3-16-2556/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2556 Haldusasi AN esialgse õiguskaitse taotlus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada AN määruskaebuse esitamisel nõutava 15 (viisteist) euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. 2. Võtta menetlusse AN määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a määruse peale haldusasjas nr 3-16-2556. 3. Jätta AN määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-2556 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav AN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses sellega, et Tallinna Vangla ei järgi asjaajamiskorda ning rikub igasuguseid menetlusnorme. Ühtlasi palus AN vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud ja Tallinna Vanglas 07.12.2016 registreeritud avaldusest nähtuvalt on AN esitanud vanglale taotluse, et tema erinevaid pöördumisi ei registreeritaks vanglas sama registreerimisnumbri alla, vaid neid menetletaks kõiki eraldi.

2. Tallinna Vangla selgitas 15.12.2016 kirjalikus vastuses, et AN 07.12.2016 taotlus on menetluses ning seda ei ole veel lahendatud.

3. Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2016 määrusega AN esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. AN sooviks on saavutada tema pöördumiste menetlemine menetlusnorme ja head haldustava järgides. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos

3-16-2556 2(2) kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Praegusel juhul on Tallinna Vangla kinnitanud, et ei ole AN 07.12.2016 taotlust veel lahendanud. Seega on taotlus alles menetluses ning vangla ei ole teinud otsust toimingu sooritamise või sellest keeldumise kohta, mistõttu on ilmne, et veel ei ole alanud ka võimalik vaidemenetlus. Kuna esitatud ei ole vaiet haldusorganile ega kaebust halduskohtule, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võimalik. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu tuleb AN esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Isegi kui tegemist oleks üksnes puudustega kohustamiskaebusega, tuleks see tagastada, sest AN ei ole läbinud vangistusseaduse § lg-s ettenähtud kohustuslikku vaidemenetlust. Taolist kohustamiskaebust ei saaks siiski pidada perspektiivikaks ka sisuliselt, sest haldusorganil on igal juhul kohustus menetleda pöördumisi nõuetekohaselt ning Tallinna Vangla kohustamise nõude muudaks perspektiivituks ka asjaolu, et AN viibib praegusel ajal juba Tartu Vanglas. Kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahendata, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

4. AN esitas 28.12.2016 määruskaebuse, milles jääb kõigi halduskohtule esitatud taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ja määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse peale määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mida AN ei ole tasunud. Menetlusabi andmise tingimuseks on taotleja suutmatus kanda menetluskulusid oma majandusliku seisundi tõttu (HKMS § 111 lg 1). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaebaja maksejõuetuses, mida kohtud on tuvastanud ka mitmetes teistes asjades. Seetõttu tuleb AN määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest HKMS § 110 lg 1 p 1 ning §-de 111, 112 ja 116 alusel vabastada ning võtta määruskaebus HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse.

6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. HKMS § 249 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt saab halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamist kaaluda vaid juhul, kui kohtule on esitatud kaebus, samuti siis, kui kaebust ei ole veel esitatud, kuid käimas on vaidemenetlus. Kuna AN 12.12.2016 esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks ei olnud Tallinna Vangla veel lahendanud AN 07.12.2016 pöördumist, siis ei saanud asjas esineda käimasolevat vaidemenetlust. Samuti ei nähtu halduskohtule esitatud taotlusest ühtegi AN suhtes tehtud konkreetset toimingut, millega võiks olla rikutud tema subjektiivseid õigusi, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust käsitada ka kaebuse esitamisena.

7. Eelneva põhjal jääb AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Saarmets Kohtunik