1-16-2626/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

2(5)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Viru Vangla esitas 01.06.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava tingimisi lid R.D enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

R.D on süüdi mõistetud otsusega KarS § järgi

Viru Maakohtu 11.04.2016

121 lg 2 p 3

ja talle karistuseks 1 kuu vangistust. deti mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel lii mõistetud karistusele

Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistus – päeva vangistust

2 aastat 1 kuu ja 27 ning mõist liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks eti loeti 03.10.2014.

Kohtuotsus jõustus 28.04.2016.

Karistuse kandmise algus 03.10 30.12.2016. .2014 ja lõpp

T 16.11.2015. ingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine

R.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl. 99 ).

R.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, nimelt ebaviisaka allumatuse ja keelatud asjade käitumise,

valdamise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on varieeruv, enamus kuriteod seotud vägivallaga. Lisandusid narkootilise aine omamine kinnipidamisasutuses ning võimuesindaja laimamine ja solvamine. Viimane kuritegu (kehaline väärkohtlemine) on toime pandud vanglas kambrikaaslase suhtes. Vanglas suutmatus kontrollida oma emotsioone. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud Ennetähtaegse vab xxx. anemise korral, soovib isik

elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kuhu õe juurde on võimalik paigaldada ka elektroonilise valve seade. järele Käesoleval ajal elavad sellel aadressil kinnipeetava õde aaslane ja nende 2 alaealist last. Kinnipeetava õde ja õe elukaaslane on andnud ja tema eluk

kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx, kus e xxx, kus omandas xxx on omandanud põhiharidus . Samuti on ta lõpetanud .

Tööturuameti vahendusel on läbinud võsalõikaja koolituse. Enne vangistust kuni vangistuseni töötas Vangistuses töötab köögitöölisena. Vabanemisel on olemas garanteeritud töökoht xxx.

xxx31.05.2016 seisuga tasumata nõudeid 1531 eurot ning vabanemisfondis 237,35 eurot. Lähedastest on 2 õde, kellest ühega on head suhted ja kes R.D on valmis toetama nii

moraalselt kui materiaalselt. Enamus tuttavatest on kriminaalse taustaga. Vägivallakuritegude soodusteguriks vabaduses oli alkoholijoove. Karistusregistri järgi on teda üks kord karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Vanglas tarvitas narkootikume, mille eest sai karistada kriminaalkorras. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kroonilist haigust. Varasemalt on olnud psühhiaatrilisel ravil. Käesolev vägivallakuritegu toime pandud vanglas kambrikaaslase vastu. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda, mõtlemata tagajärgedele. Viru Vangla toetab R.D vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

arvamuse kohaselt on süüdimõistetu ähedastest vallaline, lapsi tal ei ole. L on kriminaalkorras karistatud on valmis teda igati toetama.

olid vennal õde ja õe mees, kes Õe sõnul

vabaduses probleemid alkoholi tarvitamisega, narkootikume pole ta kunagi tarvitanud.

Vabanemisel soovib elama asuda xxx. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis kuulub kinnipeetava elavad kinnipeetava oma on õele. Antud korteris õde koos perega. Õde ja õe mees

andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. ukoht vastab El

elektroonilise valveseadme . Kinnipeetava Igor paigaldamise nõuetele lähedased on nõus

3(5)

R.D igakülgselt toetama. R.D on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht . R.D on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus xxx kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Negatiivne on asjaolu, et kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Isik omab elamisluba kehtivusega kuni 13.11.2016.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei seisa prokuratuur vastu kinnipeetav R.D tingimisi enne tähtaega vabastamisele. käitumine vangistuses v Prokuratuur kinnitab, et isiku iitab sellele, et

kinnipeetav ning omab ta motivatsiooni enda on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli vähemalt kuue kuu kestel.

Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 30.12.2016. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt R.D

maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokuratuur n b Viru Vangla poolt 30.05.2016 koostatud kinnipeetava õustu iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve kestuse kohta.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetas R.D vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

R.D , et ta asub elama õ avaldas kohtuistungil e juurde, kes teda toetab. Uusi kuritegusid ei hakka ta enam toime panema.

leidis, et kõik alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on loodud. Isikule on tagatud elukoht ja töökoht. Seega uue kuriteo toimepanemise riskid on oluliselt vähendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri R.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega kirjalikku arvamust, leiab, et

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad and

– tema käitumist nii med kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S omab iharidust. Tal on puusepa ning lukksepa erialad. Enne kinnipidamist üüdimõistetu põh t isik xxx. öötas

Karistusregistri andmetel on

6 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud süüdimõistetul

erinevate kuritegude eest, sealhulgas ka raskendavail asjaoludel tahtliku tapmise, huligaansuse, kehalise v peetava poolt äärkohtlemise, võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise ja kinni narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Isikul on 3 kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja ja alkoholiseaduse sätete varguse rikkumise eest.

Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema, olles 18.12.2013 Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt karistatud KarS § 121 alusel , xxx kaaskinnipeetav Valeri

4(5) Pletnjov onda, tekitades Vxxx Pxx vasaku silma ile ühe korra rusikaga vastu näo vasaku põse piirk alla verevalumi mõõtmetega 4cm x 2cm. Seega pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isikule steti karistuseks 1 kuu vangistust. mõi

Vanglas on isikul 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti, olles vanglas on ta korduvalt toime pannud erinevaid kuritegusid ( ). KarS § 331 ja § 121 lg 2 p 3 järgi

Samas tuleb positiivseks lugeda, et vanglas on isik xxx

. läbinud ja töötanud majandusabitöödel

Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub R.D-le mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kinnipeetav omab elamisluba, mis kehtib kuni 13.11.2016.

Ennetäht isikul on garanteeritud töökoht aegse vabanemise korral xxx xxx. Soovib elama asuda ta

aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava ja kus õele

kä õde orterisse on võimalik paigutada elektroonilise esoleval ajal elab koos oma perega. K

järelevalve seadmed. Elanikud on valveseadme paigaldamisega nõus. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske.

Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka I astme kuritegude eest, leiab kohus, et ka lühiajaline vabaduses viibimine Isegi ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. kinnipidamisasutuses viibimine ei suuda teda suunata. Seda enam, et õiguskuulekale käitumisele ka viimane kuritegu on toime pandud vanglas on ta korduvalt süütegusid toime pannud. Samuti vangla režiimis.

Ka elektroonilise järelevalve kohaldamine ei ole antud juhul määratlev. Arvestades korduvalt isiku kriminaalkorras karistamist, ühiskonnale ja võimuesindajate ükskõikset , võib sse suhtumist isik edaspidi tkata kuritegude toime panemist, vaatamata isegi olemasolule. jä elektroonilise järelevalve

Lisaks kohus, et R.D-le Viru rõhutab Viru Maakohus pööras 07.10.2014 määrusega

Maakohtu 18.12.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele, kuna R.D rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 seajaks määratud kontrollnõu täitnud ,4,5 kat deid. Nimelt ei ta katseaja

kestel registreerimiskohustust, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ja elu- - , töö , või

õppimiskoha vahetamiseks. See asjaolu näitas, et isik ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki.

Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toime gu näeb pandud kuriteo asjaolusid na ette KarS § ohus osutab tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu

76 lg 4. K vabaduses viibides oli

käitumine väga ohtlik. Isegi kinnipidamiskohas pani ta toime kuriteod. Samuti ei ole isik vabaduses viibides kasutanud võimalust käituda korralikult ega ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi käitumisharjumuste is võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt oma muutmiseks, m elada. Vastupidi - vabaduses olles toimepanemist ning alkoholi tarvitamist jätkas isik kuritegude .

See näitab, et R.D ei ole huvitatud oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Seda enam halb käitumine vanglas näitab seda, et kinnipeetava käitumise parandamise eesmärgini ei ole siiani jõutud ja pigem otstarbekam on jätkata isiku karistuse kandmist vanglas, et selliste eesmärkide saavutamiseks.