1-16-5352/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-5352

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. detsembri 2016

määrus O.B (ik XXX) karistuse

täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu O.B, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 1. detsembri 2016 määrus jätta muutmata ja

rahuldamata.

määruskaebus

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega tunnistati O.B süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud nõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21, p

8 alusel oli O.B kohustatud katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18. augustil 2016.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik N. Maikova esitas 11. novembril 2016 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata KarS § 74 lg 4 alusel O.B-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei allu süüdimõistetu kohustusele mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning ei täida kohustust osaleda kriminaalametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

3. Viru Maakohus rahuldas oma 1. detsembri 2016 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras O.B-le Harju Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega mõistetud karistus kümme kuud vangistust täitmisele. O.B karistuse kandmise alguseks luges maakohus alates O.B poolt karistuse kandmisele asumisest.

4. Maakohus tuvastas, et O.B-le on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 29. augustil 2016. Vastavalt erakorralisele ettekandele on O.B rikkunud käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi - 3. novembril 2016 narkootilise aine tarvitamise kontrolli protokolliga tuvastati O.B indikaatorvahendiga narkojoove (MET); 10. novembril 2016 kontrolliti O.B registreerimise käigus narkojoovet ning tuvastati indikaatorvahendi abil narkojoove (MET, AMP). 10. novembril 2016 antud kirjalikus seletuses tunnistas O.B , et tarvitas narkootilist ainet 21.10.2016 ning 05.11.2016 ööl vastu 06.11.2016.

5. Kriminaalhooldusametnik on ettekandes märkinud, et O.B ilmus sotsiaalprogrammi teisele kohtumisele narkojoobes ning seetõttu jäi tund ära. Nimetatut kinnitas kriminaalhooldusametnik ka maakohtu istungil.

6. Arvestades narkootiliste ainete tarvitamise keelu korduvaid rikkumisi O.B poolt leidis maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning on suhtunud Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega ettenähtud kohustuste täitmisse väga ükskõikselt. Rikkumised on tõendatud asja materjalide ning süüdimõistetu enda ja kriminaalhooldusametniku seletustega maakohtu istungil.

7. Lisaks sellele tuvastas kohus Karistusregistri väljavõttest, et süüdimõistetut on 2016 karistatud korduvalt väärteokorras NPALS §15-1 järgi – 16.08.2016, 27.07.2016, 15.06.2016, 15.06.2016, 11.05.2016, 07.01.2016. Seega nõustus maakohus kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et tegemist on süstemaatilise narkootiliste ainete tarvitajaga, kelle suhtes tingimisi vangistus tulemusi ei anna, sest ta jätkab narkootikumide tarvitamist ka kehtival katseajal. Samuti ebaõnnestus sotsiaalprogrammi alustamine, kuna ta ilmus tundi narkojoobes.

Määruskaebus

8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O.B, kes palub kohtul Viru Maakohtu määruse uuesti läbi vaadata. O.B läbib rehabilitatsiooni rehabilitatsioonikeskuses „Pääste Armee“.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

9. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.

10. Asjaolu, et O.B läbib käesoleval hetkel enda väitel rehabilitatsiooniprogrammi, ei ole karistuse täitmisele pööramist välistav asjaolu.

11. Kriminaalhooldusametnik on esitanud maakohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et O.B on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, on kohtul võimalik määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. O.B on mitmeid kordi rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, millega on O.B näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda. Seoses kontrollnõuete süstemaatilise rikkumisega on maakohus teinud õige järelduse, mille kohaselt tuleb O.B karistus pöörata täitmisele. Ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et O.B suudaks täiendavaid kohustusi täita.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on O.B suhtunud hoolimatult talle kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Maakohus viitas, et 2016. aastal on O.B korduvalt karistatud NPALS § 15 järgi, seega on tegemist süstemaatilise rikkujaga, mistõttu ei ole katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ringkonnakohtu seisukohalt mõttekas. O.B-le on tutvustatud katseajal kehtestatud reegleid ja seda, et tal tuleb teha pingutusi neist kinnipidamiseks. On ilmselge, et O.B ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita ning kohtutel on piisav alus järeldada, et süüdimõistetu ei asu ka tulevikus katseaja nõudeid täitma.

13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas