2-16-13920/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-13920

Tsiviilasi

Toomas Saarva kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

29. augusti 2016 otsusele täiteasjas nr 084/2015/487

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Saarva määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Toomas

Saarva

(isikukood: XXXXX)

Vastustaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei; asendaja

kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta Toomas Saarva määruskaebus rahuldamata ning

Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2016 määrus muutmata.

2. Jätta Toomas Saarva taotlus tähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud Toomas Saarva kanda. Kohtutäiturile

hüvitatavd menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Toomas Saarva (avaldaja) esitas 15. septembril 2016 kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei 29. augusti 2016 otsuse täiteasjas nr 084/2015/487 peale. Kaebuse kaaskirja kohaselt

on avaldaja 14. septembril 2016 ekslikult esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse

kohaselt arestis kohtutäitur 1. augustil 2016 avaldaja pensioni täiteasjades nr 084/2015/487 ja

nr 084/2015/3226. 1. augustil 2016 esitas avaldaja kaebuse, millega vaidlustas nimetatud aktide

õiguspärasust. Kohtutäitur tegi 29. augustil 2016 otsuse üksnes täiteasja nr 084/2015/487 osas,

jättes täiteasja nr 084/2015/3226 osas otsuse tegemata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte

5. septembril 2016.

2. Kohtutäituri vastuse kohaselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata kaebetähtaja möödalaskmise

tõttu. Kohtutäituri vastuse kohaselt on avaldaja tema enda kinnituse kohaselt saanud

kohtutäituri otsuse kätte 31. augustil 2016, millest tulenevalt oli kaebuse esitamise tähtaeg

12. september 2016. Kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 13. oktoobri 2016 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 29. augusti

2016 otsuse täiteasjas nr 084/2015/487 peale läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja

kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline

kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne

päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja

3. septembri 2016 kell 10:07 e-kirjast kohtutäiturile nähtub, et avaldaja sai kohtutäituri

29. augusti 2016 otsuse täiteasjas nr 084/2015/487 kätte 31. augustil 2016. Avaldaja keeldus e-

kirjas kategooriliselt andmast luba arestida igasugust osa töövõimetuspensionist.

TMS § 218 lg 1 esimese lause järgne kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg algas 1. septembril ja

lõppes 10. septembril 2016, s.o laupäeval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 8

kohaselt oli kohtutäituri otsusele kaebuse esitamise tähtpäev 12. september 2016, s.o

esmaspäev. Avaldaja kaebus laekus maakohtusse 15. septembril 2016. Kaebus on digitaalselt

allkirjastatud 14. septembril 2016 kell 23:10:21. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja esitas

kaebuse kõigepealt ekslikult Tartu Halduskohtule.

Avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele pärast kaebuse esitamise tähtaja

möödumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb

õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus

seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud menetlustähtaja

ennistamist, vaid on kohtule teatanud, et tema sai kohtutäituri otsuse kätte 5. septembril 2016,

mis ei vasta kaebuse esitaja enda 3. septembri 2016 e-kirjas märgitule. TsMS § 423 lg 3

kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kaebuse

esitajal ei olnud TsMS § 66 kohaselt õigust pärast tähtaja möödumist esitada kaebust

kohtutäituri otsusele, mistõttu kohus jätab kaebuse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus

tühistada, teha asjas uus määrus, millega ennistada tähtaeg kohtutäituri 29. augusti 2016

otsusele täiteasjas nr 084/2015/487 kaebuse esitamiseks ning vajadusel saata asi uueks

lahendamiseks tagasi vaidlustatud määruse teinud maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt on kohtul TsMS § 67 lg 1 kohaselt võimalik möödalastud tähtaeg

ennistada, milleks peab omakorda olema mõjuv objektiivne põhjus. Menetlusosalisel on TsMS

§ 68 lg 2 järgi õigus esitada menetlustähtaja ennistamise avaldus pärast menetlustoimingu

tegemist. Avaldajal oli kaebuse hilisemaks esitamiseks mõjuv objektiivne põhjus – haigus.

Haiguse tõttu on avaldaja esitanud kaebuse hilinemisega. Kuigi avaldaja ei esitanud sõnaselget

tähtaja ennistamise taotlust, saanuks maakohus kaebuse sisu ja avaldaja tegeliku tahte välja

selgitada ja vajadusel anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohtu seisukoht, mille järgi avaldaja sai kohtutäituri vaidlustatud otsuse kätte 31. augustil

2016 on ekslik, kuivõrd maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldaja 3. septembri 2016

e-kirja sisu. Avaldaja pidas oma 3. septembri 2016 e-kirjas silmas mitte kohtutäituri 29. augusti

2016 otsuse kättesaamist 31. augustil 2016, vaid et kohtutäituri nimetatud otsus oli tehnilises

mõttes saabunud avaldaja e-postile 31. augustil 2016. E-kirja saabumine postkasti ning selle

kättesaamise kinnitamine / sellega tutvumine on oma olemuselt erineva tähendusega asjaolud.

Seega ei kinnitanud avaldaja kohtutäituri otsuse kaebuse kättesaamist mitte 31. augustil 2016,

vaid pigem 3. septembril 2016. Tehniliste vahendite puudumisel (ID kaart) sai avaldaja

digitaalselt allkirjastatud kohtutäituri otsuse sisuga tutvuda alles 5. septembril 2016.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud, et avaldaja sai kohtutäituri 29. augusti 2016

otsuse täiteasjas nr 084/2015/487 kätte 31. augustil 2016. Kohtutäiturile 3. septembril 2016 kell

10:07 saadetud pöördumise põhjal ei saa olla vaidlust selles, et kohtutäituri kõnealune otsus on

määruskaebuse esitajani jõudnud 31. augustil 2016 ja sellest ajast saadik oli avaldajal

mõistlikult võimalik otsusega oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

Väär ja ilmselgelt pahatahtlik on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt sai avaldaja

tehniliste vahendite puudumisel (ID kaart) digitaalselt allkirjastatud kohtutäituri otsuse sisuga

tutvuda alles 5. septembril 2016, kuna selle avamiseks on vältimatu ID kaart. Üldteadaolevalt

ei vaja digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamine ID kaarti. Kohtutäiturile 3. septembril

2016 kell 10:07 saadetud e-kirjale manustatud dokumentidest nähtuvalt oli avaldajal

pöördumise saatmisel olemas nii ID kaart kui ka selle kasutamiseks vajalikud tehnilised

vahendid, sest pöördumisele on lisatud kaks avaldaja poolt 3. septembril 2016 kell 8:56

digitaalselt allkirjastatud dokumenti.

Lähtudes 3. septembril 2016 kell 10:07 saadetud pöördumise sisust ning selles väljendatud

kavatsusest 5. septembril 2016 kohtutäiturit otsuses sisalduvate seisukohtade ja kohustuste osas

teavitada, oli avaldaja hiljemalt 3. septembril 2016 kohtutäituri otsusega tutvunud. See, et

kohtutäituri 29. augusti 2016 otsus määruskaebuse esitajat millekski kohustab, oli avaldajal

võimalik teada saada üksnes otsusega tutvudes.

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. 15. septembril 2016 maakohtule kaebuse

esitamisel oli avaldaja teadlik, et ta esitab kaebuse mittetähtaegselt. Maakohtule esitatud

kaebusega koos oli seega avaldajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist,

märkides ühtlasi tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistuse. Avaldaja ei

ole maakohtule esitatud kaebuses kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud. Samuti ei ole

ta seda teinud ka TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Avaldaja avaldas 15. septembri 2016 kaebuses, et ta sai kohtutäituri otsuse kätte 5. septembril

2016. Seega ei saanud maakohus kaebuse sisust ja avaldaja tegelikust tahtest lähtuvalt jõuda

järeldusele, et avaldaja soovib kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samadel põhjustel puudus

maakohtul alus anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks avalduse esitamiseks.

TsMS § 67 lg-st 2 tulenevalt võis avaldaja taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul, alates

päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes. Isegi juhul, kui avaldaja lasi

kaebuse esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel (kohtutäituri andmetel see nii ei ole), langes

selline takistus hiljemalt 14. septembril 2016, s.o halduskohtule kaebuse esitamise päeval ära.

Möödalastud tähtaja ennistamist võis avaldaja TsMS § 67 lg-st 2 tulenevalt taotleda kuni

28. septembrini 2016. Määruskaebuse esitamise ajaks oli TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud tähtaeg

juba möödas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

7. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. Avaldaja

leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldaja 3. septembri 2016 e-kirja kohtutäiturile

ning sellest tulenevalt on jõudnud väärale seisukohale, et avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte

31. augustil 2016.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldaja kaebus ei ole

esitatud TsMS § 218 sätestatud tähtaega järgides. Kohtutäiturile 3. septembril 2016 kell 10:07

saadetud pöördumises avaldas avaldaja, et „kohtutäituri 31.08.2016 minule laekunud T. Saarva

esitatud kaebuse otsuses sisalduvate seisukohtade ja kohustiste osas teavitan kohtutäiturit peale

5. septembrit 2016“ (tl. 40). Iseenesest on õige määruskaebuses toodu, et e-kiri on jõudnud

saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on

kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu p 12

21. detsember 2007. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-123-07, p 12). Samas tuleneb avaldaja

3. septembri 2016 e-kirjast üheselt ja selgelt, et avaldaja on 31. augustil 2016 otsuse kätte

saanud.

Põhjendatud on kohtutäituri seiuskoht avaldaja ID-kaardi kasutamise võimaluste kohta.

Digitaalselt allkirjastatud dokumendi lugemiseks ei ole vaja ID-kaarti, vaid selleks ettenähtud

tarkvara arvutisse paigaldamist. Samuti ei ole eluliselt usutav avaldaja väide, et ta ei saanud

otsusega tutvuda ID kaardi puudumise tõttu. Avaldaja on allkirjastanud digitaalselt 3.

septembril 2016 kohtutäiturile saadetud avaldusi (tl 9–12).

Avaldaja ei ole 3. septembri 2016 e-kirjas väitnud, et ta ei saanud otsusega tutvuda ega palunud

täiturit otsus uuesti edastada. Asjaolu, et avaldaja kinnitab e-kirjas, et otsuses sisalduvate

seisukohtade ja kohustiste osas esitab ta seisukoha hiljem, pigem kinnitab otsusega tutvumist

hiljemalt e-kirja koostamise päeval, s.o 3. septembril 2016.

8. Määruskaebuses kinnitab avaldaja, et ta ei kinnitanud kohtutäituri otsuse kättesaamist mitte

31. augustil 2016, vaid 3. septembril 2016.

Isegi kui lugeda avaldajale kohtutäituri otsuse kättetoimetamise kuupäevaks 3. septembrit 2016,

mitte 31. augustit 2016, on avaldaja kaebus maakohtule esitatud pärast ettenähtud tähtaja

möödumist. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast

selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg

6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub

tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 järgi möödub juhul, kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, tähtaeg

tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni

kella 24.00-ni. Seega algas avaldaja jaoks kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg

hiljemalt 4. septembril 2016 ning lõppes 13. septembril 2016 kl 24.00. Vaidlust ei ole, et

avaldaja esitas kaebuse halduskohtusse alles 14. septembril 2016 ning maakohtusse 15.

septembril 2016, seega pärast seaduses kehtestatud tähtaja möödumist.

9. Avaldaja esitas koos määruskaebusega tähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb see jätta rahuldamata.

TsMS § 68 lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse avaldus tähtaja ennistamiseks kohtule, kus

tulnuks menetlustoiming teha. Kuigi maakohus ei ole avaldaja tähtaja ennistamise taotlust

lahendanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt alust

saata see maakohtule tagasi lahendamiseks.

TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast,

millal menetlustähtaja mittejärgimist põhjustanud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue

kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Määruskaebuse kohaselt ei saanud

avaldaja kaebust õigeaegselt esitada haiguse tõttu. Avaldaja ei esita oma haiguse tõendamiseks

ühtegi tõendit, kuigi viitab tõendi esitamisele määruskaebuses. Kuivõrd avaldaja esitas kaebuse

kohtutäituri otsuse peale kohtule juba 14. septembril 2016, siis eeldab kohus, et selleks ajaks

on avaldaja haigus, arvestades ka menetlusdokumentide elektroonilist esitamist kaebaja poolt,

kui kaebuse esitamist takistav asjaolu lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haigus ka

selliseks mõjuvaks objektiivseks asjaoluks, mis takistab kaebuse esitamist. Sellest tulenevalt

tuli taotlus tähtaja ennistamiseks esitada hiljemalt 28. septembril 2016. Avaldaja esitas taotluse

alles määruskaebuses 31. oktoobril 2016.

Isegi kui oletada, et avaldajal tekkis õigus esitada taotlus tähtaja ennistamiseks alles alates

vaidlustatud kohtumääruse ning tähtaja ennistamise võimalusest teadasaamisest, siis ka sel

juhul on see esitatud hilinemisega. Avaldaja sai 13. oktoobri 2016 määruse 14. oktoobril 2016

kätte. Seega tuli tähtaja ennistamise taotlus TsMS § 67 lg 2 järgi esitada hiljemalt 28. oktoobril

2016. Avaldaja esitas selle 31. oktoobril 2016, seega pärast seadusega ettenähtud tähtaja

möödumist.

10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse lahendamisega seotud

menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtutäituri poolt kantavad

õigusabikulusid TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata. Sellest tulenevalt menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke