2-15-11283/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-11283

Tsiviilasi

ZeroGroup Holding OÜ hagi Lenovo (Beijing) Limited

vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise

lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks

Lenovo (Beijing) Limited avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ZeroGroup Holding OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ZeroGroup Holding OÜ (registrikood 11536594),

lepingulised esindajad patendivolinikud Almar Sehver ja

Ingrid Matsina

Kostja Lenovo (Beijing) Limited (registrikood

110000410127232), lepingulised esindajad v/adv Kaupo

Lepasepp ja patendivolinik Indrek Eelmets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.10.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta

rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4).

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja avaldus

1. 29.07.2015 esitas hageja kostja vastu hagi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise

lõpetamiseks ja alusetult saadud tulu väljamõistmiseks. Kohus jättis 20.01.2016

määrusega hagi läbi vaatamata osas, milles hageja taotles kostjat kohustada lõpetama

hagejale kuuluvast ühenduse kaubamärgina kehtivast rahvusvahelisest kaubamärgist

tulenevaid õigusi rikkuv tegevus Euroopa Liidus ning hoiduma edaspidisest hageja

õigusi rikkuvast tegevusest Euroopa Liidus. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust hagi

läbi vaatamata jätmiseks osas, milles hagi puudutas hageja siseriiklikku kaubamärki.

Kohus jättis ühenduse kaubamärgiga seotud nõuet puudutavad menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.07.2016 maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse esitamisest tingitud kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu määrus

jõustus edasi kaebamata 02.08.2016.

2. Kostja esitas 17.08.2016 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse

kohaselt on kostjal tekkinud esindajakulud 6053 eurot (keskmise tunnitasuga 148.54

eurot käibemaksuta). Sellele lisandub teenuse osutamisega seotud kulu 15 eurot

(kaugekõned seoses kliendi asukohaga väljaspool EL-i). Kostja kinnitas, et

menetluskulud on kantud käesolevas asjas ja taotles mõista menetluskuludelt välja

viivis TsMS § 177 lõike 4 alusel.

3. Kostja esindaja on menetluses seoses ühenduse kaubamärgi kaitse küsimusega teinud

järgmisi toiminguid: 09.10.2015-18.11.2015 – materjalide analüüs, strateegia

paikapanek, suhtlus kliendiga, läbivaatamata jätmise taotluse koostamine – 16,6h;

07.12.2015-14.12.2015 – hageja seisukohaga tutvumine ja sellele vastuse koostamine,

suhtlus kohtu ja kliendiga – 2,95h; 15.12.2015 – kohtule esitatava vastuse lisade

organiseerimine, telefonikonverents kliendiga – 1,4h; 21.01.2016-29.01.2016 –

kohtumääruse analüüs, selle kliendile kommunikeerimine, määruse edasikaebamise

võimaluste uurimine – 3,75h; 05.02.2016 – suhtlus kohtuga – 0,2h; 09.02.2016 –

suhtlus kohtu ja kliendiga seoses määruse edasikaebamisega vastaspoole poolt – 0,4h;

10.02.2016-29.02.2016 – määruskaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine –

15,3h. Kostja teine esindaja, patendivolinik Indrek Eelmets, täidab esindajana

Advokaadibüroo Sorainen määratud toetavat funktsiooni, osaleb õigusliku positsiooni

väljatöötamisel piiratud ulatuses ega osale õigusliku positsiooni kinnitamisel kliendi

poolt. Patendivolinik on asjas teinud järgmisi toiminguid (tunnihind 120 eurot

käibemaksuta): 13.11.2015 – hagi analüüs, hagi läbivaatamata jätmise taotluse

muutmine ja täiendamine – 0,5h; 15.12.2015 – hageja 04.12.2015 seisukohale vastuse

koostamises osalemine – 0,2h; 21.01.2016 kohtumääruse analüüs – 0,15h; 12.02.2016

– määruskaebuse analüüs, määruskaebuse vastuse muutmine ja täiendamine – 1,8h;

15.02.2016 – kostja vastuse täiendav muutmine ja digiallkirjastamine – 0,5h.

4. Vastuseks hageja vastuväidetele selgitas kostja, et vaidlus käesolevas asjas oli

keskmisest keerukam. Seda kinnitab mh see, et kohus võttis esmalt hagi menetlusse

täies ulatuses, kuid otsustas hiljem kostja taotluse alusel hageja nõude ELi

kaubamärgiõiguse rikkumise asjas jätta läbi vaatamata. Menetlus hõlmas äärmiselt

keerulist kohtualluvuse reeglite ja kohalduva õiguse analüüsi. Lisaks ei olnud

küsimuse kohta kohtupraktikat. Kostja menetlusdokumentide lehekülgede arv ei saa

olla kasutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ainus kriteerium. Esindaja

on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.

Arvestades, et menetluskeelena kasutatud eesti keel on kostjale võõras, ei saa

dokumentide tõlkimist ega kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Sama

seisukoht kehtib ka kohtu 20.01.2016 määruse vaidlustamise võimaluste analüüsi

kohta. Seoses hageja viitega 15.12.2015 teenuse kirjeldusele „kohtule esitatava

vastuse lisade organiseerimine“, tuleb märkida, et esialgne vastusdokument

määruskaebusele sisaldas lisasid, mis hiljem eemaldati, asendades lisad viidetega

menetluses juba esitatud dokumentidele.

Hageja vastuväide

5. Kostja esindajate ajakulu on ebamõistlik. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab

kliendi edastatud materjali analüüsi, kuid kohtule ei ole kostja tõendeid esitanud.

Nimekiri sisaldab hulganisti töötunde ka kliendiga suhtlemiseks ja kohtudokumentide

kavandite tõlkimiseks, mis ei ole mõistlik. 18.11.2016 taotluse koostamiseks on

mõistlik ajakulu 5h (mitte 19,7h). 15.12.2015 vastuse koostamisele oli mõistlik

kulutada 8,1h asemel 5h. Märkimisväärne on, et kulude nimekiri sisaldab 15.12.2015

teenuse kirjeldust „kohtule esitatava vastuse lisade organiseerimine“, mis koos

videokonverentsiga võttis aega 2,8h. Kuid 15.12.2015 vastusele ei olnud hagejale

teadaolevalt lisatud ühtegi lisa. Lisaks on kostja analüüsinud 20.01.2016 määruse

vaidlustamise võimalusi (7,5h), kuid see sai olla seotud üksnes siseriikliku kaubamärgi

alusel esitatud nõudega. Määruskaebuse vastuse koostamiseks ja esitamiseks oli

mõistlik kulutada 17,6h asemel 5h.

Esimese astme kohtu määrus

6. Harju Maakohus rahuldas 28.10.2016 määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis

hagejalt kostjale välja menetluskulud 4358 eurot ja viivise.

7. Kostja on menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotluse esitanud kohtu

20.01.2016 määruses sätestatud aja, so 15 päeva, jooksul ühenduse kaubamärgi osas

menetlust lõpetava määruse jõustumisest arvates.

8. Kohtul tuleb TsMS § 175 lõikest 1 lähtuvalt hinnata õigusabikulude vajalikkust ja

põhjendatust. Kohus leidis, et kostja esindajate toimingud on põhjendatud ja vajalikud

osaliselt. Üldmärkusena selgitas kohus, et nõustub kostjaga, et kohtualluvuse küsimus

kaubamärgiasjas oli keskmisest keerukam, eeldades seni Eesti kohtupraktikas napilt

käsitletud EL-i õiguse analüüsi. Seetõttu oli kostjal põhjendatud kasutada lisaks

vandeadvokaadist esindajale ka patendivolinikust esindajat, kes teatud küsimustes nõu

andis.

9. Kohus leidis, et asja materjalidega tutvumisele, suhtlusele kliendiga ja läbivaatamata

jätmise taotluse koostamisele vandeadvokaadil kulunud kokku 16,6h on põhjendatud.

Eelduslikult on hagi asjaoludega tutvumine ja õigusliku olukorra analüüs ning esialgse

seisukoha koostamine kõige mahukam menetlustoiming. Ühenduse kaubamärgiga

seotud nõude kohtualluvuse küsimuses tuli analüüsida Euroopa Kohtu praktikat.

Kohus nõustus kostjaga, et menetlusdokumendi pikkusest ei saa teha automaatset

järeldust selle koostamiseks kulunud mõistliku aja osas. Lühikese, kuid sisuka

menetlusdokumendi koostamine võib olla ajamahukam, kui pika, kuid kirjeldava

dokumendi koostamine. Samuti on näidatud ulatuses olnud vajalik kulu kliendiga

suhtlus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-16 (punktis 13) nentinud, et esindaja ja

kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada

kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Kokkuvõttes on

näidatud kulu põhjendatud. Vastaspoole seisukohaga tutvumine ja sellele seisukoha

koostamine, samuti suhtlus kliendi ja kohtuga on vajalikud ja näidatud mahus (2,95h)

põhjendatud toimingud, arvestades ka asjaolu, et hageja muutis seisukohas osaliselt

esialgseid põhjendusi seoses kohtualluvusega. Hageja on aga õigesti viidanud, et

15.12.2015 kirje juures ei ole vastuse lisade organiseerimine hüvitatav kulu, sest

ühtegi lisa kostja oma seisukohale ei lisanud. Kohus vähendas 15.12.2015 kirje osas

aega poole võrra, so 0,7h. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kohtu 20.01.2016

määruse edasikaebamise võimaluste analüüs sai puudutada üksnes siseriikliku

kaubamärgi küsimust, millega seotud menetluskulude jaotust ei ole kohus kindlaks

määranud. Seega vähendas kohus ajakulu 27.01.2015 kirje juures poole võrra

(0,425h), 28.01.2016 kirje osas tervikuna (0,5h) ja 29.01.2016 kirje osas samuti

tervikuna (0,15h). Kohus nõustus ka sellega, et määruskaebusele vastuse koostamiseks

kulutatud aeg (15,3h) oli ülemäärane. Arvestada tuleb, et selleks hetkeks oli kostja

määruskaebuses nimetatud küsimuses oma seisukoha juba kaks korda esitanud ning

kohtu 21.01.2016 määrust analüüsinud. Kohus leidis, et määruskaebusele vastuse

koostamine ei olnud põhjendatud enam kui 10h vältel. Kohus vähendas seega

10.02.2016-29.02.2016 toimingute osas ajakulu 5,3h. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud töötunde kokku 30,5 (37,6–7,1).

10. Kohus asus seisukohale, et kostja vandeadvokaadist esindaja keskmine tunnihind (ca

150 eurot käibemaksuta) ületab keskmist õigusabi hinda Eestis ülemäära. Riigikohus

on hiljutises lahendis nr 3-2-1-39-16 jäänud seisukohale, et vandeadvokaadist esindaja

keskmine tunnihind on 120 eurot kas koos või ilma käibemaksuta. Kuigi asja võib

pidada keskmisest mõnevõrra keerukamaks, võttis kohus seda arvesse juba vajalike

töötundide hulga arvestamisel. Lisaks oli kostjal patendivolinikust esindaja, kes

spetsiifilisemates küsimustes abistas. Kohus leidis, et praeguses asjas ei ole

põhjendatud kõrgem tunnihind kui veidi üle keskmise, so 130 eurot käibemaksuta.

Põhjendatud vandeadvokaadi kulu on seega 3965 eurot (30,5 x 130).

11. Mis puutub patendivoliniku panusesse, on see kohtu hinnangul olnud mahult

suhteliselt väike ning kõik toimingud on olnud vajalikud, mistõttu kohus kulude

vähendamiseks põhjust ei näinud. Samuti on keskmisega kooskõlas patendivoliniku

tunnihind 120 eurot. Seega on patendivoliniku põhjendatud kulu 378 eurot.

12. Kokku on lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik kulu 4343 eurot. Sellele

lisandub kaugekõnede kulu 15 eurot. Seega kuulub hagejalt kostjale väljamõistmisele

4358 eurot.

13. Hagejal tuleb lähtuvalt TsMS § 177 lõikest 4 tasuda menetluskuludelt viivist alates

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

14. 24.03.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja teha

uus määrus, millega vähendada hagejalt kostjale väljamõistetud menetluskulu suurust.

15. Kohus leidis kostja advokaadist esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 130 eurot,

samas ei ole kohus seda tunnihinda täpsemalt põhjendanud, seevastu on asja keerukust

arvestades pidanud põhjendatuks mõnevõrra suuremat ajakulu. Tavapärasest kõrgema

tunnitasumäära ja enamate töötundide arvestamine ning mõlema põhjendamine asja

keerukusega ei ole õigustatud. Kohus oleks pidanud lubama kas kõrgemat tunnihinda

või suuremaid töötunde.

16. Mõistlikuks peetud ajakulu määruskaebuse puhul puudutab esialgset hagiga tutvumist

ja kostja esmase taotluse koostamist ning kohtule esitamist, samuti kostja vastust

hageja määruskaebusele. Kostja 18.11.2015 taotluse koostamisega on seotud kokku

19,7h, mida kohus pidas mõistlikuks menetluskuluks. Hageja sellega ei nõustu.

Varasemalt avaldas hageja, et mõistlikuks ajakuluks võib olla 5h, kuid täiendavaid

selgitusi analüüsides leidis, et mõistlik ajakulu ei tohiks ületada 10h. Lisaks on kostja

analüüsinud maakohtu 20.01.2016 määruse vaidlustamise võimalusi 7,5h. Kohus

vähendas hageja argumentide alusel kostja ajakulu 1,075h. Arvestades, et

menetluskulu puudutab üksnes kostja suhtes positiivse tulemusega lahendit, puudus

mõistlik vajadus analüüsida kostjale positiivsed määrust ka 6,425h ulatuses.

Määruskaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks pidas hageja mõistlikuks 5h,

mitte 12,3h, nagu maakohus leidis (10h advokaadi töö ja 2,3h patendivoliniku töö).

Kostja menetluskulude nimekirjast ja kohtumäärusest ei nähtu, kes on vastavad

toimingud teinud, sh kas 19.10.2016 käis kohtus toimikuga tutvumas lepinguline

esindaja või muu isik ja kas muu isik oli üldse nt advokaat.

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuses esitas

hageja ka taotluse määruskaebemenetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja

kostjalt õigusabikulude 360 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks.

Edasine menetluse käik

18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu

28.10.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks

või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebusega on hageja vaidlustanud määruse osas, milles kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldati. Maakohtu määrusele ei

ole edasi kaevatud osas, milles avaldus jäi osaliselt rahuldamata, seega selles osas on

määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu

määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja

§ 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

20. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium ei

nõustu, et tavapärasest kõrgema tunnitasumäära ja enamate töötundide arvestamine

ning mõlema põhjendamine asja keerukusega ei ole õigustatud. Ringkonnakohus ei

näe põhjust, miks ei võiks asja keerukust nii tunnitasumäära kui töötundide hindamisel

mõistlikus ulatuses arvesse võtta. Lisaks leiab kolleegium, et tegelikult ei ole

maakohtu kohaldatud tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) keskmisest vandeadvokaadi

tasust praeguses Eestis oluliselt kõrgem, vaid seda võib pidada kohtupraktikat

arvestades pigem keskmiseks tunnihinnaks. Kuigi käesoleva aasta lahendis nr 3-2-1-

39-16 pidas Riigikohus mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta

(punktis 13), siis lahendites nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 on peetud mõistlikuks

tunnitasuks vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta (viimases

lahendis põhjendusel, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega).

Arvestades, et nt 153 eurot käibemaksuta on keskmisest keerukama ja mahukama

vaidluse puhul Riigikohtu hinnangul mõistlik tunnitasu, siis 130 eurot käibemaksuta

võiks pidada pigem keskmiseks tunnitasumääraks. Seega ei saa asuda seisukohale, et

kohus on kohaldanud keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Kuivõrd maakohus on

põhjendatult leidnud, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega, millisele

hinnangule ka kaebaja vastu ei vaidle, oli õigustatud maakohtu poolt võtta asja

keerukust arvesse ka töötundide hindamisel ning sellest tulenevalt pidada

põhjendatuks mõnevõrra suuremat ajakulu.

21. Kolleegium nõustub ka maakohtu määruse põhjendusega kostjale osutatud õigusabi

mahu osas. Maakohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb lugeda

õigusabi vandeadvokaadist esindaja puhul 30,5h ja patendivolinikust esindaja puhul

3,15h ulatuses kostja esindamisel ühenduse kaubamärgiga seotud nõude puhul

vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud

toimiku materjalidele tuginedes kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt kostjalt väljamõistetavat

menetluskulu. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja

vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Hageja

on määruskaebuses vaidlustanud sisuliselt kolme menetlustoiminguga seotud ajakulu,

kuid ei ole põhjendanud, miks konkreetsele toimingule peaks kuluma just selline aeg

nagu pakub hageja. Ekslik on kaebuse väide, et maakohtu 20.01.2016 määruse

vaidlustamise võimaluste analüüsiks kulutas kostja 7,5h, millist ajakulu vähendas

maakohus üksnes 1,075h ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest

nähtub, et kõnealuse määruse edasikaebamise võimaluste analüüsiks kulus kostja

esindajal kokku 3h (sh 27.01.2016 töötundides 1,7h sisaldus ka ülevaate koostamine

kliendile), millest ühenduse kaubamärgiga seotud nõude kuludeks on 1,5h (sh

27.01.2016 töötundides 0,85h sisaldus ka ülevaate koostamine kliendile). Maakohus

vähendaski määruse vaidlustamise võimaluste analüüsi kulu täies ulatuses, so 1,075h

ulatuses, pidades 27.01.2016 ajakulu põhjendatuks pooles ulatuses, so arvestuslikult

selles osas, mis kulus ülevaate koostamiseks kliendile. Mis puudutab ajakulu kostja

18.11.2015 taotluse ning määruskaebuse vastuse koostamisega seotud toimingutele,

siis 18.11.2015 taotlusega seotud toimingute osas on maakohus põhjalikult oma

vastavat seisukohta põhjendanud ning kolleegium nõustub sellega täielikult.

Määruskaebuse vastusega seotud toimingute osas märgib kolleegium, et need

hõlmasid endas lisaks vastusedokumendi koostamisele ka määruskaebuse ja selle

mahuka lisaga tutvumist, kliendile ülevaate andmist ning vastuse tõlkimist inglise

keelde. Viidatud toiminguteks on põhjendatud ajakulu 2,3h patendivoliniku tööd ja

10h advokaadi tööd, arvestades ka määruses eelnevalt leitut, et vaidluse keskmise

keerukuse tõttu on õigustatud mõnevõrra suurem ajakulu. Riigikohus on korduvalt

väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabile

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

22. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega jääb rahuldamata vastustaja vastuses esitatud

taotlus määruskaebemenetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja kaebajalt

väljamõistmiseks.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/