2-13-27839/175 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-27839 Tsiviilasi MG hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastu nõukogu 01.08.2011 otsuse, millega kehtestati „Infovahetuse eeskiri BLRT Grupi nõukogus”, tühisuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastuapellatsioonkaebus Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristjan Tamm ja Urmas Volens

Kostja: BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus jätta menetluskulude rahalist kindlaksmääramist puudutavas osas muutmata. 2. BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3. Välja mõista MG-lt BLRT Grupp Aktsiaseltsi kasuks ringkonnakohtu menetluskulud summas 1988 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja Riigikohtu menetluskulud summas 1036 (üks tuhat kolmkümmend kuus) eurot. 4. MG-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda BLRT Grupp Aktsiaseltsile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. MG (hageja) esitas 31.05.2013 Harju Maakohtule hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostja nõukogu 01.08.2011. a otsus „Infovahetuse eeskiri BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõukogus" (eeskiri) on tühine. Samuti palus hageja kohustada kostjat mitte takistama hagejal täita kostja nõukogu liikme kohustusi ja kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud nõukogu liikme lepingut. 02.01.2015 avaldusega loobus hageja kohustamisnõuetest ja palus lahendada üksnes nõude tuvastada kostja nõukogu 01.08.2011. a otsuse tühisus. Kohus võttis 13.02.2015 määrusega loobumise vastu ja jättis nende nõuetega seotud menetluskulud, millest hageja loobus, hageja kanda.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. 29.05.2015 ja 02.06.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas palus kostja hagejalt välja mõista menetluskulud summas 41 676,10 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Vastavalt avaldusele koosnesid kostja menetluskulud õigusabitasust summas 41 601,10 eurot ja riigilõivust summas 75 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 240,7 tunni ulatuses keskmise tunnitasuga 172,88- 200,63 eurot. Erinevatesse registritesse tehtud päringutega seotud kulu oli 28,60 eurot. Kostja palus menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta.

4. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväited. Hageja märkis, et menetluskulude nimekirjale ei ole lisatud arveid, mistõttu ei ole võimalik hinnata, milline esindaja on milliseid toiminguid teinud, ning et selliselt ei ole võimalik anda hinnangut põhjendatud ja mõistlike kulude kohta. Hageja leidis, et põhjendamatu oli kahe esindaja kasutamine ning vaidles vastu kostja esindajate tunnitasu suurusele, märkides, et kohtupraktikas on peetud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot tund. Samuti esitas hageja omapoolsed vastuväited konkreetsetele menetlustoimingutele.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 5. Harju Maakohus jättis 30.06.2015 otsusega hagi rahuldamata. Seni jaotamata menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 10 501,20 euro suurused menetluskulud (sh lepinguliste esindajate tasu 10 317,60 eurot,

3

riigilõivu 75 eurot, registripäringute tasu 28,60 eurot ja tõlkekulu 80 eurot) ning kohustas hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Samuti rahuldas maakohus hageja taotluse ekspertiisikulu ettemaksu 1066 eurot tagastamiseks.

6. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekiri on üldjoontes kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kohus asus seisukohale, et esindajate tasumäär 171,76–200,63 eurot tunnis ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Kohus leidis, et kostja esindajate põhjendatud tasumäär on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus võttis siinjuures arvesse, et kostja kasutas menetluses kahte esindajat ja menetlusdokumentide koostamiseks kulus kostjal keskmisest rohkem aega kui menetluses oli põhjendatud. Kohus märkis, et ei arvesta kostja 19.06.2015 seisukohaga, kuna see on esitatud hilinenult. Maakohtu hinnang kostja esindajate vajalikule ja põhjendatud ajakulule oli järgmine:

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 1 õiguslik analüüs: täitmisteade ja hagi tagamise kohtumäärus 0:48 määrus on 3 lk pikk, põhjendatud ajakulu on 0,3 h määruskaebuse ettevalmistamise ja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 10 h, arvestades selle sisu ja mahtu ning vastaspoole seisukohti 10:00 2 suhtlemine kliendiga 0:30 ei ole õigusteenus, mida tuleks hüvitada 3 positsiooni kujundamine vaidlustamiseks 3:12 ei ole põhjendatud ja vajalik üle 1,5 h 4 11.06.13 määruskaebus 19:12 maksimaalselt 9 h 5 nõukogu koosoleku protokolli ja andmestiku tõlked 4:36 kohus hindab tõlketoiminguid eraldi (vt otsuse p-s 38)

6 0:48 7 11.06.13 suhtlemine kliendiga: hagi ja hagi tagamise menetlusega seotud küsimused 2:00 suhtlus kliendiga võib olla osaliselt põhjendatud, kuid ei esitatud dokumenti, millest järelduks, mida arutati ja milline oli tulemus, mistõttu ei saa kulu välja mõista kohus hindab nimetatud toiminguid koos tabelis nr 1–4 märgituga

8 tutvumine kohtutäituri otsusega hagi tagamise määruse täitmiseks ja sunniraha määramise otsus (05.06.13 määrus) 0:24 dokumendiga on esindaja juba varem tutvunud, kulu ei ole põhjendatud 9 12.06.13 nõupidamine 0:06

toimingul puudub seos asja käiguga, mistõttu kulu ei ole vajalik 0:00 10 ettevalmistamine 12.06.14 nõupidamiseks kliendiga 1:00 põhjendatud ega vajalik kulu ei ole kohus hindab nimetatud toiminguid tabelis nr 14–15

4

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 11 12.06.13 nõupidamine kliendiga 2:06 esindaja 1 h valmistumine kohtumiseks, samuti vt nr 7 12 13.06.13 tutvumine määrusega 0:06

ajakulu põhjendatud kokku 10 min ulatuses 0:10 13 13.06.13 nõupidamine 0:12 14 hageja 02.07.13 seisukoha analüüs 0:42 04.07.13 vastuse ettevalmistamise ja koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4 h 4:00 15 ettevalmistamine: vastus hageja 02.07.13 seisukohale 8:36 kostja vastus on 6 lk ja maksimaalne ajakulu 5 h 16 tutvumine hageja 10.07.13 seisukohaga 0:06

põhjendatud toimingud ja ajakulu 0:18 17 11.07.13 nõupidamine 0:06 18 tutvumine 11.07.13 määrusega 0:06 19 30.07.13 e-kirja ettevalmistamine 0:06

vajalik ja põhjendatud ajakulu on 5 h arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning vastaspoole seisukohti 5:00 20 dokumendi analüüs: hageja 29.07.13 määruskaebus 1:42 määruskaebuse maht on 13 lk, põhjendatud ja vajalik ajakulu analüüsimiseks 0,7 h 21 14.10.13 menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus määruskaebusele 16:00 vastuse maht 7 lk sisulist teksti, põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 h 22 tutvumine ringkonnakohtu 07.11.13 määrus 0:12

23 e-kirjaga tutvumine 0:06 24 28.11.13 e-kirja ettevalmistamine 0:12 maksimaalselt saab kuluda 0,1 h ajakulu põhjendatud osaliselt kokku 10 min ulatuses, arvestades kirjade sisu ja mahtu 0:10 25 29.11.13 kohtu e-kirjaga tutvumine 0:06

26 dokumendi analüüs: hagimaterjalid 3:36 põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla 2 h, arvestades et hagiavaldus on 20 lk põhjendatud ja vajalik ajakulu 3:36 27 17.12.13 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks 7:06 taotlust ei rahuldatud, mistõttu ei saa neid kulusid pidada põhjendatuks ja vastaspoolelt välja nõuda kohus nõustub hageja vastuväidetega ega mõista nr 27–30 nimetatud toimingute ajakulule vastavat tasu hagejalt välja

28 hageja 10.01.14 seisukoha analüüs 0:12 29 14.01.14 määrusega tutvumine 0:06 30 määruse edastamine 0:06

5

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 31 27.01.14 täpsustatud nõude analüüs 0:12

põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu 0:12 32 10.02.14 vastuse ettevalmistamine 23:00 menetlusdokument on 17 lk ja kordab varem esitatud seisukohti, põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla 7 h

kohus arvestas eespool hagiga tutvumise ajakuluga ja kostja vastus kordab varem esitatud vastuväiteid: ajakulu on seetõttu põhjendatud osaliselt 8 h ulatuses 8:00 1:06 33 3.02.14 e-kirja ettevalmistamine: klienttäiendavad dokumendid 0:06 34 03.03.14 määrusega tutvumine ja edastamine 0:06

kohus hindab nimetatud toiminguid tabeli nr 39 ja 40 juures

35 0:06 36 12.03.14 nõupidamine 0:06 37 hageja 27.02.14 seisukohtade analüüs 0:24

põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu 0:24 38 12.03.14 taotluse ettevalmistamine seoses hageja tõendite tõlkega 1:06 kostja taotlus on 1 lk sisulist teksti, mis ei ole nõudnud põhjalikku analüüsi, mõistlik ajakulu on 0,5 h kohus nõustub hageja seisukohaga ja leiab, et põhjendatud ajakulu on 30 min 0:30 39 17.03.14 kaaskirja ettevalmistamine 03.03.14 määruse täitmise juurde 0:24 hageja teada ei esitanud kostja 17.03.14 kaaskirja ja kulu ei saa välja mõista nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku on 2 h, arvestades esitatud dokumentide mahukust ja sisu (17.03.14 kaaskiri) 2:00 40 17.03.14 seisukoha ettevalmistamine seoses 03.03.14 määrusega 3:48 sisaldab 2 lk sisulist teksti, maksimaalne ajakulu on 1,5 h 41 hageja 13.03.14 seisukohaga tutvumine 0:06

42 28.03.14 istungiaja kooskõlastamine 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 43 28.03.14 e-kirja ettevalmistamine 0:06 põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 44 01.04.14 ekspertiisitaotluse analüüs 0:48 ajakulu põhjendatud osaliselt 3 h ulatuses, arvestades tervikuna poolte märgitud dokumentide mahtu ja sisu 3:00 45 03.04.14 e-kirjaga tutvumine 0:06 46 3.04.14 nõupidamine 0:12 47 3.04.14 istungiaja kooskõlastamine 0:06 48 10.04.14 vastuse ettevalmistamine hageja ekspertiisitaotlusele 7:48 vastuses on 3 lk sisulist teksti, põhjendatud aeg 2 h

6

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 49 29.04.14 istungiaja kooskõlastamine 0:06

nimetatud toimingud kokku põhjendatud 10 min ulatuses 0:10 50 0:06 51 5.05.14 e-kiri 0:06 52 22.05.14 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ettevalmistamine 1:54 taotluses on1 lk sisulisest tekstist, mis ei nõua õiguslikku analüüsi, põhjendatud ajakulu on 0,7 h taotluse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 1 h, arvestades selle sisu ja mahtu 1:00 53 26.06.14 e-kirja ettevalmistamine seoses 30.06.14 istungiga 0:06

istungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus (vt nr 55) 2:10 54 30.06.14 istungiks ettevalmistumine 6:42 korraldava istungi ettevalmistamise ajakulu ei ületa 1 h 55 30.06.14 kohtuistungil osalemine 2:12

30.06.14 istung kestis kl 10:00-12:10, seega on ajakulu põhjendatud 2 h 10 min 2:10 56 30.06.14 e-kirja ettevalmistamine: kliendile ülevaade 30.06.14 istungist 0:36 tegemist ei ole põhjendatud ajakuluga, sest kostja oleks võinud ise istungist osa võtta või esindajal oli võimalik selgitada istungil toimunut telefoni teel, mida esindaja hiljem ka tegi põhjendatud kokku 15 min, mis kohtu hinnangul on piisav aeg korraldavast istungist ülevaate andmiseks; kohus võtab arvesse, et esindaja edastas kliendile teadmiseks istungi protokoll, mille abil klient saab istungi käiguga tutvuda 0:15 57 30.06.14 telefoninõupidamine 0:06 58 30.06.14 istungi protokolli edastamine 0:06 59 04.07.14 määrusega tutvumine ja edastamine 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu kokku 6 min 0:06 60 0:06 61 04.08.14 nõupidamine 0:18

nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 3 h, arvestades dokumentide sisu ja mahtu 3:00 62 05.08.14 e-kirjaga tutvumine ja edastamine 0:06 63 0:06 64 11.08.14 kostja vastus hageja 22.07.14 teatele 3:06 dokumendi sisu on alla 1,5 lk sisulist teksti, ajakulu 1 h 65 07.08.14 e-kirja ettevalmistamine 0:06 kulu väljamõistine pole põhjendatud 66 11.08.14 kaaskiri kohtule (05.08.14 kohtunõude täitmine) 0:54 hageja teada kostja ei esitanud 11.08.14 kaaskirja, vt nr 39 67 15.08.14 määrusega tutvumine 0:06

7

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 68 hageja 26.08.14 hagi tagamise avalduse analüüs 2:24 põhjendatud ajakulu 1,5 h hagi tagamisele vastuse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 3 h arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu, samuti et hagi tagamise problemaatikat on kostja varem juba mahukalt käsitlenud ning kohus on seda vajaliku ja põhjendatud ajakuluna suures osas juba arvesse võtnud (vt nr 1–4) 3:00 69 vastuväidete ettevalmistamine hagi tagamise avaldusele 5:36 põhjendatud ajakulu 3 h 70 28.08.14 nõupidamine 0:18

71 õiguslik analüüs: kohtuasjaga seonduvad küsimused 1:36 kostja esindaja õiguslik analüüs ei ole käesoleval juhul realiseerunud menetlusdokumendi kujul, seetõttu ei saa pidada menetluskulu väljamõistmist vastaspoolelt põhjendatuks 72 29.08.14 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ettevalmistamine 0:30

tähtaja pikendamine ei ole tingitud hagejast, nimetatud kulu väljamõistmine ei ole hagejalt põhjendatud 0:00 73 28.08.14 määrusega tutvumine ja selle edastamine 0:06

põhjendatud ja vajalik ajakulu (koos toiminguga nr 76) 0:12 74 0:06 75 29.08.14 taotlus info ja dokumentide saamiseks 0:06

ei ole põhjendatud ajakulu mida mõista vastaspoolelt välja 0:00 76 29.08.14 e-kirjaga tutvumine: sekretär – eksperditasu maksmine ja suhtlus eksperdiga 0:06

vt nr 73 ja 74

77 02.09.14 vastuväidete ettevalmistamine 26.08.14 hagi tagamise avaldusele 16:00 kostja esindaja on juba varasemalt menetlusdokumendi koostamisega tegelenud, viimistlemisele ja täiendamisele kuluvaks lisa-ajaks ei saa pidada rohkemat kui 6 h, arvestades menetlusdokumendi mahtu ja varasemalt esitatud argumentide kordust kohus on hinnanud 02.09.14 menetlusdokumendi koostamise ajakulu toimingute nr 68-71 juures

8

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 78 08.09.14 määrusega tutvumine 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 79 09.09.14 e-kirjaga tutvumine 0:24

põhjendatud ajakulu kokku 2 h 2:00 80 vastus 09.09.14 kohtunõudele 2:12 vastuses on 1 lk sisulist teksti, põhjendatud ajakulu 1 h 81 toimikuga tutvumise aja kokkuleppimine 0:06

toimingute põhjendatud ajakulu on kokku 3 h 3:00 82 toimikuga tutvumine 1:42 83 12.09.14 vastuse ettevalmistamine 2:24 vastuses on 1 lk sisulist teksti, põhjendatud ajakulu 1 h 84 11.09.14 nõupidamine: ülevaade kohtutoimiku sisust 0:12 ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, mida peaks hüvitama 85 hageja 12.09.14 seisukohaga tutvumine 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 86 12.09.14 kommunikatsioon 0:18

ei ole vajalik toiming

87 tutvumine hageja 15.09.14 seisukohaga 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 88 õiguslik analüüs: üldised menetlusstrateegia küsimused 0:36 vt nr 71 kohus nõustub hageja vastuväidetega ja leiab, et need ei ole põhjendatud ega vajalikud toimingud, mida peaks hüvitama 0:00 89 26.09.14 nõupidamine: klient – kohtuasjaga seonduv (2 × 1,6 h) 3:12 nõupidamised kliendiga ei ole hüvitatav kulu 90 01.10.14 kohtuistungiks ettevalmistamine (2 advokaadi ajakulu) 10:12 põhjendatud ei ole kahe esindaja valmistumine istungiks, kui varem tehti ettevalmistusi menetlusdokumentide esitamise näol, vajalik on ühe esindaja osalemine istungil ja selle esindaja ettevalmistus 1 h ajakulu põhjendatud osaliselt, kuivõrd üldjuhul ei ole istungiks ettevalmistamine suuremas ulatuses kui istungi pikkus põhjendatud ning teise esindaja ajakulu väljamõistmine ei ole vastaspoolelt põhjendatud 1:30 91 01.10.14 kohtuistungil osalemine (2 × 1,4 h) 2:48 põhjendatuks saab pidada ühe esindaja osalemist istungil, mistõttu teise esindaja kulu ei peaks vastaspool kandma 01.10.14 istung kestis kl 09:30 -11:00, seega põhjendatud ajakulu 1 h 30 min, teise esindaja ajakulu ei ole põhjendatud 1:30

9

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 92 01.10.14 ülevaade istungist 0:18

nimetatud toimingud põhjendatud kokku 15 min ulatuses (vt põhjendus nr 56–58) 0:15 93 06.10.14 e-kirja ettevalmistamine: klient - tõendite tõlked 0:06 94 hageja 08.10.14 taotluse analüüs 0:18

kohus hindab nimetatud ajakulu koos toiminguga nr 97

95 09.10.14 nõupidamine 0:06 96 01.10.14 istungi protokolliga tutvumine 0:12

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:12 97 15.10.14 vastuse ettevalmistamine hageja 08.10.14 taotlusele ekspertiisimääruse täpsustamiseks 5:24 dokumendi pikkus on 2,5 lk sisulist teksti, maksimaalselt saab pidada põhjendatuks ajakulu 2 h vajalik ja põhjendatud ajakulu on 3 h, arvestades poolte esitatud dokumentide sisu ja mahtu (nr 94, 95 ja 97) 3:00 98 hageja 16.10.14 seisukohaga tutvumine 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 99 andmeruumi indeksi tõlge inglise ja vene keelest eesti keelde 0:48 pole õigusteenus kohus hindab tõlketoiminguid eraldi

100 tõlgete esitamine 0:12 101 11.12.14 taotluse ettevalmistamine hagi läbivaatamata jätmiseks 1:36 taotlus jäi rahuldamata, mistõttu vastaspool ei pea kulu hüvitama kohus jättis taotluse 20.03.15 määrusega rahuldamata, seega ei ole põhjendatud toiming ja ajakulu, mida vastaspool peaks hüvitama 0:00 102 18.12.14 e-kirjaga tutvumine: hageja ekspertiisi taotluse lahendamine 0:06

põhjendatud toimingud ja ajakulu 0:06 103 18.12.14 e-kirja ettevalmistamine 0:06 0:06 104 hageja 02.01.15 seisukohaga tutvumine 0:18 0:18 105 05.01.15 e-kirja ettevalmistamine: klient –hageja 02.01.15 seisukoht 0:06 0:06 106 dokumendiga tutvumine: kohtu kirjavahetus eksperdiga 0:06 0:06 107 kohtujuristi 28.01.15 e-kirjaga tutvumine 0:06 0:06

10

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 108 29.01.15 vastuse ettevalmistamine kolmanda isikuna menetlusse astumise taotlusele 1:12 põhjendatud ajakulu on 0,6 h põhjendatud ajakulu on 30 min, arvestades vastuse sisu ja mahtu 0:30 109 30.01.15 määrusega tutvumine 0:06

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 110 menetlusdokumendi ettevalmistamine: kostja seisukohad ja menetluskulude nimekiri (kohtu 28.01.15 nõue) 7:06 kostja seisukohad koosnesid 5 lk sisulisest tekstist, menetluskulude nimekirja koostamise kulu kannab iga menetlusosaline ise, seetõttu saab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 4,5 h kostja seisukohtade koostamise ajakulu on põhjendatud 3 h ulatuses, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 77-14, p 12) 3:00 111 tutvumine 13.02.15 määrusega 0:24

ajakulu põhjendatud osaliselt 15 min ulatuses, arvestades määruse sisu ja mahtu 0:15 112 18.02.15 e-kirja ettevalmistamine: istungi ajad 0:06 põhjendatud toiming ja ajakulu 0:06 113 20.02.15 e-kirja ettevalmistamine: teade seoses kostja kontaktandmetega 0:06 tegemist ei ole ajakuluga, mida vastaspool peab kostjale hüvitama 0:00 114 23.02.15 e-kirja ettevalmistamine: klient – kohtuistungi aeg 0:06 toimingu ajakulu on hõlmatud istungi ettevalmistamise ajakuluga (nr 125)

115 23.02.15 e-kirja ettevalmistamine: klient – kohtuasjaga seonduv 0:06 ajakulust ei nähtu, millist menetluslikku dokumenti või toimingut omavahel arutati, seetõttu ei ole hüvitatav kulu kohus nõustub hageja vastuväidetega 0:00

11

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 116 hageja 27.02.15 koondseisukohtade analüüs 1:12

kohus hindab ajakulu koos toiminguga nr 118

117 02.03.15 e-kirja ettevalmistamine: klient – uus kohtuistungi aeg 0:06

nimetatud toimingu ajakulu on hõlmatud istungi ettevalmise ajakuluga (nr 125)

118 13.03.15 vastuse ettevalmistamine hageja 27.02.15 seisukohtadele 5:30 arvestades, et seisukohad kordavad varasemalt avaldatut, on põhjendatud ajakulu dokumendi koostamiseks 2 h arvestades poolte esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning hageja vastuväiteid, on ajakulu põhjendatud osaliselt 3,5 h ulatuses 3:30 119 20.03.15 määruse analüüs (kahe advokaadi ajakulu) 1:24 põhjendatud ei ole kahe esindaja ajakulu samale toimingule põhjendatud on ühe esindaja ajakulu, mida kohus hindab toiminguna nr 121

120 20.03.15 e-kirja ettevalmistamine: klient – 20.03.15 määrus 0:18 põhjendamatu on 0,3 h ulatuses e-kirja koostamine määruse edastamiseks ja selgitamiseks, põhjendatud on 0,1 h kohus nõustub hageja vastuväidetega 0:06 121 16.04.15 kostja seisukohtade ettevalmistamine seoses 20.03.15 määrusega 17:00 põhjendatud ajakuluks saab pidada 8 h arvestades poolte esitatud dokumentide sisu ja mahtu, kohtu selgitusi ning hageja väiteid, on ajakulu põhjendatud osaliselt 8 h ulatuses 8:00 122 07.05.15 vastuse ettevalmistamine hageja 16.04.15 seisukohtadele 6:00 põhjendatud ajakulu 3 h põhjendatud toiming ja ajakulu, sest eeldatavasti tuli kostjal vastuse koostamiseks eristada senise mahuka vaidluse juures osa, mis hageja seisukohtade põhjal omas veel tähtsust asja lahendamisel 6:00 123 hageja 07.05.15 vastusega tutvumine 0:12

põhjendatud toiming ja ajakulu 0:12 124 menetluskulude nimekirja koostamine 1:00 tegemist ei ole kuluga, mida saaks vastaspoolelt välja mõista ei ole põhjendatud ega vajalik (vt nr 110) 0:00

12

Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 125 29.05.15 kohtuistungiks ettevalmistamine 6:00 põhjendatud ajakulu on 1,5 h ajakulu põhjendatud osaliselt, piisav on istungiks ettevalmistamine istungi kestusega samas ajas 1:00 126 29.05.15 kohtuistungil osalemine 1:00

29.05.15 istung kestis kl 11:00-12:00, seega on põhjendatud ajakulu 1 h 1:00

Kokku (tund:minut) 240:42

Kokku (tund:minut) 85:59

(tundides) 240,70 (tundides) 85,98

7. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista vastaspoolelt välja tõlkekulusid vastavalt advokaadi tunnihinnale, sest kvaliteetset tõlketeenust saab hankida tunduvalt odavamalt. Maakohus leidis, et kohtu hinnangul on põhjendatud kulu keskmiselt 20 eurot tunnis. Lisa nr 6 tõlkimise kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna kohus keeldus selle vastuvõtmisest. Lisa nr 7 tõlkekulu on arvestades selle mahtu põhjendatud summas 70 eurot ja lisa nr 8 kulu summas 10 eurot. Andmeruumi indeksi tõlgete korraldamise kulu ei ole põhjendatud, kuivõrd nendest ei nähtu otsusega lahendatava nõude puhul tähtsust omavaid asjaolusid ning hageja ei esitanud ka teiste nõuete menetluses vastuväiteid kostja käsitlusele andmeruumis kättesaadava teabe ulatuse kohta. Kohus määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 501,20 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 10 317,60 eurot, riigilõiv 75 eurot, päringud registritele 28,60 eurot ja tõlkekulu 80 eurot) ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 31 174,90 euro ulatuses. Kohus leidis, et taotluse rahuldamise ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse viivise väljamõistmiseks.

Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus ning selle põhjendused 8. 03.08.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda.

9. 13.08.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt välja 41 676,10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

10. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuolus TsMS § 162 lõikega 1 ja 2 (esimene lause). Menetluskulusid puudutav osa ei arvesta sellega, et menetluskulude kindlaksmääramine on õigusemõistmine, mille puhul on tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamisega. Menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusõiguse alusel tuleb kohtul poole menetluskulusid millegagi võrrelda selleks, et otsustada, milline on vajalik ja põhjendatud lepingulisele esindajale kantud kulu. Selliseks võrdlusallikaks saavad kostja arvates olla eelkõige vastaspoole menetluskulud. Maakohus hageja menetluskuludega

13

kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ei arvestanud. Maakohus märkis hoopis, et kostjal kulus menetlusdokumentide koostamiseks keskmiselt rohkem aega. Kuidas või milliste kriteeriumite alusel kohus „keskmise ajakulu“ on kujundanud, kohtuotsusest ei tulene. Kostja on kandnud hageja algatatud kohtuasjaga seoses märkimisväärselt suure kulu, mille põhjustas hageja ning see peaks olema menetluskulude kindlaksmääramisel lähtekohaks.

11. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 175 lõikega 1¹ ja TsMS § 232 lõigetega 2 ja 4. Maakohtu vastuväited kostja menetluskuludele olid antud juhul ulatuslikumad kui hageja vastuväited. Kokkuvõtvalt pidas hageja oma vastuväidetes põhjendatuks 113,8 tunnile vastavat ajakulu ning talle endale osutati õigusabi 263,90 tunni ulatuses. Eeltoodust tuleb kostja hinnangul järeldada, et hageja pidas menetluses põhjendatuks 263,90 tunnile vastavat ajakulu. Kostja leiab, et kohtul tulnuks lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel Riigikohtu seisukohtadest omaksvõtu kohta tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, milles selgitati, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb arvestada mh TsMS § 231 lgtega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. See tähendab, et osas, milles hagejal vastuväited kostja menetluskuludele puudusid, tulnuks kohtul lugeda kostja vastav avaldus hageja poolt omaksvõtnuks. Hageja omaksvõtt välistas kostja menetluskulude ümberhindamise kohtu poolt vastas ulatuses. Kui hageja pidas enda puhul vajalikuks ja põhjendatuks konkreetset ajaja rahakulu, ei saanud hageja olla samal ajal seisukohal, et kostja puhul poleks vastav kulu olnud vajalik või põhjendatud. Ulatuses, milles poolte menetluskulud on samas suurusjärgus, tuleb neid pidada vajalikeks ja põhjendatuks. Lisaks oleks tulnud võtta arvesse, et hageja pidas põhjendatud tunnihinna määraks vähemalt 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta. Koostoimes hageja 02.06.2015 menetlusdokumendi p-s 5 esitatud seisukohaga (mõistlikuks tunnihinnaks võib pidada ka näiteks 153 eurot ja 193,20 eurot), leidis kostja, et hageja hinnangul saab mõistlikuks tunnihinna määraks pidada ka kuni 193,20 eurole vastavat tunnihinna määra.

12. Kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata ning vastuoluline ega vasta TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Kohtuotsusest ei tulene, miks on kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäetud osaliselt rahuldamata. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste kriteeriumite põhjal ja kuidas on kohus hinnanud seda, mida pidada põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Nõustumine teise menetlusosalise seisukohaga ei saa olla kohtu hinnangu või selle kujunemise aluseks. Põhjendatud ja vajalikku kulude ulatust tuleb kohtul sisuliselt hinnata. Osade toimingute puhul on öeldud, mis olnuks kohtu hinnangul konkreetse toimingu põhjendatud ajakuluks. Kohtu järeldused on põhjendamata, sest järelduste kujunemist ei ole otsuses selles osas sõnagagi selgitatud. Sõnastus - „arvestanud dokumentide või kirjade sisu ja mahtu“ - ei võimalda mõista, mis konkreetse dokumendi sisus või mahus oli sellist, mis kohtu vastava hinnanguni viis.

13. Maakohus on otsuse p-s 37 esitatud tabelis kajastanud kostja menetluskuludega seonduvad toimingud osaliselt viisil, mis ei vasta kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute tegelikule sisule (nt „12.06.2013 telefoninõupidamine Harju Maakohus – määruskaebus hagi tagamisele“ on maakohus kajastanud tabeli p-s 9 kui „12.06.13 nõupidamine“ ning leidnud, et toimingul puudub seos asja käiguga). Samas on kohus pidanud põhjendatuks tabeli p-s 17 nimetatud toimingut „11.07.13 nõupidamine“. Sama eksimus kajastub ka tabeli p-s 86 („12.09.2014 kommunikatsioon“). Lisaks on kohus grupeerinud toimingud selliselt, mis ei oma omavahel seost. Otsuse puhul on menetluskulusid puudutavas osas probleemiks ka see, et kohus on andnud hinnangu kostja toimingutele lähtudes kohtu enda rollist ja tegevusest menetluses (näiteks istungi kestus ja istungiks ettevalmistumise aeg). Selle

14

tulemusena ei vasta kohtu hinnang lepingulise esindaja töö tegelikule sisule ja mahule, mida kostja poolt lepingulistele esindajatele kantud kulu väljendab. Vastuolulised on maakohtu seisukohad kahe esindaja kasutamise osas, mis on toonud kaasa menetluskulude alusetu vähendamise. Kohus on ka sisuliselt põhjendamatult vähendanud menetlustoimingutele tegelikult kulunud aega. Menetlus maakohtus kestis ajaliselt üle kahe aasta. Kohtu poolt teostatud mahaarvamised konkreetsete toimingute ajakulust on meelevaldsed.

14. Maakohus on vähendanud hagile esitatud vastuse ettevalmistamisega seonduvat ajakulu, mis moodustas 24,1 tundi. Kostja vastus oli 17 lehel, käsitledes muuhulgas hagiavalduses esile toodud arvukaid detaile. Kohus märkis alusetult, et selle ajakulu on põhjendatud 8 h ulatuses. Hagile esitatud vastus oli esimene menetlusdokument, kus kostja esitas hagiavaldusele oma vastuväited. Seoses maakohtu menetluses toimunud kohtuistungiteks ettevalmistamisega märkis kohus, et „istungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus“. Otsusest ei tulene aga, miks kohus sellisel seisukohal on ja millel see põhineb, sest seadusest taolist põhimõtet ei tulene. Kostja leidis, et maakohus on põhjendamatult vähendanud ka hageja 26.08.2014 esitatud hagi tagamise avalduse ja sellele kostja poolt esitatud vastuväidetega seotud menetluskulu. Hagi tagamise avalduste näol oli tegemist erinevate dokumentidega, millele kostjal tuli vastavalt nende sisule eraldi ka vastata. Kostja esitas hageja hagi tagamise avaldusele põhjaliku vastuse koos vastavate tõenditega. Kohus on pidanud põhjendamatult ebavajalikuks ka tähtaja pikendamisele suunatud taotluse ettevalmistamisega kaasnenud kulu. Õigeks ega põhjendatuks ei saa pidada ka tabeli p-s 75 esitatud seisukohta, et kostja 29.08.2014 kohtule esitatud taotlus info ja dokumentide saamiseks polevat põhjendatud ajakuluks, mida vastaspoolelt välja mõista. Taotluse esitamise vajaduse tingis hageja tegevus menetluses. Kohus on pidanud tervikuna põhjendamatuks ka tabeli p-s 86 kajastatud kulu, mis seisnes kosta palves hageja esindajatele edastada kohtule suunatav korrespondents ka kostja esindajatele. Kohtuotsuses puuduvad ka põhjendused otsuse tabeli p-des 81-84 toodud menetluskulude vähendamise kohta. Menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulu mittepõhjendatuks lugemisel ei ole maakohus arvestanud hilisema kohtupraktikaga (Harju Maakohtu 12.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-41591, millega nõustus ka ringkonnakohus 08.07.2015 määruses), mille kohaselt on põhimenetluses menetluskulude nimekirja koostamine esindaja poolt loetud põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, millele kohus viitas, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud lahend on tehtud ajal, kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimus pärast põhimenetluse lõppemist eraldi menetluses.

15. Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ning ajakulu. Samuti ei ole kohus menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt arvestanud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutustega. Kostja leiab, et menetluskulude aluseks olevat tunnitasu määra tulnuks hinnata kohtuasja iseloomu ja keskmist turuhinda arvestades. Kohus ei ole otsuses sõnagagi põhjendanud, milline olnuks menetlustoimingute tegemiseks „keskmine aeg“, millega võrdluses on kohus kostja tunnitasu määrale oma hinnangu andnud. Kostja hinnangul peaks hindama tasu mõistlikkust võrrelduna teiste õigusteenust osutavate advokaatide keskmiste tunnihindadega. Kuivõrd kostja lepingulistel esindajatel oli õigusteenuse osutamise ajakulu väiksem kui hageja lepingulistel esindajatel (kostjaid esindavad advokaadid on olnud menetluses lõppkokkuvõttes efektiivsemad), siis on ka mõistetav, et efektiivsema õigusteenuse keskmine tunnihind on kõrgem. Arvestada tuleb sedagi, et hageja ja kostja rollid menetluses olid erinevad. Sellest tulenevalt oli erinev ka neile langev töömaht. Kohus ei ole selgitanud oma arutluskäiku ega toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada, millistest kaalutlustest kohus mõistliku ja

15

põhjendatud tunnihinna mõiste sisustamisel lähtus. Kostja esindajate keskmine tunnihind 172,71 eurot on täielikult põhjendatud, vajalik ja turuhinna piirides ning kohtu vastupidised väited ei põhine turuhinnal.

16. Maakohus on jätnud hagejalt osaliselt välja mõistmata ka tõendite tõlkimisega seondunud kulu. Kui advokaadibüroos töötab pädevaid isikuid, kes on võimelised kiiresti ja efektiivselt vajalikud dokumendid tõlkima kohtule sobivasse keelde, siis ole ei mingit põhjust, miks kostja oleks pidanud pöörduma hoopis tõlkebüroosse. Kostja esindajate advokaadibüroos teostatud tõlketööd kuuluvad õigusteenuse alla arvestades TsMS § 33 lg-st 1 tulenevat tõendite keelenõuet ning kuuluvad täielikult vastaspoole poolt hüvitamisele. Kohtu viited tõlgete „tunduvalt odavamaga hinnaga“ saadavusele ei ole aga asjakohased. Kohus on ise nõudnud kõigi võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamist ja tõendid tõlgetega vastu võtnud.

Vastused apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusele 17. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik 18. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.11.2015 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas vaidlusaluse otsuse tühisuse. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ja jättis kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Poolte kuni 12.02.2015 kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda, märkides otsuses, et eelnimetatud menetluskulud tasaarvestatakse hagi rahuldamise ja osalise hagist loobumise tõttu ega mõisteta pooltelt teise poole kasuks välja. Menetluskulud, mis on alates 13.02.2015 kantud maakohtus ja ringkonnakohtus, jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220,87 euro suurused menetluskulud ja viivise.

19. Mõlemad pooled esitasid Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kostja palus otsused tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või tühistada ringkonnakohtu otsus ja osas, millega hagi jäeti rahuldamata, jätta jõusse maakohtu otsus ning osas, millega kostja vastuapellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 37 183,91 euro suurused menetluskulud või saata asi eelnimetatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

20. Riigikohus tühistas 18.05.2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsuse tervikuna. Osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning tuvastas BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõukogu 01.08.2011. a otsuse tühisuse, jättis Riigikohus jõusse Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse resolutsiooni, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi (st hagi jäi rahuldamata). Osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220,87 euro suurused menetluskulud ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni, saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.

16

Ringkonnakohtu seisukoht 21. Vastavalt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 18.05.2016 otsuses toodud juhistele lahendab ringkonnakohus esmalt kostja Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse peale esitatud vastuapellatsioonkaebuse ning määrab seejärel kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus. TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata.

22. Ringkonnakohus, tutvunud vastuapellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning kostja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 85,98 tunni ulatuses tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu summas 10 317,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu. Maakohtu järeldus väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ka esindajate töötasumäära hindamisel. Maakohus on leidnud põhjendatult, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 171,76-200,63 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus on tunnitasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuginenud Riigikohtu praktikale ja võtnud arvesse vaidluse asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kostja esindajate põhjendatud ja vajaliku ajakulu suuruse kohta ning ei pea vajalikuks maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu rahalist suurust muuta.

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust vastuapellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt tulnuks maakohtul võrrelda kostja menetluskulusid hageja menetluskuludega. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 08.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Lisaks oleks võrdlus asjakohatu ka seetõttu, et maakohus ei ole hageja menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele hinnangut andnud.

17

25. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on maakohtu otsus vastuolus TsMS § 175 lõikega 11 ja TsMS § 232 lõigetega 2 ja 4, kuna maakohus on vähendanud kostja menetluskulusid suuremas ulatuses kui olid hageja vastuväited. TsMS § 174 g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel seotud vastaspoole vastuväidetega, vaid peab esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust omal algatusel kontrollima (vt Riigikohtu 11.04.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-14, p 12). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude põhjendatus ja vajalikkus võib jääda kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud (vt Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15). Omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja 09.06.2015 menetlusdokumendist, et hageja oleks mingis ulatuses kostja menetluskulud või tunnitasu suuruse omaks võtnud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja menetluskuludele vastuväited ning omaksvõttu TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 mõttes järeldada ei saa. Seega on maakohus põhjendatult kontrollinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kogu ulatuses.

26. 10.02.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille koostamise ajakulu luges maakohus põhjendatuks 8 tunni ulatuses, võttes sealjuures arvesse, et kohus on juba eelnevalt arvestanud hagiga tutvumise ajakuluga (3 tundi ja 36 minutit) ning et vastus kordab varem esitatud väiteid. 26.08.2014 esitatud hagi tagamise avaldusele vastuse ettevalmistamise ja koostamise ajakulu pidas kohus põhjendatuks 3 tunni ulatuses, võttes arvesse, et hagi tagamise problemaatikat on kostja varem mahukalt käsitlenud ning kohus on seda vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna arvesse võtnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt on maakohus põhjendamatult nende dokumentide koostamise ajakulu vähendanud, ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu suurendada. Maakohus on õigusabikulu hindamisel võtnud põhjendatult arvesse ka varasematele menetlustoimingutele kulunud aega ja ka seda, et koostatud dokumendid sisaldasid osaliselt varem esitatut. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 14).

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, mille kohaselt on maakohus otsuse põhjendustes kajastanud menetlustoiminguid erinevalt kostja menetluskulude nimekirjas esitatust või grupeerinud neid kostja hinnangul ebaõigesti. Maakohtu otsusest ei nähtu, et eeltoodu oleks mõjutanud kohtu hinnangut menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Põhjendamatu on ka etteheide, et kohus on menetlustoiminguid hinnanud lähtuvalt kohtu rollist ja tegevusest menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus diskretsioonipiire ületanud sellega, kui pidas kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuks samas ulatuses istungi kestusega ja leidis, et kliendile istungist ülevaate andmise ajakulu peaks olema väiksem, kuna esindaja on edastanud kliendile ka kohtuistungi protokolli. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

18

ole eksinud ka tõlkekulude suuruse kindlaksmääramisel, leides et nende hüvitamine esindaja tunnitasumääraga võrdses osas ei ole põhjendatud.

28. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista. Eeltoodut ei muuda ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et alates 01.01.2015 on võimaik määrata menetluskulud kindlaks ka põhimenetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Riigikohus on eeltoodud seisukohta korranud ka hilisemas 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2- 1-4-15, p-s 13.

29. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas jätta muutmata.

30. Riigikohus on käesolevas asjas 18.05.2016 tehtud otsuses määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

31. Kostja on palunud 05.11.2015 ja 09.11.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtu menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulu 27,10 tunni eest kogusummas 4752,90 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2015 määrusega tutvumisele 0,1 tundi; kliendiga nõupidamisele 0,2 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 19 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumisele 5,4 tundi; menetluskulude nimekirja ettevalmistamisele 0,6 tundi ja kohtuistungil osalemisele kahe esindaja eest 2x0,9 tundi. Keskmine esindajate tunnitasu määr on olnud 175 eurot. Hageja esitas menetluskuludele vastuväited, mille kohaselt peaks lepinguliste esindajate tunnitasu määr olema põhjendatud kuni 120 euro ulatuses, ning et osutatud õigusabikulu saab olla põhjendatud maksimaalselt 10,2 tunni ulatuses. Hageja märkis, et apellatsioonkaebuses vaieldi sisuliselt üksnes ühe õigusliku küsimuse üle ning seetõttu on kaebusele vastuse koostamise ajakulu 19 tundi selgelt ebamõistlik ja ülepaisutatud. Hageja leidis, et vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud kuni 8 tunni ulatuses ning kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu saaks pidada põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kliendiga nõupidamise ajakulu 0,2 tundi ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Lisaks leidis hageja, et põhjendamatu on menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 0,6 tundi. See saaks olla põhjendatud maksimaalselt 0,2 tunni ulatuses. Õigustatud ei ole ka kahe esindaja kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu.

32. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr liiga kõrge, on osaliselt põhjendatud. Maakohus on pidanud käesolevas asjas põhjendatuks tunnitasu määra 120 eurot tund. Arvestades Riigikohtu praktikat mõistliku suurusega tunnihinna määramisel, vaidluse keerukust ning asjaolu, et keskmine tunnihind on võrreldes menetluse ajaga maakohtus mõnevõrra tõusnud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud esindajate tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus

19

leiab, et kogu ulatuses ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 19 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning vaidluse asjaolusid, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 10 tunni ulatuses. Kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 5,4 tundi on samuti osaliselt ülemäärane. Ringkonnakohus loeb kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses ja Tallinna Ringkonnaohtu 05.11.2015 kohtuistungil osalemise ajakulu 0,9 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungil osalemise ajakulu ei ole põhjendatud välja mõista mõlema esindaja eest. Kostja ei ole põhjendanud, et mõlema esindaja osalemine istungil oleks olnud vajalik. Menetluskulude nimekirja ettevalmistamisega seotud ajakulu 0,6 tundi tuleb jätta kindlaks määramata, kuna tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15, p 13 ja nr 3-2- 1-77-14, p 12). Kogu ulatuses saab põhjendatuks ja vajalikus pidada 04.08.2015 määrusega tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu. Seega on kostja lepinguliste esindajate ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud 14,2 tunni ulatuses. Arvestades, et ringkonnakohus pidas kostja esindajate tunnitasu määra põhjendatuks 140 euro ulatuses, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1988 eurot.

33. Riigikohtule 18.04.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas on kostja palunud hagejalt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulud summas 3562 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 3512 eurot ja kautsjon 50 eurot) ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kassatsiooniastmes ostutatud õigusteenust kokku 20 tunni ulatuses keskmise tunnitasu määraga 175,60 eurot. Sealjuures on Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsusega tutvumisele kulunud 0,5 tundi; kassatsioonkaebuse ettevalmistamisele 9,5 tundi; kassatsioonkaebuse edastamisele 0,1 tundi; Riigikohtu 23.03.2016 määrusega tutvumisele ja selles oleva info kostjale edastamisele 0,2 tundi; M. Seppiku taandumisega seotud dokumentidega tutvumisele ja selle info kostjale edastamisele 0,3 tundi; hageja kassatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 6,4 tundi; hageja poolt kassatsioonkaebusele esitatud vastusega tutvumisele 0,4 tundi ja kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja koostamisele 2,6 tundi. Lisaks palus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata TsMS § 178 lg 4. Kostja leidis, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata talle hageja kassatsioonkaebusele vastamisega seotud menetluskulusid. Kostjal oli kohustus hageja kassatsioonkaebusele vastata ning TsMS § 217 lg 1 järgi õigus teha seda esindaja kaudu. Seejuures TsMS § 218 lg 3 järgi sai kostja teha menetlustoiminguid ning esitada Riigikohtule avaldusi ja taotlusi (sh käesolevat taotlust) üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramine toimub põhimenetluses, kus esindaja kasutamise ja esindajakulude hüvitamise keeldu ei ole, on menetluskuludega seotud toimingute juures esindaja abi kasutamisega seonduvate kulude väljamõistmise keeld põhjendamatu. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramisel peaks kehtima uurimispõhimõte, ei tähenda see ometi, et menetluskulude kindlaksmääramisega seotud vaidluste puhul puuduks menetlusosalistel vajadus kasutada õigusabi või peaks õigusabi kasutamisega seotud kulud jätma menetlusosalisele hüvitamata. Olukorras, kus hageja on esitanud põhjendamatu kassatsioonkaebuse ja kostjal on olnud kohustus sellele vastata, on kassatsioonile vastamisega tekitatud kahju hüvitamist välistav regulatsioon kostja hinnangul vastuolus Põhiseaduse §-iga 25.

34. Hageja nõustus kostja taotlusega jätta TsMS § 178 lg 4 kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Hageja leidis, et kostja on kasutanud õigusabi ca 2 korda rohkem, kui see oleks mõistlikult vajalik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuse koostamisele

20

ei saanud mõistlikult kuluda rohkem kui 5 töötundi, kuna sisuliselt korratakse kaebuses varem menetluses esitatud seisukohti. Kassatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 6,1 tundi oleks hageja hinnangul piisav kuni 2 tunni ulatuses. Hageja leidis, et põhjendamatu on ka 0,1 tunni täpsusega esitatud tööajaarvestus, kuna tegemist on tehnilise tööga, mitte õigusabi osutamisega ning see kulu peaks jääma koostaja enda kanda.

35. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus jätta TsMS § 178 lg 4 põhiseaduse §-ga 25 vastuolu tõttu kohaldamata, ei ole põhjendatud. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Põhiseaduse §-st 25 tuleneb igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et kohtumenetluses isikule tekkinud kulud on osa kahjust, mille hüvitamise võimalus on põhiseaduse § 25 kaitsealas, kuid see õigus ei ole piiramatu. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kahju hüvitamise põhiõigus on lihtreservatsiooniga põhiõigus, mida võib muuhulgas piirata menetluskulude hüvitamise osas, kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Juura 2012. Paragrahvi 25 kommentaarid 3.,3.2.2, lk-d 339,342). Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 178 lg-s 4 sätestatud piirang, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid, ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 25. Menetluskulude hüvitamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord. TsMS § 174 g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus ei ole oma sisult keeruline ning on asunud seisukohale, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohtu roll menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on suurem, kuivõrd selle käigus ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega puudub üldjuhul ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral vajadus kasutada menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa olla õigustatud ootust, et õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 218 lg 4 tulenevalt võib Riigikohtus menetlusosaline esitada ise teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seega on põhjendamatu kostja viide, et hageja kassatsioonkaebusele (mis esitati menetluskulude kindlaksmääramise peale) sai kostja vastata üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Ülaltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et samasugusele järeldusele on ringkonnakohus jõudnud ka 26.08.2015 tsiviilasjas nr 2-13- 21284 ja 08.01.2016 tsiviilasjas nr 2-12-53621 tehtud lahendites. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole Riigikohus nimetatud määruste peale esitatud määruskaebuseid menetlusse võtnud.

36. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja kassatsiooniastme õigusabikulud osaliselt põhjendamatud. Arvestades kostja kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning varasemat menetlust, võib kohtu hinnangul pidada mõistlikuks kaebuse koostamise ajakulu 6 tunni ulatuses. Vajalikuks menetluskuluks ei saa pidada eraldiseisvalt väljatoodud e-kirja ettevalmistamise ajakulu 0,1 tundi, mis seondus kassatsioonkaebuse kohtule edastamisega. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 178 lg 4 tulenevalt ei kuulu hüvitamisele hageja kassatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu 6,4 tundi. Hageja kassatsioonkaebus puudutas ringkonnakohtu otsuses kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja

21

koostamise ajakulu 2,6 tundi. Kohus on eelnevalt välja toonud, et senises kohtupraktikas ei ole peetud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulusid TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikeks. Muus osas on ringkonnakohtu hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud ja kooskõlas menetluse käiguga. Ringkonnakohus leiab, et ka kassatsiooniastmes tuleb esindaja tunnitasu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks 140 euro ulatuses. Seega on kassatsiooniastmes kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud 7,4 tunni ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1036 eurot (7,4x140). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja palunud tagastada ka kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjoni. Ringkonnakohus märgib, et kautsjon on kostjale tagastatud käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendiga.

37. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 1988 eurot (ilma käibemaksuta) ja Riigikohtu menetluskulud summas 1036 eurot (ilma käibemaksuta). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

Liis Arrak

Indrek Parrest