4-16-7330/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-7330

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-16-7330 (2302,16,014101)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker

Tõlk

Oleg Zolotarjov

Väärteoasi esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti T.A

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,014101 (10220151472522)

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): T.A (isikukood: XXX, elukoht: XXXX)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.12.2016

Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: T.A;

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

30.09.2016 otsus T.A-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas.

2. Karistada T.A liiklusseaduse (LS) § 231 ja § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

Trahv (60 eurot) tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220151472522.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2016 otsusega nr 2302,16,014101 karistati T.A Liiklusseaduse (LS) § 231 ja §

242 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis T.A 30.09.2016 kell 17.50

Tallinnas Lootuse pst ja P. Kerese tänavate vahel mootorsõidukit, sõitis ühesuunalisel teel vastassuunavööndis ning ei täitnud liiklusmärgi 523 „sõit ühesuunalisele teele“ nõudeid. Sellega rikkus T.A LS § 16 lg 2 ja MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 15 p 5 nõudeid.

2. esitas otsuse peale kaebuse, milles märgib, et ei märganud liiklusmärki 523 ja tegi T.A

vasakpöörde Lootuse tänavalt P. Kerese tänavale. Kaebaja ei ole nõus, et teda karistatakse vastassuunavööndis sõitmise eest, kuivõrd politseinikud pidasid ta kohe kinni, liiklusmärk oli ajutine ja ei olnud piisavalt märgatav ning trahvi kirjutamise ajal tegid kaks autot veel sarnase vea.

Kaebaja palub, et kohus tema suhtes tehtud trahvi tühistaks, sest ta ei kavatsenud nõudeid rikkuda ja on aastaid püüdnud järgida liiklusseaduses sätestatut.

3. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles palus jätta kaebus rahuldamata, sest alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Kaebaja toodud väiteid ei ole usutavad, sest videosalvestiselt on selgelt näha, kuidas kaebaja sõiduk läheneb Lootuse pst-lt P. Kerese ristmikule, peatud hetkeks ja sooritab vasakpöörde.

Salvestuselt kostub politseiametnike sõidukist antav korduv signaal menetlusaluse isiku tähelepanu äratamiseks, kuid isik jätkab vales suunas liikumist. Segavaid faktoreid, mis oleks piiranud kaebaja vaatevälja liiklusmärgile, ei olnud.

T.A ei täitnud LS § 16 lg 2 tulenevat kohustust, mille kohaselt peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Ristmikule oli paigaldatud juhile nähtavale kohale ajutine liiklusmärk nr 523 „Sõit ühesuunalisele teele“, mis näitas ühesuunalisele teele või –sõiduteele sõitmise kohta ja suunda. Märk kohustas menetlusalust isikut P.Kerese tänavale sooritama üksnes parempööret. T.A käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on lähtutud Riigikohtu praktikast, st karistuse määramisele on lähtepunktiks on võetud eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatud isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 25 trahviühikut täidab preventiivset eesmärki ja aitab ära hoida uute süütegude toimepanemist. Väiksemas määras karistus oleks menetlusalusele isikule üksnes sümboolne ja ei kinnitaks tema soovi teha määratud karistusest vajalikke järeldusi. Kohtus jäid kaebaja ja kohtuväline menetleja oma varasemate seisukohtade juurde.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.09.2016 kella 17.50 paiku peatati liikluskontrolli käigus T.A juhitav sõiduauto ning kaebajale heideti ette Lootuse pst-lt P. Kerese tänavale sõitmisel liiklusmärgi nr 523 „sõit ühesuunalisele teele“ nõude eiramist ning vastassuunavööndis sõitmist.

Kohtu hinnangul on T.A poolt toimepandu leidnud täielikult tõendamist ja on õigesti kvalifitseeritud. Eelkõige tõendab toimepandut politseiautos olnud videosalvestis, millest nähtub, et ristmikul on selgesti nähtav ajutine liiklusmärk ning kõik autod sõidavad P.Kere tn-l politsei poolt vaadatuna paremalt vasakule. Samuti nähtub videosalvestiselt, kuidas T.A juhitav sõiduauto peatub Lootuse pst-l enne ristmikku ning vastupidiselt üldisele liiklusvoolule teeb vasakpöörde. Politsei annab pöörde ajal kahel korral autojuhile signaaliga märku, kuid viimane jätkab sõitmist kuni politsei ta kinni pidas.

Toodud tõend haakub toimikus oleva fotoga liiklusmärgist, mille kohaselt lubas ajutine liiklusmärk vaid parempööret, sisult sama kinnitavad ka kohtuvälise menetleja väljavõtted Tallinna Linnavalitsuse liikluskorralduste muudatustest ajavahemikul 12.09-19.12.2016.

5. Kohtu hinnangul on T.A pannud teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, st ta oli hajameelne ning ei märganud ajutist liiklusmärki, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku liiklejana pidanud seda nägema. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et talle LS § 231 sätestatud rikkumist ette heita ei saa, sest ta ei ole vastassuunas sõitnud tahtlikult ning peatus kohe pärast politsei märguannet. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (KarS § 18 lg 3). Teo kvalifitseerimise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kui pikka aega kaebaja vastassuunas sõitis ning kas ta märkas liiklusmärki või mitte.

6. poolt ühesuunalisel teel vastassuunavööndis sõitmine ning Eeltoodust tulenevalt on T.A liiklusmärgi 523 „sõit ühesuunalisele teele“ (LS § 16 lg 2 ja MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 15 p 5) nõuete rikkumine tõendatud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 231 ja §

242 lg 1 järgi. Kaebaja süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

7. Mis puudutab kaebajale määratavat karistust, siis vastassuunavööndis sõitmise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut ning liiklusmärgi eiramise eest liiklusnõuete muu rikkumisena rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Õigesti on T.A-le kahe süüteo eest määratud üks karistus, sest ühe teoga on ta realiseerinud kahe süüteo koosseisu.

Süü suurust hinnates arvestab kohus seda, et isik pani teo toime hooletusest, ta sõitis vastassuunas vaid lühikest aega ning et tegemist oli ajutise liikluskorralduse muudatusega, mida navigaator ei pruugi näidata ja millele vastassuunavööndis sõites ei viita ükski liiklusmärk. Menetlusalune isik oma süüd tunnistas ja kahetses, et ei märganud ajutist liiklusmärki ning sattus seetõttu vastassuunavööndisse. Enda sõnul oli ta teel raskelt haige isa juurde Hiiu haiglasse. Seega on menetlusaluse isiku süü väike ning tema teos esinevad karistust kergendavad asjaolud, karistust raskendavad asjaolud aga puuduvad.

Kohtuväline menetleja on oma vastuses rõhutanud, et mõistetud karistus peaks T.A mõjutama edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul piisab varem karistamata isiku mõjutamiseks ka leebemast karistusest.

Seetõttu kohus tühistab otsuse T.A-le määratud karistuse osas ja teeb selle kohta uue otsuse.

Süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid ja varasemate karistuste puudumist arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 15 päevamäära, s.o 60 eurot. Selline karistus on piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133-135.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/