Legislator Case Law & Legislation
1-09-2946/2 AI generated

1-09-2946/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-2946/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-09-2946/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 09278000029 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi A.E (A.E) süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav A.E

elukoht: XXXXXXXXXX; isikukood: 37611232725; tõkendit ei ole kohaldatud;

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral; väärteokorras karistatud 1-l korral; Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.E KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei

pöörata täielikult täitmisele, kui A.E ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. A.E on kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata A.E katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. (viieks) Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565

lg 2 alusel mõista A.E-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 634 (tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni 30 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

nr 10220034800017 või Hansapangas (Swedbank) nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „A.E, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

I Kokkuleppe sisu A.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 05.12.2005 a Järva Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 02.03.2009

a kella 07.42 paiku Tartus Narva mnt mootorsõidukit Opel Combo, reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani A.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.E karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.E ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

3 vahetamiseks. KarS § 50 alusel võtta ära A.E mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtel’ile makstud tasu summas 1486.80 krooni.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.E, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et A.E

on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.E süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti peab kohtunik põhjendatuks mõista A.E-le lisakaristuse vastavalt kokkuleppes kajastatud määrale.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 poolteist palga alammäära, s.o. 6525.-

krooni. Samas annab KrMS § 2565

lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas

vähendada sundraha suurust poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks sundraha suurust poole võrra vähendada, mistõttu kuulub süüdimõistetult väljamõistmisele sundraha summas

3 262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 634,30 krooni.

Kohtunik