4-08-10475/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märtsil 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-10475 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Andres Aasma kaebus Lääne Politseiprefektuuri 7.10.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,004516 Menetlusalune isik Andres Aasma, isikukood 39108234912, elukoht xxxxx, õpilane xxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri 7.10.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,004516 muutmata ja kaebus rahuldamata.

Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Väärteo kohtueelne menetlus Väärteokirjelduse järgi on menetlusalune isik juhtinud mootrosõidukit 19.08.2008.a kella

20.30 ajal joobeseisundis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kontrollimisel esitas piiratud juhtimisõigusega juhiloa, mootorsõidukis tema kõrval puudus lapsevanem või lapsevanema poolt selleks volitatud isik, kellel on olemas B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat. Rikutud on liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 ja liiklusseaduse (LS) §

23 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo LS § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi. Otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud LS § 7419 lg 1 kohaselt rahatrahviga 210 trahviühikut, mis on 12600 krooni. Lisakaristusena on kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine sama paragrahvi 2.

lõike alusel 4 kuuks. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik põhjendab ja selgitab, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaidlustab otsuse osas, mis puudutab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Ta ei teadnud, et oli narkojoobes, kuna ei ole kunagi teadlikult narkootilist ainet tarvitanud ning, et talle 19.08.2008 kell 21 xxxxxx haiglas narkootilise aine joove tuvastati, tuli talle üllatusena. Ainus võimalus, kuidas sai väidetav kanep sattuda tema organismi, oli 19.08.2008 kella 20.15 paiku, kui tema ootas autos oma sõpru kaubamaja juures xxxxxx tänaval, tulid tema juurde talle tundmatud kolm noormeest, kes palusid ennast xxxxx viia.

Sõidu ajal noormehed suitsetasid ja tema ei osanud arvata, et see on kanep ning hingas passiivselt suitsu sisse, samuti ei osanud arvata joove tekkimist. Ise ta ei suitseta ja ei oska vingu järgi öelda, mida see sisaldab. Joobeseisundi tuvastamise aktis on leitud, et pupillid olid laienenud ja et kand-varvas kõnd sirgjoonel on ebakindel ja täpsemad liigutused aeglustunud, kuid 10 minutit enne meditsiinilist läbivaatust ta jooksis politseinikega võidu (väärteoasi 2510,08,004861) ja pärast seismajäämist väänati tema käsi. Joobeastme määramise otsust saab vaidlustada ja vaie tuleb esitada maakondliku liiklusmeditsiinikomisjonile, kuid xxxxxx sellist komisjoni ei ole.

Joobeseisundi peab tuvastama arst, kuid haigla tualetis sundis politseametnik teda jooma ohtralt vett ning topsikusse urineerima ning politseiametnik T I ähvardas ta kinni panna 48 tunniks, kui tal häda 5 minutiga peale ei tule. Enne meditsiiniasutusse toimetamist ning joobeseisundi tuvastamise toimingut ei selgitatud talle õigusi ega kohustusi, samuti menetlustoimgusse puutuvaid asjaolusid ega lubatud kaitsjaga ühendust võtta, seega kahtleb, kas tal üldse esines joove ja kas joobe tuvastamise protseduur oli seadusega kooskõlas. Leiab, et tema käitumises puudus tahtlus või ettevaatamatus ka siis, kui tal esines ka narkootilise aine joove, kuna ei pidanud endal joobe olemasolu võimalikuks.

Väärteoasjas 2510,08,005233 heidab politsei ette, et tarvitas narkootilist ainet kanepit xxxxx haiglas joobeseisundi tuvastamise ajal, 40 minutit pärast juhtimiselt kõrvaldamist. Ta ei ole teadlikult kunagi narkootilisi aineid tarvitanud. Väärteo tunnuste puudumisel taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist joobes juhtimise osas. Tunnistab süüd, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kahetseb puhtsüdamlikult, palub arvestada, et on alaealine. Tutvudes kohtuvälise menetleja arvamusega, esitab omapoolse täiendava seisukoha kohtuvälise menetleja arvamusele, selgitades, et ta ei olnud teadlik, et teiste isikute suitsetamine võib olla temale kahjulik või temal joobe tekitada.

Sai sellest teada alles erialast kirjandust uurides. Kuna need noormehed olid temast vanemad ja ka alkoholi tarvitanud, siis temast ei olnud nende keelajat, kui nad suitsetada tahtsid. Avas küll veidi juhipoolset akent, kuna suitsuhais on vastik, kuid täiesti avatud akendega ei ole võimalik maanteel sõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja on leidnud, et haiglal ei pea olema joobe tuvastamiseks akrediteeringut, kuna toksikoloogiaprotokoll on tehtud koostöös EKEI-ga, kuid kuna proovis ei määrata uuritava aine kogust ja kanepi jälgi võib leida ka kuni kolm kuud peale aine sattumist organismi, siis ei saa antud proovide põhjal otsustada, kas proovi andnud isikul esines joobeseisund või mitte.

Leiab, et tema haiglasse toimetamisel ja temalt proovi võtmisel rikuti tema seaduslikke õigusi, kuna proov võeti ähvarduste ja sunni läbi ning proovi ei võtnud meditsiinitöötaja vaid politseametnik ja kohtuväline menetleja on jätnud need asjaolud seisukohata. On endiselt seisukohal, et kui tal ka esines joove ja joobe tuvastamine oli seaduslik, puudub tema käitumises väärteokoosseisu subjektiivne koosseis ja ta ei ole seda tegu toime pannud. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, olles tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et asjaolu järgi, kuidas narkootiline aine passiivse suitsetamise kaudu on kaebuse esitaja organismi sattunud, on tegemist pigem kannatanuga.

Samuti on kahtluse alla sattunud xxxxx Haigla akrediteeringu olemasolu ning sisuliselt võtab selle kahtluse õigeks ka kohtuväline menetleja, lisades, et selle puuduse kompenseerib xxxxx Haigla koostöö Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, kes analüüsib isikutelt võetud proove. Kuid kaitsjale jääb arusaamatuks kompententsi jagamine vastavate uuringute läbiviimisel, kuna materjalidest nähtub, et 19.08.2008 kell 21 on kaebuse esitaja narkojoobe tuvastanud xxxxxxx haigla arst, kuid toksikoloogia uuringuks vajaliku proovi võtjaks on olnud politseitöötaja, mis seab kahtluse alla kogu läbiviidud uuringu seaduslikkuse.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Kui menetlusalune isik teadis, et sissehingamisel satub kahjulikke aineid organismi, siis miks ta lubas mitte temale kuuluvas kinnises sõidukis suitsetada või miks ei avanud aknaid. Vastus väitele, et xxxxx Haigla ei teosta joobeseisundi tuvastamist, on xxxxx Haigla koostöö Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, kes analüüsib isikutelt võetud proove ning see nähtub ka toksikoloogiauuringu katseprotokollist nr 62T. Vaatamata maakondliku liiklusmeditsiinikomisjoni puudumisele, tuleb vaie esitada haiglale.

Kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Peale kaitsja arvamuse saamist on kohtuvälise menetleja ametnik vastanud, et tuleb eristada õiguseid ja kohustusi, mis on isikul riikliku järelevalve teostamisel ja väärteomenetluses menetlustoimingute teostamisel. Joobe tuvastamine toimub üldjuhul riikliku järelevalve käigus, alles seejärel, kui ametnik sedastab, et tegemist on süüteoga, alustab ta asja menetlemist ning esimest toimingut tehes tutvutatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluses kehtivaid õigusi ja kohustusi.

Politseiametnik ei ole Vabariigi Valitsuse 2.04.2001.a määruse nr 120 § 2 lg 5 kohaselt joobeseisundi tuvastajaks. Kuna ametnikul tekkis põhjendatud kahtlus, siis viis ta isiku joobeseisundi tuvastamiseks pädevasse tervihoiuasutusse. Põhjendatud kahtluse tekkimiseks ei pea olema vastava ala spetsialist. Politseiametnik on saanud väljaõppe ja omab pikaajalist kogemust. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on olnud kahel korral nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses, võttes arvesse esitatud arvamused ja põhjendused, mida on esitanud kohtumenetluse pooled.

Menetlusalune isik on esitanud kohtule samaaegselt kolm erinevat kaebust kohtuvälise menetleja otsustele, millega on teda karistatud kolme eri süüteokoosseisuga tegude eest, mis on kindlaks tehtud politsei järelevalve teostamise ajal. Kohus lahendab neid kaebusi, nagu need on kohtule esitatud eraldi asjadena ja eri otsustega. Et kaebuse sisus märgitakse menetlusaluse isiku poolt eri asju mõnes osas omavahel seotuna, siis kasutab kohus 26.01.2009.a otsuses nr 4-08-10476 tehtud põhjendusi ka selles otsuses. Menetlusalune isik on vaidlustanud politsei otsuse osas, mis puudutab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, samuti tahtluse ja teadlikkuse puudumist narkootilise aine kasutamisel.

On arvamusel, kas temal üldse esines joove ja kas joobe tuvastamise protseduur oli seadusega kooskõlas. Omad kahtlused on esitanud kaitsja. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isik on väärteo toime pannud ja see on tõendatud. Tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Temalt võetud proovi on analüüsinud haiglaga koostööd tegev kohtuekspertiisi instituut. Seda näitab toksikoloogiauuring. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 7419 lg 1 alusel, kuna rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla joobeseisundis, s.t alkoholi, narkootilise või psühhotroopsest ainest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Rikkunud on ka LS § 23 lg 2 nõuet, mille kohaselt piiratud juhtimisõigusega juhiloa korral peab tema kõrval olema lapsevanem või lapsevanema poolt selleks volitatud isik, kellel on B-kategooria auto juhiluba vähemalt kaks aastat.

LS § 7419 lg 1 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Sama paragrahvi 2. lõige lubab kohaldada süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Kaebuse esitajat on karistatud rahatrahviga 210 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Tõendina on toimikus joobeseisundi medistsiinilise tuvastamise akt nr 38, milles on arsti otsus, et esineb narkootilise aine tarvitamise tunnused ja järeldusena esineb patsiendil narkootilise aine joove. Hinnates aktis märgitud asjaolusid, siis on otsuse ja järelduse tegemiseks läbi viidud põhjalik arsti kontroll, mille tulemusest pole kohtul kahtlust.

Samast dokumendist on näha uriini võtmine analüüsiks. Kuna kaebuses märgib menetlusalune isik narkootilise aine mitteteadlikku kasutamist ning et ta on kohtule esitanud kaebuse narkootilise aine tarvitamise kohta selle kaebusega samal ajal ja selles asjas on sama uriini analüüsitud kohtuekspertiisi instituudis, siis saab kohtus korrata 26. jaanuari 2009.a otsuse nr 4-08-10476 põhjendusi, kuidas on leidnud tõendamist narkootilise aine tarvitamine ja narkootilise aine joove. Kohtuekspertiisi instituudi poolt tehtud toksikoloogiauuringu tulemusena on kindlaks tehtud narkootilise aine joove.

Märgitud on narkootiline aine THC ja THC-COOH, mis on sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 I nimekirjas. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud arsti ettekirjutust. Menetlusalune isik on rikkunud NPAS § 3 lg 1 nõudeid, mille kohaselt narkootilise või psühhotroopse ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et menetlusalune isik pani toime NPAS § 151 rikkumise, olles narkojoobes. Seega vastupidiselt menetlusaluse isiku arvamusele on leidnud tõendamist mootorsõiduki juhtimine narkootilisest ainest joobeseisundis väärteos märgitud ajal.

Tunnistajte ütlustega, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on leidnud tõendamist vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine. Kohus lähtub sellest, et süüteokoosseis on on täidetud. Objektiivne külg on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega. Tegu on toime pandud teadlikult, sest puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja selle tingimus. Sellele lisaks on kohus märkinud eelpool viidatud otsuses, et tuvastatud on teadlik narkootilise aine tarvitamine ja, et ta oli teadlik varasema väärteomenetluse kaudu narkootilise aine tarvitamise tagajärjest. Samuti on isik olnud teadlik menetlustoimingu eesmärgist, sest seda tuli teha teist korda. Politseiametnikud on tegutsenud järelvalvekorras. Õiguste ja kohustuste selgitamine järgneb väärteomenetluse toimingu alustamisel ja seda on tehtud. Narkootilise joove tuvastamist pole vaidlustatud kohtueelses menetluses. Et menetlusalune isik on saanud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti hiljem pole küll tõendatud. Akt on koostatud rikkumise päeaval ja menetlusalune isik on andnud allkirja tutvumise kohta.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Nii ei saanudki kohtuväline menetleja seda arvesse võtta. Kahetsust on väljendatud kohtumenetluses ainult osaliselt. Asjas ei ole esitatud kohtuvälisele menetlejale vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist peale väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul. Asjas puuduvad vastutust raskendavad asjaolud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on väärtegu toime pandud, ta on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet, juhi isikut ja korduvat karistamist väärteokorras, s.h liiklusseaduse rikkumisi. Karistuseks on 210 trahviühikut kui sellise teo eest on ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Üle keskmise sanktsiooni määra kohaldatud rahatrahv on õigustatud, arvestades varasemaid karistusi väärteokorras ja seda, et jätkuvalt puudub arusaamine seaduskuulekusest. Lisakaristus on kohaldatud sanktsiooni minimaalmäära lähedane. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg

1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LS §-st 7419 lg 1, 2. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Riigikohtu 25.05.2009.a. kohtumääruse nr 3-7-1-1-1-37 RESOLUTSIOON Jätta Andres Aasma kaitsja vandeadvokaat Matti REinsalu kassatsioon menetlusse võtmata