3-16-2166/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29.12.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2166

Haldusasi

XX

kaebus

Lasnamäe

Linnaosa

Valitsuse

linnamajanduse osakonna 19.10.2016 kirja nr 7-2.1/2125

peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse

haldusasjas nr 3-16-2166 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakond kohustas 19.10.2016 kirjas nr

7-2.1/2125 XX vabastama kaebaja ning tema täisealiste laste BB ja AA poolt ebaseaduslikult

hõivatud Tallinna linnale kuuluva sotsiaaleluruumi (aadressil XXX) hiljemalt 31.10.2016 kl

15.00. Sotsiaaleluruumi üürnik, XX tütar QQ suri 27.01.2016. Tallinna Linnavalitsuse

07.05.2003 määrusega nr 38 kinnitatud „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva

sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimused“ p 20.2 kohaselt lõpeb üürileping üürniku surmaga.

Seega on üürileping lõppenud.

2. XX esitas 28.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

linnamajanduse osakonna 19.10.2016 kirja tühistamiseks. Kaebaja on 100% töövõimetu ja

raske puudega ning kõnealune korter on tema ainus elukoht.

3. Tallinna linn leidis vastuses, et kaebus ei ole põhjendatud. Tegu on ühetoalise

sotsiaalkorteriga, üldpinnaga 34,2 m2, mis eraldati Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006

korraldusega nr 1307-k QQ-le. Tallinna Linnavalitsus pikendas 11.01.2012 korraldusega nr 39-

3-16-2166

2(4)

k QQ-ga 14.02.2007 sõlmitud üürilepingut nr 6-13/07/16 kuni 13.02.2017. Vastavalt Tallinna

Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate

eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra“ p-le 35 on üürile antud eluruumi

üürniku abikaasa, alaealise laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamine lubatud

linnavara valitseja loal. QQ esitas 07.07.2014 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse, milles

palus luba majutada temale üüritud sotsiaaleluruumi oma ema XX (sündinud XX.XX.XXXX),

venda BB (sündinud XX.XX.XXXX) ja õde AA (sündinud XX.XX.XXXX). Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse eluaseme komisjon jättis 04.09.2014 koosolekul taotluse rahuldamata,

selgitades, et kaebaja, BB ja AA elukohaandmed on kantud rahvastikuregistrisse Põhja-

Tallinna linnaosa täpsusega ning nad on arvel munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena

Põhja-Tallinna Valitsuses, kuhu nad peaksid pöörduma oma elamispinna probleemidega.

Kaebajal on perekonnaseaduse §-le 96 vastavad ülalpidamist andma kohustatud isikud (poeg ja

tütar), kes on töövõimelised isikud ja töötavad, seega võimaldavad perekonna sissetulekud

üürida eluruumi erasektorist. Kaebaja tõsteti võlgnevuse tõttu välja talle Tallinna linna poolt

üürile antud munitsipaalkorterist aadressil EEE. Tallinna Linnavaraameti 28.10.2014

käskkirjaga nr 1.-2/238 anti kaebaja, BB ja AA kasutusse voodikohad sotsiaalmajutusüksuses

aadressil TTT, kuid kaebaja jättis vastava lepingu sõlmimata. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on

korduvalt nõudnud QQ-lt üürilepingu rikkumise lõpetamist ning eluruumi elama mitte

registreeritud isikute eluruumist lahkumist. Sellele vaatamata jätkasid isikud eluruumi

omavolilist kasutamist. Lasnamäe Linnaosa Valitsus sai 18.10.2016 teada üürniku QQ surmast

ja tegi koduvisiidi, kus kaebaja valetas teadlikult ja ütles, et tema tütar QQ ei ole kodus ja tuleb

hiljem. Seega varjas kaebaja pahatahtlikult oma tütre surma, eesmärgiga kasutada omavoliliselt

eluruumi.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 31.10.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel (resolutsiooni p 1).

Kaebaja eesmärgiks on jätkata sotsiaaleluruumi kasutamist, kuid kaebusega pole võimalik seda

eesmärki saavutada. Kaebajal puudub õiguslik alus korteri kasutamiseks. Korter kuulub

Tallinna linna omandisse, kes oli andnud selle sotsiaaleluruumina üürile kaebaja tütrele QQ-le.

Eluruumide korra p 35 ja üürilepingu tingimuste p 15 kohaselt on üürile antud eluruumi üürniku

abikaasa, alaealiste laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamine lubatud linnavara

valitseja, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum, loal, mis on vormistatud linnavara valitseja

korralduse või käskkirjaga. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei andnud QQ-le luba paigutada talle

üüritud sotsiaaleluruumi oma ema, õde ja venda, kes seega elasid seal ebaseaduslikult.

Üürilepingu tingimuste p 20.2 järgi lõpeb leping üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja

loal eluruumis elanud isik teatab 1 kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku

asemel lepingusse astuda. Kuna puudus Tallinna linna nõusolek kaebaja, BB ja AA

majutamiseks XXX korterisse, ei ole neil vastavalt üürilepingu tingimuste p-le 20.2 ja

eluruumide korra p-le 38 õigust taotleda pärast üürniku surma üürilepingu ülevõtmist. Seega

puudub kaebajal õigus nõuda Tallinna linnalt XXX korteri kasutamise jätkamist ja temaga selle

korteri osas üürilepingu sõlmimist. Tallinna linnal on õigus nõuda talle kuuluva korteri

vabastamist ebaseaduslikust valdusest.

Asjaolud, et kaebaja on harjunud vaidlusaluses korteris elama, tal ei ole üürivõlga ning ta on

puudega ja töövõimetu, ei anna õigust nõuda korteri kasutamise jätkamist. Kui kaebajal puudub

eluruum ja võimalus seda üüriturult hankida, on tal õigus taotleda Tallinna linnalt munitsipaal-

või sotsiaaleluruumi üürileandmist, esitades Tallinna linnale avalduse enda arvele võtmiseks

eluruumi üürimist taotleva isikuna. Praeguseks ei ole kaebaja sellist avaldust esitanud, seega

puudub võimalus kohustada Tallinna linna kaebajale eluruumi tagama. Avaldus tuleb esitada

linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid kaebaja viimase elukoha andmed kantud

3-16-2166

3(4)

rahvastikuregistrisse (Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna

linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ p 4).

Kuna rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja viimaseks registreeritud elukohaks Põhja-Tallinn,

tuleb avaldus esitada Põhja-Tallinna Valitsusele. Asjaolu, et kaebaja oli kunagi Põhja-Tallinna

Valitsuses eluruumi üürijana arvel, kuid kustutati sellest nimekirjast, ei takista tema uuesti

arvelevõtmist (eluruumi taotlejate korra p 17). Olukorras, kus isikul puudub reaalselt

elamispind, tuleb Tallinna linnal lahendada avaldus isiku eluruumi üürijana arvelevõtmiseks

kiiremas korras või pakkuda võimalusel ajutist lahendust isiku majutamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebaja omab sissekirjutust Põhja-

Tallinna linnaosas, kuid tal puudub reaalne elamispind. Kaebaja tütar AA on taotlenud

Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt sissekirjutust kõnealusesse sotsiaaleluruumi, kuid Lasnamäe

Linnaosa Valitsus keeldus sellest 2014. a. Muu elamispinna puudumise tõttu on kaebaja ja tema

80%-lise töövõimetusega tütar AA elanud alates 2009. a kõnealuses korteris. Kaebaja oli alates

2008. a Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse korterijärjekorras, kuid kustutati sealt 2016. a

aprillis. Kaebaja esitas 24.10.2016 avalduse enda ennistamiseks järjekorda. 24.11.2016 seisuga

ei ole Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus avaldusele vastanud. Kaebajal ei ole oma tervisliku

seisundi

tõttu

võimalik

elada

Põhja-Tallinna

Linnaosa

Valitsuse

pakutud

sotsiaalmajutusüksuses, kuna seal on ühiskasutuses köök ja sanitaarruumid. Kaebaja ja tema

tütar AA vajavad pidevat hoolt ja ühisruumides ei ole see võimalik. Põhiseaduse (PS) §-st 10

tulenev inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõte tähendab mh, et inimese vajadus eluasemele on

rahuldatud. PS § 28 lg 4 järgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike

omavalitsusüksuste erilise hoole all. Kui isik ei saa toimetulekuga hakkama, peab PS § 27 lg-

de 3 ja 5 kohaselt isikut esmajärjekorras aitama tema pere, ent kui ka pere ei suuda oma liikme

abivajadust piisavalt rahuldada, tuleb ühiskonnal isikut abistada. Kaebaja pojal ja tütrel puudub

samuti elukoht ja piisav sissetulek erasektorist eluaseme üürimiseks. Kaebaja palub jätta korteri

Lasnamäe Linnaosa Valitsusega sõlmitava üürilepingu alusel enda kasutusse ning võimaldada

talle ja tema tütrele saada korterisse sissekirjutus.

6. Tallinna linn palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

määruse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2

tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul puudub kaebajal sõltumata

tema tervislikust või sotsiaalsest olukorrast õiguslik alus vaidlusaluse korteri kasutamise

jätkamiseks. Halduskohus tuvastas õigesti, et kuivõrd QQ ei saanud Tallinna linnalt nõusolekut

kaebaja ja tema kahe teise lapse majutamiseks XXX korterisse, puudub neil üürilepingu

tingimuste p 20.2 ja eluruumide korra p 38 kohaselt õigus taotleda üürilepingu ülevõtmist.

Seega puudub kaebajal õigus nõuda Tallinna linnalt XXX korteri kasutamise jätkamist ja

temaga selle korteri osas üürilepingu sõlmimist. Kaebajale ei tulene õigust korteri kasutamise

jätkamiseks ka asjaoludest, et ta on harjunud selles korteris elama, tal ei ole üürivõlga ning tema

ja tema tütar on töövõimetud.

9. Halduskohus selgitas põhjalikult ja õigesti, kuidas kaebaja saab taotleda vastustajalt

eluruumi, kui tal puudub eluruum ja võimalus seda üüriturult hankida.

3-16-2166

4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets