4-16-8206/5 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-16-8206

Kohtunik

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. novembri 2016

määrus Jevgeni Šavkovile

(Šavkov, isikukood

39108012228) asenduskaristuse kohaldamise taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur (esindaja Margit

Mander), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. novembri 2016 määrus ja saata väärteoasi Viru

Maakohtule läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus.

Edasikaebamise kord

VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 04.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,001344

määrati Jevgeni Šavkovile LS § 201 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv summas

160 eurot, s.o 40 trahviühikut. Otsus jõustus 20.03.2013.

1.1. Täitemenetlus 158/2013/1406 algatati J. Šavkovi suhtes 19.07.2013. Kohtutäitur Raigo Pärsi

andmetel on võlgnik tasunud rahatrahvi 4,65 eurot (21.02.2014). Kohtutäitur on kontrollinud

võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht

ja registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara

väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad

pangakontod on arestitud. Võlgnik vabanes Viru Vanglast 09.09.2016.

1.2. Kohtutäitur R. Pärs teatas 25.10.2016 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise

võimatusest. 11.11.2016 esitas PPA taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

2. Viru Maakohus 14.11.2016 määrusega jäeti J. Šavkovi suhtes asenduskaristuse kohaldamise

taotluse läbi vaatamata.

Vastavalt TMS § 201 lg 1 teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi

kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse

jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks

ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei

ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

2.1. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 20.03.2016. Täitemenetlus on alustatud 19.07.2013.

Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat täitmise võimatusest 25.10.2016.

2.2. Maakohus oli seisukohal, et kuna kohtutäitur on teavitanud täitmise võimatusest pärast

TMS-is sätestatud tähtaega (3 aastat), tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Tõlgendades TMS § 201

lg 1 sätet, tuleb kohtu arvates jõuda seisukohale, et seaduseandja eesmärk selle normi

kehtestamisel oligi isikule määratud-mõistetud rahalise laadi karistuse efektiivse täitmise

tagamine. Selleks ongi kehtestatud seadusega küllaltki pikad nõude täitmise tähtajad – käesoleva

nõude täitmine aegub 4 aastaga alates lahendi jõustumisest. Samas tuleb aga arvesse võtta

seadusega sätestatud tähtaegu. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtutäituril lasub

kohustus teha endast kõikvõimalik, et isik tasuks talle määratud rahatrahvi. Lubamatu on

olukord, kus kohtuväline menetleja taotleb konkreetse menetluse asjaolusid arvestamata isikule

aresti. See aga ei ole rahatrahvi kui karistuse eesmärk. Nii tuleb kohtuvälisel menetlejal iga

taotluse juures arvesse võtta konkreetse menetlusega seotud tähtaegasid.

2.3. Maakohus asus seisukohale, et puudub õiguslik alus asuda arutama sisuliselt rahatrahvi

asendamist olukorras, kus on möödunud TMS § 201 lg-s 1 täitmise võimatuse teate esitamiseks

sätestatud 3-aastane tähtaeg.

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse PPA, kes palub tühistada Viru Maakohtu

määruse ning võtta arutusele PPA 11.11.2016 taotluse J. Šavkovile väärteokaristusena määratud

rahatrahvi asendamise arestiga.

3.1. Väärteootsuse täitmine arestiga asendamise kujul ei saa sõltuda kohtutäituri

tegevusest/tegevusetusest TMS § 201 lg-s 1 sätestatud kohustuse tähtaegsel täitmisel. Tallinna

Ringkonnakohus on asunud oma lahendis 4-15-9605 seisukohale, et TMS § 201 lg 1 eesmärk on

just tagada rahatrahvi asendamise võimalus, mitte välistada see. See, kui kohtutäitur on

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest pärast TMS § 201 sätestatud tähtaegade

möödumist, ei võta seega sissenõudjalt õigust taotleda rahatrahvi asendamist KarS § 72 alusel.

Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS § 82 sätestatud

tähtaegadest.

3.2. Tallinna Ringkonnakohus on eelnimetatud lahendis selgelt väljendanud, et TMS § 201 lg 1

näol on tegemist sättega, mis kaitseb kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada

määratud karistuse tegelik ja võimalikult kiire täitmine ning selleks peab karistuse määranud

kohtuvälisel menetlejal olema võimalik õigeaegselt (st võimalikult kiiresti pärast otsuse täitmist,

aga kindlasti enne karistuse täitmise aegumist) taotleda selle asendamist. Kolmeaastase tähtaja

osas on ringkonnakohus nõustunud, et rahatrahvi sissenõudja saab taotleda rahatrahvi asendamist

enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ja maakohtu määrusega, leiab, et

esimene kohtuaste on rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa

kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises

kohtukoosseisus.

5. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab ringkonnakohus asjaolu, et Viru Maakohus

on jätnud läbi vaatamata PPA Ida Prefektuuri taotluse J. Šavkovile asenduskaristuse

kohaldamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustub kaebaja viitega Tallinna Ringkonnakohtu

lahendile nr 4-15-9605, mille kohaselt on TMS § 201 lg 1 eesmärk just tagada rahatrahvi

asendamise võimalus, mitte välistada see, mistõttu ei ole välistatud PPA taotlus asenduskaristuse

kohaldamiseks pärast TMS § 201 lg 1 teatamiskohustuse rikkumist.

5.1. Käesoleval juhul on kohtutäitur algatanud täitemenetluse J. Šavkovi suhtes 19.07.2013 ning

teavitanud täitmise võimatusest 25.10.2016. Kohtutäitur ei ole sellega järginud TMS § 201 lg-s 1

märgitud 3 aasta pikkust tähtaega ehk teavitas kolm aastat pärast väärteootsuse jõustumist

(käesolevas väärteoasjas jõustus otsus 20.03.2013).

5.2. TMS § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui

osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud

ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta

möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta

möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad

karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks

arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

5.3. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 4-15-9605 hinnanud, kas TMS § 201 lg 1 tähtaja

rikkumine välistab rahatrahvi asendamise. Tartu Ringkonnakohus peab oluliseks välja tuua

põhilisema, kinnitades, et TMS § 201 lg 1 kohustuse rikkumine ei too automaatselt kaasa

asenduskaristuse võimaluse kaotamist.

Hinnata tuleb TMS § 201 lg 1 eesmärki – kelle huvisid peab antud säte kaitsma, kas võlgniku või

sissenõudja huvisid. TMS § 201 lg 1 näol on kohtu seisukohalt tegemist sättega, mis kaitseb

kohtuvälise menetleja huve. Sätte eesmärgiks on tagada karistuse võimalikult kiire ja tegelik

täitmine ning selleks peab karistuse määranud kohtuvälisel menetlejal olema võimalik

õigeaegselt taotleda selle asendamist (st võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist, aga enne

karistuse täitmise aegumist).

Rahatrahvi asendamise taotlemisel ja otsustamisel tuleb lähtuda KarS §-s 82 sätestatud

tähtaegadest. KarS § 82 lg 4 reguleerib otsuse täitmise aegumist. Selle kohaselt võib

täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmises kesta maksimaalselt 4 aastat alates otsuse jõustumisest.

Seega on olemas säte, mis üheselt näitab, millise tähtaja möödumisel süüdlane vabaneb täitmata

karistuse kandmisest.

TMS § 201 tähtaegade seadmine näitab, et eesmärk on teha võimalikuks rahatrahvi asendamise

õigeaegne otsustamine. Üheaastase tähtaja eesmärk on tagada, et nõue, mida ei ole võimalik

täita, ei jää põhjendamatult kohtutäituri menetlusse seisma ja karistus kantakse ära võimalikult

kiiresti otsuse jõustumisest. Kolmeaastase tähtaja eesmärgiks on tagada, et rahatrahvi sissenõudja

saab taotleda rahatrahvi asendamist enne KarS § 82 lg-s 4 toodud tähtaja saabumist. 1-aastase

tähtaja kõrval 3-aastane tähtaeg on kehtestatud eesmärgiga, et oleks võimalik karistuse täitmine

enne otsuse täitmise aegumist.

5.4. Ringkonnakohus on seisukohal, et esimene kohtuaste oleks pidanud PPA 11.11.2016 taotluse

läbi vaatama. Selliselt toimimata jättes on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS

§ 150 lg 2 mõttes ning see toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks

arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2,

§-st 194, §-st 196, §-st 198, §-st 211 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab selle

Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus ning rahuldab määruskaebuse.

/allkiri/

Tiit Lõhmus

kohtunik