2-16-116031/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.12.2016. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-116031

Tsiviilasi

Osaühing XXXX hagi XXXX vastu võla ja viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind

624 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing XXXX (registrikood XXXX, asukoht

XXXX)

Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud elukoht

XXXX; muu sideaadress XXXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing XXXX kasuks võlgnevus 344,03

eurot, sealhulgas põhinõue 300 eurot ja 25.10.2016 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 44,03 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing XXXX kasuks välja alates 26.10.2016 kuni

põhinõude (300 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (300 eurot)

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 255,97 euro

ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata viivise 255,97 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 57% ulatuses kostja ja 43% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing XXXX kasuks välja menetluskulud

122,55 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (122,55 eurot) tuleb XXXX’il

tasuda Osaühingule XXXX käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-16-116031

2 (4)

6. Tagaseljaotsus

on

tagatiseta

viivitamata

täidetav

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale XXXX avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

Kautsjon

tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

−

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS

§ 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei

2-16-116031

3 (4)

ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus

jätab hagi osaliselt rahuldamata viivise 255,97 euro nõudes.

− Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 28.11.2014. a laenulepingust tulenevalt 600

euro tasumist (võlg 300 eurot ja 25.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 300

eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 300 eurot alates 26.10.2016 kuni

põhivõla tasumiseni.

− VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

− Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist

ajavahemiku 29.12.2014 – 25.10.2016 eest määraga 0,166% päevas, s.o 60.79% aastas,

põhivõlgnevuselt 300 eurot. Tulenevalt XXXX OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu

punktist 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 arvestatakse viivist 0,166% tasumata

põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, s.o 60.79% aastas. Lepingus

kokkulepitud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset

viivisemäära üle 7 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p

5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

− Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 300 eurot ja

seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 44,03 eurot järgnevalt:

Periood

Viivis

Päevi aastas

Päevade arv

Perioodi summa:

29.12.2014 - 31.12.2014

8,15%

0,20 €

01.01.2015 - 30.06.2015

8,05%

11,98 €

01.07.2015 - 31.12.2015

8,05%

12,17 €

01.01.2016 - 30.06.2016

8,05%

12,01 €

01.07.2016 - 25.10.2016

8,00%

7,67 €

44,03 €

− TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjalt

välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt 300

eurot alates 26.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

− Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt

ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

2-16-116031

4 (4)

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

− Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus

rahuldab hagi ligikaudu 57% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

põhjendatuks jätta menetluskulud 43% ulatuses hageja ja 57% ulatuses kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

− Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv

80 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulu 575 euro,

kokku

eurot

ning

kohustada

kostjat

tasuma

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

− Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125

eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja

maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev

tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks 60 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa on arvestatud ilma

käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud kohtule TsMS

§ 174 lg 10 ettenähtud kinnitust. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (125+90) 215 eurot.

− Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 122,55

eurot (s.o 215-st eurost 57%) ning menetluskuludelt (122,55 eurot) viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

− Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad

kostjal menetluskulud.

− Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik