2-16-119604/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. detsember 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-16-119604

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Veiko Talen vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

1372,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline

esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo,

registrikood 11930038, aadress A. Weizenbergi 20,

10150 Tallinn, e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: Veiko Talen (isikukood XXXXXXXXXXX,

viibimiskoht teadmata)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Veiko Talenilt OÜ Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS-i ja Veiko Taleni

vahel 07.04.2015 sõlmitud liitumislepingu, 26.08.2015 sõlmitud järelmaksulepingu,

20.10.2015 sõlmitud liitumislepingu ja 20.10.2015 sõlmitud järelmaksulepingu alusel:

2.1. põhivõlg 717,25 eurot;

2.2. seisuga 20.10.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 38,54 eurot.

3. Mõista kostjalt Veiko Talen hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis tasumata

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 21.10.2016 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 223,97 eurot osas ning TsMS §

367 järgse viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 77% kostja kanda ja

23% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

8. Välja mõista Veiko Talenilt riigilõiv 154 eurot ja õigusabikulu 77 eurot, kokku

menetluskulu 231 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

9. Välja mõista Veiko Talenilt OÜ Aktiva Finants kasuks tasumata menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue on

toimetatud kostjale kätte avalikult, avaldamisega 20.10.2016 Ametlikes Teadaannetes

(tlk 73). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 alusel loeb kohus

menetlusdokumendid kätte toimetatuks 16.12.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

2. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu

tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-106-13, p 24).

5. Kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 07.04.2015 sõlmitud liitumisleping, 26.08.2015 sõlmitud

järelmaksuleping,

20.10.2015

sõlmitud

liitumisleping

ja

20.10.2015

sõlmitud

järelmaksuleping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevad teenuse kasutamise

üldtingimused ja arveldusteenuste hinnakiri tüüptingimused.

6. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust.

7. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et

eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

8. Hagiavalduse järgi on üldtingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas (tlk 76),

seega 54,75% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 07.04.2015 oli VÕS § 113 lg 1 II lause

kohane viivisemäär 8,05% aastas (8%+0,05%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe

üldtingimustes on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui kolm korda (54,75/8,05=6,80). Seega tuleb kohaldada

VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära.

9. Viivist tuleb arvestada põhivõlalt summas 717,25 eurot. Hageja viivisenõue perioodi

19.02.2016 kuni 20.10.2016 eest on põhjendatud 38,54 euro ulatuses ja tuleb jätta

rahuldamata 223,97 euro (262,51-38,54) ulatuses. Kohus kasutas viivise arvutamisel

kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.

10. Hagiavalduse järgi soovib hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates

21.10.2016 kuni põhinõude summas 717,25 täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga

0,15% kalendripäevas põhinõudelt. Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb jätta

rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatust

kõrgemas määras. Arvestades eeltoodut tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis järgmiselt: tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates 21.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

11. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

12. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

13. Menetluskulud hagiavalduse järgi on hageja riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot.

Arvestades nõude olemust, asja vähest keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja

vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

14. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal hüvitada riigilõivust 154 eurot ning

õigusabikulust 77 eurot, kokku menetluskulu 231 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik