1-08-9992/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-9992 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 27.02.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.D

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.D

sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx xxx, töökohta ei oma Karistuse kandmise algus 19.02.2008 ja lõpp 18.04.2009 RESOLUTSIOON Vabastada T.D (isikukood xxx)

temale Viru Maakohtu 17.10.2008 otsusega mõistetud

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata Aleksandr T.D-le katseajaks 1 (üks) aasta.

Kohustada T.D katseajal järgima

Karistusseadustiku

§75 lg.1

sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

- elada kohtu määratud alalises elukohas xxx

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

2 järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa el

ukohast

lahkumiseks

kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada T.D katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätest

atud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume -

otsida endale töökoht või võtta end töötuna

Tööhõiveametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel

- osaleda sotsiaalabiprogram

mis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Määrata T.D kriminaalhooldusele Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu T.D karistuse

kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.02.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T.D on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §183 lg.2 p.2 järgi (karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust) ja §213 järgi (karistuseks 1 aasta vangistust). KarS §64 lg.1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistus, mida KrMS §238 lg.2 alusel vähendati ja lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 2 kuud vangistust.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Vangla hindamisrühm tingimisi vabastamist ei toeta, kuna leiab,

et kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele peab eelnema sotsiaalprogrammide läbimine. Kinnipeetaval napib oskusi seada elus sihte ning tegutseda eesmärgikindlalt

ja paindlikult. See võib teda viia ebakohaste valikute tegemiseni enda elu korraldamisel ja oma vaba aja sisustamisel. Vähene enesedistsipliin, kalduvus saada

3 elus kergemini hakkama ning ootus, et teised inimesed tema eest vastutust võtaks,

võib viia probleemse käitumise jätkamiseni. Ohustatud on terve ühiskond, kuna

kinnipeetavat on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise ning arvutikelmuse eest.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökohta, vanglas ta sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Enne vangistust tarvitas narkootilisi aineid. Kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib teist korda. Kinnipeetava lähivõrgustikuks on ema, vanaema-vanaisa ja

vend, kes viibib käesoleval ajal vangistuses Murru Vanglas. Kinnipeetava

vanavanemate ja ema ütlused selles osas, mitu inimest elab korteris, kuhu

vabanemisel asub elama kinnipeetav, ei ühti. Vanavanemad ei ole kindlad, et

kinnipeetav loobub narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetava ema korter on 3- toaline, rahuldavas seisukorras, kuid ilma pesemisvõimaluseta. Ema on töötu ja saab

sotsiaaltoetust. Vanavanemad on pensionärid. Kuna kinnipeetava vend asub peale vabanemist elama samale aadressile ja mõlemal vennal on narkosõltuvus, siis on

nende poolt uuesti narkootikumide tarvitamisele asumise ja uute kuritegude toimepanemise risk kõrgenenud. Kriminaalhooldaja leiab, et kuna kinnipeetav ei ole läbinud vangistuses programmi narkosõltuvusest vabanemiseks, on tema vabastamine enneaegne.

Maakohtu istung

Süüdimõistetu T.D taotles maakohtu istungil enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja seletas, et asub elama ema juurde, kes elab üksi. Narkootikume ei ole ta tarvitanud juba 1,5 aastat, võlgu on tal jäänud umbes

25 000 krooni. Vangistuses on ta kirjutanud avaldused, et läbida programmid 12

sammu ja Convictus, kuid siiani pole talle kohta pakutud. Vabanedes püüab ta tuttavate kaudu asuda tööle raudteele Mustajõel.

Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et resotsialiseerumise

huvides on otstarbekas T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leidis, et süüdimõistetule tuleb panna lisaks KarS §75 lg.1 p.1 – 5 veel ka lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustused ja määrata katseaeg 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest.

Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga nõustus maakohtu istungil prokuröri arvamusega. Kaitsja leidis, et vangla iseloomustuses oli ainus asjaolu, miks vangla ei

nõustunud vabastamisega tingimisi enne tähtaega, ainult sotsiaalprogrammide

mitteläbimine. Samas ei nähtu vangla materjalidest, et T.D oleks keeldunud neid läbimast. Süüdimõistetu enda seletuste kohaselt olid tal avaldused kirjutatud, kuid antud hetkel polnud programmides kohti.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et T.D tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

4 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et T.D on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab karistust KarS §183 lg.2 p.2 ja

§213 järgi, s.o. ka narkootikumidega seotud süüteo eest. Tegemist on üliohtliku rahvatervisevastase süüteoga.

Käesolevaks ajaks on T.D ära kandnud enamuse talle mõistetud

karistusest. Karistuse tähtaja lõpp on 18.04.2009. Sellegipoolest on T.D nõus enda vangistusest vabastamisega tingimisi enne tähtaega katseajaga 1

aasta, kuna leiab, et järelevalve panemine talle aastaks aitab teda tavaellu sotsialiseerumisel ning ka töö leidmisel. Süüdimõistetu on nõus läbima vastavaid sotsiaalprogramme ka vabaduses.

Maakohus hindab positiivseks antud juhul asjaolu, et vangistuses ei ole T.D

distsiplinaarkorras karistatud. See näitab süüdimõistetu soovi asuda paranemise teele.

Samuti leiab maakohus, et positiivselt mõjub süüdimõistetule lähedaste, nii ema kui

vanavanemate moraalne toetus. Vanaema on nõus T.D esialgu toetama ka materiaalselt.

Süüdimõistetu seletuste kohaselt on tal tuttavate kaudu võimalik saada töölise koht

raudteel xxxl. Arvestades tänast situatsiooni tööjõuturul Ida-Virumaal, on mingisugusegi töö leidmine vangistusest vabanemisel positiivne näitaja.

Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et on otstarbekas vabastada T.D

vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus nõustub siinkohal süüdimõistetu enda seisukohaga, et olles edaspidi veel aasta järelevalve all, on see muuhulgas ka garantiiks, et kinnipeetav ei pane toime uusi kuritegusid. Samuti on teda järelevalve all võimalik resotsialiseerumisel suunata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine annab kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista T.D-le ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse T.D KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete järgimisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15-ks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

5

Maakohus peab põhjendatuks prokuröri poolt nimetatud lisakohustuste panemise

süüdimõistetule, kuid leiab, et kohustus asuda tööle ühe kuu jooksul peale

vabanemist ei ole põhjendatud. Seetõttu paneb maakohus T.D-le järgmised KarS §75 lg.2 sätestatud lisakohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- otsida endale töökoht või võtta end töötuna Tööhõiveametis arvele ühe

kuu jooksul alates vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisest

- osaleda

sotsiaalprogrammides, mida

pakub

ja

võimaldab

kriminaalhooldusametnik.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik