1-06-14047/115 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-14047

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 24. novembri

2016 määrus süüdimõistetu Edgar Kaasiku

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Edgar

Kaasik

(isikukood

38802243726), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 24. novembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Edgar Kaasiku määruskaebus jätta rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 03.12.2008 otsusega karistati Edgar Kaasikut KarS § 113 järgi 10 aasta

vangistusega; KarS § 25 lg 2 - § 114 p-de 3, 4 järgi 12 aasta vangistusega; KarS § 121 järgi 1

aasta vangistusega ja KarS § 120 järgi 6 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel

mõisteti E. Kaasikule karistuseks 15 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti Narva Linnakohtu 14.12.2005 kohtuotsuse järgi täielikult

ärakandmata karistus 7 kuud vangistust ja lõplikult mõisteti E. Kaasikule kandmisele

kuuluvaks karistuseks 15 aastat 7 kuud vangistust.

Karistuse kandmise aja algus 08.05.2006 ja lõpp 07.12.2021.

2. Viru Maakohtu 24.11.2016 määrusega jäeti E. Kaasik vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamata.

2.1. E. Kaasikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud isikule varem

mõistetud tingimuslik karistus vajalikku preventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude

toimepanemist. Käesolevad kuriteod on raske eluvastane kuritegu – tapmine ja mõrva katse

ning isikuvastased kuriteod – ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine. Kuritegude

dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt karistati süüdimõistetut avaliku korra

rikkumise eest grupis vägivalda kasutades. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine.

2.2. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on pika vangistuses viibitud aja 10 aasta 6 kuu

jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, omandanud riigikeele B2-

taseme ja keevitaja eriala, läbinud sotsiaalprogrammid Usk ja teadmine, Igapäevane valik ja

Agressiivsuse asendamise treening, osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning varem osales

vangla majandustöödel koristajana ning alates 2012 aastast töötab metallitsehhis keevitajana.

Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht, mis aitab

isikul majanduslikult toime tulla. Samas ei ole isiku poolt sooritatud kuriteod olnud

varavastased või pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Suurimaks probleemiks ja

riskifaktoriks on kinnipeetava puhul alkoholi liigtarvitamine ja sellest tekkida võiv

agressiivne käitumine.

Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid varem kriminaalse taustaga isikud, kellega koos

tarvitati alkoholi. Isiku enda sõnul ta vanade tuttavatega enam ei suhtle. Käesoleva raske

kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Alkoholi tarvitanuna muutus agressiivseks ja

konfliktsituatsioonides kasutas vägivalda. Kinnipeetav ise tunnistab oma varasemat

agressiivset käitumist ja ei õigusta seda. Kinnipeetav soovib hoiduda kuritegelikust eluviisist

ning usub, et suudab seda. Maakohus leidis, et kuigi iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava

käitumine vanglas on võrreldes algusaastatega paranenud, on jätkuvalt oht, et isiku käitumine

vabanemisel, alkoholi tarvitama asumisel, muutub agressiivseks, kuna kinnipeetav mitte ei ole

alkoholi tarvitamisest loobunud, vaid vangistuses viibides ei ole tal võimalik alkoholi

tarvitada.

2.3. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta

jooksul 20% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 36%, milliste näol on tegemist keskmiselt

arvestatavate riskidega. Maakohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel

on ennatlik, kuna isik on varem katseajal olles pannud toime uued, käesolevad kuriteod.

Seega puudus maakohtul kindlus selles, et seekord, ebaproportsionaalselt pika katseaja

jooksul, kulgeks katseaeg probleemideta. Maakohus rõhutas, et reeglina tuleb süüdimõistetul

ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leidis, et E. Kaasiku puhul selliseid

erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku

ennetähtaega vangistusest vabastamist.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub uuesti üle vaadata

maakohtu määruse, kuna selle põhjendused on ebaloogilised ning ei vasta tegelikkusele.

Süüdimõistetu ei nõustu prokuröri esitatud seisukohtadega ning maakohus kordab prokuröri

seisukohti. E. Kaasik toob välja, et tema käitumine ja sisemine maailm on muutunud,

muutunud on eesmärgid ja arusaamad asjadest ning ta on valmis seadusekuulekaks eluks.

Lisaks on tal vaja olla toeks oma perekonnale.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Kaasiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt

vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest

määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus poleks tähelepanu

pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale

asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning

kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda

üle korrata.

Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

määruskaebuses toodud väide, et maakohtu veendumuse kujunemine ei ole järgitav, on

alusetu. Maakohus on kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, hinnanud nii

positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, jõudes nende kogumina tulemusele, et E. Kaasiku

vabastamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole määruskaebuses välja toodud, millised

maakohtu seisukohad on väärad. Positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid asjaolusid.

Arvestades juba kestnud vangistuse pikkust on positiivne, et süüdimõistetu on suutnud

näidata, et ta on võimeline viima oma käitumise kooskõlla vanglas kehtivate normidega, kuid

vaatamata sellele leiab ka ringkonnakohus, et süüdimõistetu vabastamine on käesoleval hetkel

ennatlik. Süüdimõistetu suhtes varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus ei veena kohut, et

süüdimõistetu oskaks kasutada talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses ning oskaks

suunata oma käitumist õiguskuulekusele väga pika katseaja jooksul. Süüdimõistetu suhtes

kogumis ei esine asjaolusid, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohus ei ole seotud prokuröri arvamusega isiku

ennetähtaegselt vabastamisel, vaid tegemist on ühega paljudest asjaoludest, mida kohus

arvestab isiku vabastamise otsustamisel.

Siinkohal rõhutab ringkonnakohus veelkord, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks

vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. E. Kaasiku puhul ei

esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema

ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu

hinnangul ka määruskaebus.

Kuna E. Kaasik kannab karistust mh raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, siis

ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna

õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata

ühiskonnale, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga

kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning

eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhul riivaks E. Kaasiku

ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 24. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau