleksid tekitanud kaebajale

varalist kahju.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Kohtupraktikas on leitud, et selleks, et oleks tegemist mõne eelnimetatud õigushüve

rikkumisega riigivastutuse seaduse tähenduses, mis toob kaasa mittevaralise kahju hüvitamise

rahas, on nõutav riive teatav raskus või intensiivsus.

Kohtu hinnangul ei kujuta vaidlustatud menetlustoimingud iseseisvalt endast ühegi RVastS §

9 lg 1 sätestatud õigushüve sellist riivet, mille intensiivsus õigustaks hüvitise määramist

kaebajale. See tähendab, et hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

12. Kaebeõiguse puudumine tuleneb täiendavalt HKMS § 45 lg 3, mis sätestab, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kohtu hinnangul ei ole need eeldused praeguses asjas täidetud. Kohus põhjendas eespool, et

vaidlustatud menetlustoimingud ei saanud iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Lõplik haldusakt

ehk punktis 2 nimetatud otsus oli nende toimingute tegemise ajal juba antud, vaidlusalused

toimingud tehti selle haldusakti vaidlustamise käigus.

13. Kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik ainult juhul, kui rahuldatakse tühistamis-

või tuvastamisnõue. See tähendab, et kui kaebeõigus puudub haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel, siis puudub see ka kohustamisnõude puhul.

14. Kohus märgib, et kaebaja faktiliste väidete õigsuse eeldus kehtib ainult kaebeõiguse

hindamisel. Kaebuse menetlusse võtmise ja sisulise lahendamise korral oleks kaebajal tulnud

tõendada oma väidet, et ta esitas 09.05.2016.a vanglale vaide.

15. Kaebaja esitas kaebuses taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus selle taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik