1-16-8449/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-8449

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. novembri

2016 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

süüdistatav Peedu Kanna (isikukood 37401112749)

kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatav Peedu Kanna kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

apellatsioon Tartu Maakohtu 15. novembri 2016 otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 15.11.2016 otsusega lühimenetluses karistati Peedu Kannat KarS § 4231

järgi 9 kuu vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti P. Kannale lõplikuks

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati P. Kannale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.03.2015

otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2437 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud

vangistust, võrra ning mõisteti P. Kannale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati P. Kanna eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

loeti P. Kanna karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 10.08.2016.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub muuta maakohtu

otsust ning kergendada mõistetud karistust. Apellatsioonis tuuakse välja, et P. Kanna kahetseb

tehtut ning tunnistab ennast süüdi. Vanglas viibimise aeg on olnud süüdistatava jaoks raske, ta

on teinud vajalikud järeldused tuleviku suhtes ning arvestades ka tema tervislikku seisundit,

sooviks P. Kanna kanda karistust vabaduses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav P. Kanna kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3

alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata

juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu

otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo

õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on

seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub

ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada

perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt

võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud

karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei

anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või

kergemaliiglise karistuse mõistmiseks. Apellatsioonis väljatoodud asjaolusid on maakohus

arvestanud ka karistuse mõistmisel, võttes arvesse, et P. Kanna kahetseb tehtut ning märkides,

et süüdistataval on võimalik saada vajalikku ravi ka vangistusasutuses. Kõik vastupidised

väited on paljasõnalised.

Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise

aluseid ning on analüüsinud väga põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just selline

karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Süüdistatava käitumine, s.o on

korduv samalaadse teo toimepanemine, hoolimatu suhtumine kehtivasse korda ning

varasemate karistuste mittemõjuvus, on asjaolud, mille puhul üksnes rahalise karistuse või

tingimusliku karistuse kohaldamine käesoleval ajal aktuaalne ei ole. P. Kanna varasem

käitumine ei veena kohut, et just praegusel ajahetkel on P. Kanna võimeline oma käitumist

kardinaalselt muutma. Kuna süüdistatava selline käitumine, sh korduvad rikkumised, ei ole

ühiskonnas aktsepteeritav, tuleb nõustuda maakohtuga reaalse vangistuse vajalikkuses ja

mõistetud sanktsiooni suuruses. Esitatud apellatsioon jääb seega edutuks.

5. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava

kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas