1-11-13896/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-11-13896

Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. novembri 2016

määrus P.P (ik XXX) rahalise karistuse asendamises arestiga

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.P, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 17. novembri 2016 määrus muutmata ja m rahuldamata. ääruskaebus Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 16. detsembri 2011 otsusega mõisteti P.P KarS § 329 järgi süüdi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 1280 eurot. KarS § 68 alusel arvati

karistuse hulka P.P eelvangistus ja tasumisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 394 päevamäära, s.o 1260,80 eurot. KarS § 66 alusel määrati, et P.P on õigus

tasuda rahaline karistus ositi kaheksa kuu jooksul, tasudes esimesel kohtuotsuse jõustumise järgsel kuul 140,80 eurot ning seejärel seitsmel järjestikusel kuul 160 eurot. Kohtuotsust jõustus 12. jaanuaril 2012.

2. 24. oktoobril 2016 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus Tartu Maakohtule avalduse P.P-le asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahaline karistus on osaliselt tasumata ja isiku suhtes ei ole võimalik teostada ka sundtäitmist. Tasumata rahalise karistuse suurus on 960 eurot.

3. Tartu Maakohtu 17. novembri 2016 määrusega asendati P.P-le Tartu Maakohtu 16. detsembri 2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 960 eurot KarS § 70 lg 1 järgi 3 kuu

10 päeva pikkuse vangistusega. P.P sai temale mõistetud rahalisest karistusest ja selle vabatahtliku tasumise tähtajast teada kohtuotsuse kuulutamisel 16. detsembril 2011. Käesolevaks ajaks on P.P olnud võimalus mõistetud rahalist karistust tasuda enam kui nelja ja poole aasta jooksul, kuid sellest hoolimata ei ole ta karistust täies ulatuses ära tasunud. Tasumata on enamus mõistetud rahalisest karistusest. Süüdimõistetul puudub vara, millele oleks võimalik

sissenõuet pöörata ning rahalised vahendid, mille arvelt kogu nõue koheselt tasuda. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et rahalise karistuse asendamine on tema suhtes põhjendatud. Esitatud määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.P, kes palub, et talle määrataks kergem karistus, s.o 24 päeva aresti või võimalusel asendada need üldkasuliku tööga pärast vanglast vabanemist, s.o 06.06.2020.

5. Kaebaja on viibinud vanglas alates 6. juunist 2014. Vanglas osaleb kaebaja majanduslikel töödel ning tasub võlgnevusi. Paraku ei saa kaebaja valida, milliseid võlgnevusi ta eelisjärjekorras tasub. Maksmine sõltub täielikult sellest, milleses järjekorras on täiturid oma nõuded vanglale esitanud. Kaebajal olid makseraskused juba enne vanglasse sattumist, kuna tema ülalpidamisel oli suur perekond.

6. Kaebaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuigi rahalise karistuse asendamist puudutavat regulatsiooni on alates 01.01.2015 muudetud, siis ei lähtu kohus kehtivast regulatsioonist, vaid kohaldab kuriteo toimepanemise ajal kehtinud sätteid.

7. Kaebaja leiab, et see on vastuolus KarS §-ga 5 lg 3, mis ütleb, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest tulenevalt palub kaebaja ringkonnakohtul arvestada hetkel kehtivate määradega. Siinkohal viitab kaebaja Tartu Maakohtu väärteoasjale nr 4-16-4815. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhistustega P.P rahalise karistuse KarS § 70 lg 1 järgi vangistusega asendamise osas. Süüdimõistetu pole pika aja jooksul rahalist karistust tasunud ning seega on karistuse asendamine vältimatu.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et P.P-le määrati kõnealune rahaline karistus juba 16. detsembril 2011. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega temale mõistetud rahaliste kohustuste

täitmiseks. Samuti on P.P näol tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. P.P on vabastatud ka tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuid ka kõnealune rahaline karistus on P.P-le määratud ajal, mil ta pidi täitma kontrollnõudeid- ja kohustusi. Sellest tulenevalt ei ole P.P ära teeninud kohtu usaldust kanda talle mõistetud karistust üldkasuliku tööna vabaduses. Samuti ei saa karistusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, millest tulenevalt ei ole üldkasuliku töö määramine pärast käesoleva vangistuse ärakandmist võimalik.

10. Kaebaja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud rahalise karistuse asendamisel lähtuma kehtivast regulatsioonist, s.o lugema rahalise karistuse miinimumpäevamääraks 10 eurot kuriteo toimepanemise ajal kehtinud 3,20 euro asemel. Nimetatud küsimus tõstatus põhjusel, et P.P on temale määratud rahalisest karistusest ära tasunud 300,80 eurot ning sellest tulenevalt pidi

maakohus ümber arvutama asendamisele kuuluva päevamäärade arvu, tehes seda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpäevamäära, s.o 3,20 euro alusel. Kaebaja viitab KarS § 5 lg 3 ning on seisukohal, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist KarS § 5 lg-s 3 sätestatud

olukorraga seetõttu, et P.P-le kohtuotsusega mõistetud karistus ei muutu sellevõrra

raskemaks, kui asendamisele kuuluva päevamäärade arvu väljaarvutamisel kohaldatakse miinimumpäevamäära suurusena kuriteo toimepanemise ajal kehtinud 3,20 eurot. Teisisõnu P.P-le mõistetud karistus ei muutu tema jaoks raskemaks, vaid jääb samaks, kuna P.P oli teadlik temale mõistetava rahalise karistuse suurusest, temale mõistetud rahaline karistus arvutati miinimumpäevamäära suuruse 3,20 eurot alusel ning ta on 16.12.2011 kohtuotsuse ka isiklikult 2 2

kätte saanud. Asjaolu, et vahepeal karistuse miinimumpäevamäära suurus muutus, ei ole P.P-le 16.12.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse suuruse muutmise aluseks, kuna kohus peab karistust tulenevalt KarS § 5 lg-st 1 mõistma teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi

ning kohtul ei ole võimalik muuta P.P-le 16.12.2011 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse suurust. 12. Kaebaja viide väärteoasjale nr 4-16-4815 on asjakohatu, kuna viidatud kohtuasjas oli tegemist väärteoasjaga ehk rahatrahv arvestati arestipäevadeks ümber KarS § 72 lg 2 alusel. Käesoleval

juhul on aga tegemist kriminaalasjaga ning sellest tulenevalt asendatakse rahaline karistus vangistusega KarS § 70 lg 2 alusel. 13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 3