1-09-16952/124 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-16952 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. novembri 2016 määrus Andrei Paradnja (ik 38903142241) karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andrei Paradnja, määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu 25. novembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 8. märtsi 2012 otsusega mõisteti A. Paradnja süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 4, 5 ,7, 8 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub A. Paradnjal koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati koheselt ärakantava karistuse 2 kuud hulka eelvangistuses viibitud aeg ning koheselt kuulus A. Paradnjal ärakandmisele 20 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 9. märts 2012.

2. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti ülejäänud vangistus 10 kuud A. Paradnja suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Otsus jõustus 24. märtsil 2012.

3. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova esitas 22. mail 2013 Viru Maakohtule erakorralise ettekande A. Paradnjale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

4. A. Paradnja ei ilmunud maakohtu 30. mai 2013 istungile, mistõttu tunnistas maakohus A. Paradnja oma 30. mai 2013 määrusega tagaotsitavaks ja koostas vahistamismääruse. 21. novembril 2016 peeti A. Paradnja kinni ja toimetati Jõhvi arestimajja.

5. Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ning pööras A. Paradnjale Viru Maakohtu 8. märtsi 2012 otsusega nr 1-09-16952 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates A. Paradnja kinnipidamisest

21. novembrist 2016. Tõkend – vahistamine – jätta A. Paradnja suhtes muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni.

6. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei täida A. Paradnja kohtu määratud kohustusi – ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ei taotle luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametnikule teadaoleva info kohaselt asus A. Paradnja elama Inglismaale ema juurde. A. Paradnja ei ilmunud registreerimisele 25.04.2013, 30.04.2013 ja 06.05.2013. Peale nimetatud kuupäevi pole kriminaalhooldusametnik A. Paradnjaga kontakti saanud.

7. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest A. Paradnja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse.

Kriminaalhoolduse mõtteks on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kui isik näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, siis on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kriminaalhooldus A. Paradnja suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei ole suutnud täita talle pandud kohustusi.

8. Maakohus asus seisukohale, et A. Paradnja on hoidnud karistuse kandmisest kõrvale KarS § 82 lg

2 p 1 mõttes. Viru Maakohtu 8. märtsi 2012 otsuse täitmise aegumine on peatunud alates 25. aprillist 2013, kuna nimetatud kuupäevast alates ei ole A. Paradnja allunud kriminaalhooldusele ja sellega hoidnud kõrvale karistuse kandmisest.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Paradnja, milles soovib, et kohus asja uuesti üle vaataks ning arvestataks tema poolt toodud asjaoludega, lasta ta koju elektroonilise järelevalvega. A. Paradnja leiab, et kohtus ei antud talle võimalust end kaitsta ega antud kaitsjat. Arvesse ei ole võetud, et A. Paradnja tuli ise süüd tunnistama politseisse. Samuti ei ole pööratud tähelepanu, et viimased 10 aastat pole kuritegusid toime pannud.

10. Kaebaja saab aru, et on libastunud ja mõistab, et toimis valesti. Kuritegelikule teele tõukasid probleemid peres, ei olnud eesmärk kuritegusid toime panna. Kaebaja pere elab piiri taga, ema on üksi ja tal on probleemid tervisega. A. Paradnja sõitis seetõttu kiiresti oma ema aitama. A. Paradnja sõitis ära ja helistas kriminaalhooldajale, proovis selgitada olukorda, aga keegi ei kuulanud. Enne seda käis kaebaja 13 kuu vältel märkimas ilma rikkumisteta, kriminaalhooldaja juures jäi käia 5 kuud. Samuti oli kaebajal rase neiu piiri taga, kes vajas A. Paradnja toetust ja abi. Eestis kaotas ema korteri, A. Paradnja elas üksi üürikorteris. Tööd ei olnud ja seega ei saanud korteri eest maksta. Piiri taga oli töö olemas, teenis raha, ostis Eestis korteri aadressil XXX. Tuli seejärel Eestisse koos perega. Kaebaja tuli tagasi, et end politsei kätte anda. Et saaks tagasi normaalse elu, et saaks töötada ja last kasvatada.

11. Kuritegu oli toime pandud alaealisena, nüüd ta mõistab, et toimis valesti. Tahab elada rahulikult ja aidata perekonda. Narkootikume pole kunagi tarvitanud ja alkoholi ei kuritarvita. Kaebaja lubab täita kõiki tingimusi ja nõudeid, edaspidi seadust mitte rikkuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

12. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.

13. A. Paradnja ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei korda ringkonnakohus üle kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes ka piisava põhjalikkusega tuvastanud.

14. Asjaolu, et A. Paradnja leiab, et ta ei ole ühiskonnale ohtlik, ei ole käesolevas menetluses oluline küsimus. Karistuse täitmisele pööramisel hinnatakse kuidas tagada kohtuotsuse täitmine ning kuidas parimal võimalikul moel süüdimõistetu tagasi õiguskuulekale teele suunata.

15. A. Paradnja on avaldanud kaebuse kohaselt soovi jätkata nõuete ja kohustuste täitmist ning soovib, et saaks koju elektroonilise järelevalve alla.

16. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4, on kohtul võimalik määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Nähtuvalt asjaoludest on A. Paradnja mitmeid kordi rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, millega on A. Paradnja näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda. Samuti on oluline märkida, et A. Paradnja tuli kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile 30. mail 2013 ning ta tabati alles 3 aastat hiljem 21. novembril 2016. See näitab üheselt, et isikul puudub täielikult motivatsioon ja vastutustunne alternatiivkaristuse kandmiseks. Seoses kontrollnõuete süstemaatilise rikkumisega on maakohus teinud õige järelduse, mille kohaselt tuleb A. Paradnja karistus pöörata täitmisele. Ka ringkonnakohtul puudub veendumus, et A. Paradnja suudaks täiendavaid kohustusi täita. Arvestades, et A. Paradnja otsustas katseajal raha teenimise eesmärgil minna välisriiki kriminaalhooldaja loata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et sel korral A. Paradnja suudaks täita kriminaalhoolduse nõudeid.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Paradnja suhtunud hoolimatult talle kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse ning põhjused, mistõttu on ta ignoreerinud kriminaalhooldajat ja kriminaalhoolduse reegleid, ei ole õigustatavad. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Ringkonnakohus nõustub täiel määral maakohtu järeldustega ning leiab, et käesoleval juhul on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

18. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas