2-15-11573/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus muutmata.

2. Jätta Levikom Eesti OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Levikom Eesti OÜ kanda.

4. Mõista Levikom Eesti OÜ-lt OÜ HT Management kasuks apellatsioonimenetluse

kuludena välja 1 160,4 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

Levikom Eesti OÜ-l tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud suuruses OÜ HT

Management kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

28.12.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-11573

Kohtuasi

OÜ HT Management hagi Levikom Eesti OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Levikom Eesti OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

43 314,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ HT Management (registrikood 10408088),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret

Kostja Levikom Eesti OÜ (endine ärinimi Unitcom Eesti

OÜ,

registrikood

12678473)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Kohtuistungi toimumise aeg

08.12.2016

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ HT Management (hageja) esitas 04.08.2015 hagi Harju Maakohtusse Unitcom Eesti OÜ

ja Unity Systems OÜ vastu võlgnevuse 28 440,68 eurot väljamõistmiseks solidaarselt. Samuti

palus hageja Unitcom Eesti OÜ-lt välja mõsta hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 4 493,52 eurot, kindla summana viivis hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 0,1%

päevas põhivõlgnevuselt ja pärast kohtuotsuse tegemist kuni põhikohustuse täitmiseni lisanduv

viivis. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

19.01.2015 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühendati Unity Systems OÜ Unitcom Eesti OÜ-ga

ja Unity Systems OÜ kustutati ühinemise jõustumisel äriregistrist. Alates 12.10.2016 muudeti

Unitcom Eesti OÜ ärinimi Levikom Eesti OÜ vastu. Seega on praeguses kohtuasjas kostja

Levikom Eesti OÜ (kostja).

Hagejale kuulus osalus äriühingus Unity Systems OÜ (endise nimega HT Comp OÜ). Unity

Systems OÜ osaniku 01.06.2008 otsusega otsustati maksta Unity Systems OÜ kasumi arvelt

hagejale välja dividendid 500 000 krooni ulatuses. Kõnealune kohustus kajastus ka Unity

Systems OÜ 2007. aasta majandusaasta aruandes. 12.10.2008 Unity Systems OÜ üldkoosoleku

otsusega muudeti dividendimakset ja vähendati hagejale väljamaksmisele kuuluvat

dividendisummat 445 000 kroonini, s.o 28 440,68 euroni. Otsuste vastuvõtmiseks kutsus Unity

Systems OÜ juhatus kokku osanike koosoleku, s.t koostas vastavad otsuste eelnõud ja edastas

osanikele tähtaegselt ÄS § 172 lg-s 1 viidatud teated koos päevakorraga. Kuivõrd osanikud olid

dividendimakse küsimust omavahel varasemalt arutanud ning MT ja RP nõustusid, et kasumi

väljamaksmine on üksnes hageja otsustada, sest kasum teeniti enne viimaste osanikuks saamist,

ei osalenud nad koosolekul. 2008. a kehtinud Unity Systems OÜ põhikirja p 5.4 järgi oli osanike

koosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekul oli esindatud üle poole osadega esindatud

häältest. 01.06.2008 koosolekul osales ainult hageja, kes omas 80,65% Unity Systems OÜ

osadest. Kuna koosolekul osales ainsana hageja, kes hääletas otsuse poolt, oli lisaks kvoorumile

täidetud ka põhikirja p-s 5.7 sätestatud häälteenamuse nõue. Hageja kasutas 01.06.2008 otsuse

vormistamisel ekslikult vale dokumendimalli.

27.-29.10.2014 sõlmisid Unity Systems OÜ osanikud kostjaga müügilepingu, millega Unity

Systems OÜ osanikud võõrandasid neile kuuluvad Unity Systems OÜ osad kostjale ja kostja

omandas ka osaluse äriühingus Unity Internet OÜ. Müügilepingus fikseeriti, et hagejal on Unity

Systems OÜ vastu dividendinõue 28 440,68 eurot, mille tasumise hiljemalt tehingu täitmise

päeval tagab kostja. Hageja ja kostja muutsid viimati nimetatud tingimust 9.01.2015 ja

12.01.2015 müügilepingu muutmise kokkuleppes. Muudatuse tulemusena tuli Unity Systems

OÜ-l tasuda hagejale dividendivõlg hiljemalt 45 päeva jooksul tehingu täitmisest ja kostjal tagada

oma varaga nimetatud kohustuse täitmine. Eelnevat arvestades sõlmisid hageja ja kostja

13.01.2015 kokkuleppe, mille kohaselt ühines kostja Unity Systems OÜ kohustusega tasuda

hagejale dividendivõlg, kostja vastutas hageja eest Unity Systems OÜ-ga solidaarselt,

dividendivõlg tuli tasuda rahas, kostjal puudus õigus täita kohustus tasaarvestuse teel ja

dividendivõlg tuli tasuda hiljemalt 27.02.2015. Eelnevast hoolimata Unity Systems OÜ ja kostja

kohustust ei täitnud.

Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 157 lg-st 4 on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud

dividendi väljamaksmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1

järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Hageja võib vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 367 nõuda hagis ka hagi

esitamisele järgneva viivise väljamõistmist.

Nõue ei olnud aegunud, sest Unity Systems OÜ aktsepteeris läbivalt hageja ees dividendi

maksmise kohustust ja maksekohustust lükati korduvalt edasi Unity Systems OÜ juhatuse

ettepanekul, sest likviidsete vahendite varu olemasolu oli ühingu parimates huvides. Unity

Systems OÜ tunnustas aegumistähtaja vältel korduvalt juhatuse liikmete kokkuleppega hageja

ees kohustust tasuda dividendi, mistõttu nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 kohaselt.

Aegumistähtaeg hakkas uuesti kulgema 31.12.2013. Kuivõrd hageja esitas hagi 04.08.2015 ei

olnud hageja nõue aegunud. Eelnevale lisaks on nõuet läbivalt käsitletud ka majandusaasta

aruannetes. Isegi kui nõue oleks eelnevalt kirjeldatud kokkulepetest ja majandusaasta aruennetest

hoolimata aegunud, sõlmis 13.01.2015 hageja kostjaga kohustusega ühinemise kokkuleppe.

Eelnevat saab käsitleda kas aegumise vastuväitest loobumisena või poolte kokkuleppel

aegumistähtaja pikendamisena TsÜS § 145 lg 2 mõttes. Aegumise vastuväite esitamine kostja

poolt on vastuolus ka hea usu põhimõttega, sest dividendivõla tasumine lükati müügilepingu

täitmise päevast edasi just kostja soovil.

Kostja vastuväited

2. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõue põhineb tühisel otsusel. 01.06.2008 ja 12.10.2008 otsused ei ole vastu võetud

järgides ÄS §-s 173 kirjeldatud reegleid. Otsuse sõnastusest ja selle allkirjastanud isikust (HT)

nähtuvalt on 01.06.2008 otsuse vastu võtmise alusena tuginetud ÄS § 176 lg-le 6. Vastavalt ÄS

§ 176 lg-le 6 võib otsuseid vastu võtta ÄS-is sätestatud koosoleku kokku kutsumise korda

järgimata jättes, kui osaühingul on üks osanik või lisaks osanikule on osanikuks vaid osaühing

ise. ÄS § 176 lg-st 7 lisandub, et mitme osaniku puhul on otsuse vastu võtmiseks võimalik

koosoleku kokku kutsumise kord järgimata jätta, kui osanikud on otsusega nõus ja allkirjastavad

selle. Äriregistri andmetel oli otsuse tegemise ajal Unity Systems OÜ-l kolm osanikku: hageja,

MT ja RP. 01.06.2008 ja 12.10.2008 otsustelt puudusid MT ja RP allkirjad. Seega ei toimunud

otsuste vastu võtmine ÄS § 173 lg-tes 6 ja 7 kirjeldatud reegleid järgides. Vaidlusaluste otsuste

vastuvõtmisel ei ole järgitud ka ÄS § 173 lg-tes 1-4 ja ÄS § 174 lg-s 2 sätestatud korda, sest

otsused on vastu võetud vaid ühe osaniku poolt ja otsustele ei ole lisatud hääletusprotokolle.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-76-14 p-s 30 märkinud, et ÄS § 173 lg-s 2-42 nimetatud nõuete

rikkumine on oluline rikkumine ÄS § 1771 lg 1 mõttes, mis toob kaasa otsuse tühisuse. Hageja

väited koosoleku kokkukutsumise kohta on tõendamata. 01.06.2008 otsusest ei nähtu, et enne

otsuse tegemist saadeti välja otsuse eelnõu, millega tutvustati koosoleku päevakorda. Samuti ei

ole hageja esitanud dokumente, mis tõendaksid, et koosoleku kokkukutsumise teade, otsuse

eelnõu ja koosoleku päevakord saadeti teistele osanikele. Ka hagi aluseks olevates asjaoludes

märkis hageja, et 01.06.2008 tehtud dividendide väljamaksmise otsus oli ainuosaniku otsus.

Eluliselt ei ole usutav, et teised osanikud olid 01.06.2008 otsusest teadlikud. Eelnevat kinnitab

asjaolu, et ka 12.10.2008 uues ainuosaniku otsuses ei ole teiste osanike allkirju ega seisukohti.

MT ja RP poolt 24.09.2015 allkirjastatud heakskiit 01.06.2008 tehtud otsuse osas ei olnud kehtiv,

sest need isikud ei olnud heakskiidu andmise ajal enam Unity Systems OÜ osanikud. 01.06.2008

otsuse heakskiit pidi toimuma vahetult pärast otsuse tegemist osaniku otsuse vormis.

Lisaks eelnevale on otsused tühised ka ÄS § 157 lg 2, § 1771 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 87 alusel, sest kasumi jaotamise otsuses ei nähtud ette dividendide võrdelist

jaotamist. Unity Systems OÜ põhikirjas oli märgitud, et osanikud võivad ühehäälselt otsusega

ette näha teisiti, kuid otsustel ei ole teiste osanike nõusolekuid või allkirju. Ühekordne dividendi

maksmise otsus, mis on vastuolus seaduse või põhikirjas sätestatuga on keelatud. Keelu

rikkumisel on otsus tühine ÄS § 1771 lg 1 ja TsÜS § 87 alusel.

Hageja nõue on aegunud. Kuivõrd äriühingu otsustele kohaldatakse tehingute regulatsiooni,

TsÜS § 146 lg 1 alusel aegub tehingust tulenev nõue kolme aasta jooksul ja dividendinõue

muutub sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast vastava otsuse tegemist (10 päeva jooksul),

aegus osanike 01.06.2008 ja 12.10.2008 otsustel baseeruv nõue hiljemalt 2011. aasta novembris.

Hageja nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja nõue tekkis hageja enda

kohustuse rikkumisega. Riigikohus on lahendi 3-2-1-70-03 p-s 13 selgitanud, et hea usu

põhimõtte oluliseks funktsiooniks on mh ka õiguste piiramine õiguste kaotamise kaudu ning

seetõttu pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle

teostamise lubamatuse. Hageja juhatuse liige tegi ainuisikuliselt Unity Systems OÜ osanikuna ja

juhatuse liikmena otsuse maksta dividende 01.06.2008. Seega oli hageja Unity Systems OÜ

enamusosanikuna ja juhatuse liikmena kohustatud teostama väljamakse ehk likvideerima

dividendivõlg alates 2008. aasta juunist. Hageja seda kuue aasta jooksul, s.o kuni osa

võõrandamiseni 14.01.2015, ei teinud. Põhjus, miks hageja ei maksnud kuue aasta jooksul enda

kontrollitavast äriühingust dividende välja, võis seisneda selles, et äriühingul puudus vara, mille

arvelt dividende maksta. Kostja teostas Unity Systems OÜ 2014. majandusaasta auditeerimise,

mille käigus selgus, et hageja on Unity Systems OÜ varalise seisu osas esitanud ebaõigeid

andmed. Näiteks pidi 31.12.2014 seisuga Unity Systems OÜ kassas olema 8 098,19 eurot, mille

olemasolu auditeerimise käigus ei tuvastatud; kolme võlgniku vastu nõuded, kuid kaks neist olid

pankrotis juba 2010. ja 2013. aastal ning kolmanda ühingu vastu suunatud nõue oli tõendamata;

958,68 euro suurune lühiajaline laenunõue, kuid auditi käigus ei suudetud tuvastada laenusaajat

ega laenutingimusi jne.

Kostja nõustus müügilepingus tasuma dividendivõlg pärast müügilepingu sõlmimist, sest arvas

hageja esitatud andmete ja kinnituste põhjal, et Unity Systems OÜ-l on piisavalt käibevara,

millega dividendivõlg tasuda. Auditeerimise tulemusel selgus, et hageja on esitanud ebaõigeid

andmeid Unity Systems OÜ varade ja kohustuste osas, mistõttu on Unity Systems OÜ tegelik

omakapital tõenäoliselt negatiivne. 13.01.2015 hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppes on

öeldud, et tegu on kohustusega ühinemisega VÕS § 178 tähenduses. Seega ei saa kokkulepe olla

käsitletav võlatunnistusena. Isegi kui jaatada võlatunnistuse olemusolu, on see deklaratiivne ja

sõltub esialgse võlasuhte olemasolust ja kehtivusest. Tühisest kohustusest ei saa kostjal tekkida

solidaarkohustust.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 06.05.2016 otsusega hageja nõude ja mõistis kostjalt välja

võlgnevuse 28 440,68 eurot, viivise 4 493,52 eurot ja alates 05.08.2015 viivise 0,1% arvestatuna

põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 23 947,16 eurot. Kohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis hageja kasuks välja menetluskulu 4 830 eurot.

Kohus tuvastas, et Unity Systems OÜ 01.06.2008 dividendi väljamaksmise ja 12.10.2008

väljamaksmisele kuuluva dividendi vähendamise otsused olid kehtivad. Osanikul on õigus

vastavalt ÄS § 157 lg-le 4, VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda dividendi

väljamaksmist. Dividendi väljamaksmise otsuse ajal 01.06.2008 oli Unity Systems OÜ-l kolm

osanikku, mistõttu ei saanud HT otsust teha ainuosaniku otsusena. Kohus pidas eluliselt

usutavaks, et vaidlusalune otsus vormistati ekslikult ainuosaniku otsusena seetõttu, et HT kasutas

vana dokumendimalli. Seega tuli 01.06.2008 koosoleku kokkukutsumisel järgida seaduses

sätestatud protseduurireegleid, sh edastada osanikele teade koosoleku kokkukutsumise kohta.

MT ja RP kinnitasid 24.09.2015, et nad olid saanud kutse üldkoosolekule õigeaegselt ja olid

teadlikud, et üldkoosolekul arutatakse ühingu dividendimakse küsimust ja olid tehtud otsusega

päri. Seega ei rikutud Unity Systems OÜ 01.06.2008 koosoleku kokkukutsumise korda. Teiste

osanike nõustumist otsusega kinnitasid hilisemad kokkulepped, millega korduvalt lükati Unity

Systems OÜ kohustusi dividendi maksmisel edasi järgmisse majandusaastasse ja toonaste

osanike 24.09.2015 antud kinnitus. Eelnevalt nimetatud kinnitus ei olnud 01.06.2008 otsuse

tagantjärgi heakskiitmine. Otsus oli kooskõlas Unity Systems OÜ põhikirja p-dega 5.4, 5.7 ja 7.4,

s.t koosolekul oli esindatud üle poole osadega esindatud häältest (86,65%), otsuse poolt olid

100% koosolekul esindatud häältest. Seega ei rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Eelnevale lisaks

on kostja korduvalt kinnitanud vaidlusaluse kohustuse olemasolu. Kostja kohustus tasuma

dividendivõla hiljemalt 27.02.2015, kuid ei ole kohustust täitnud.

Hageja nõue ei olnud selle järjepideva tunnustamise tõttu aegunud. Osaühingu otsustele ja

dividendinõuetele kohaldub tehingust tulenev aegumistähtaeg, mis vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1

on kolm aastat. Otsus tehti küll 2008. aastal, kuid Unity Systems OÜ tunnustas aastate jooksul

korduvalt hageja nõuet (30.12.2009, 31.12.2010, 31.12.2011, 31.12.2012, 30.12.2013), mistõttu

aegumine iga kord katkes ja algas uuesti TsÜS § 158 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja esitas hagi

04.08.2015, s.o enne nõude aegumist. Samuti tunnistas nõuet kostja 2014. a oktoobris sõlmitud

müügilepingus ja 2015. a jaanuaris sõlmitud müügilepingu muutmise kokkuleppes. 13.01.2015

ühines kostja Unity Systems OÜ kohustusega, andes hagejale tagatise. Seega katkes 13.01.2015

nõude aegumine uuesti. Isegi kui asuda seisukohale, et nõue oli kuupäevaks 13.01.2015 aegunud,

on kostja kohustusega ühinemine ja tagatise andmine käsitletav aegumise vastuväitest loobumise

või poolte kokkuleppel tähtaja pikendamisena.

Kohus ei tuvastanud hageja käitumises vastuolu hea usu põhimõttega. Kostja ei tõendanud, et

Unity Systems OÜ-l puudus raha aastate jooksul dividendivõla väljamaksmiseks. Kostjal oli

võimalus enne müügilepingu sõlmimist tutvuda kõikide Unity Systems OÜ dokumentidega ja ta

oli teadlik Unity Systems OÜ majanduslikust olukorrast, sest oli enne osade ostmist äriühingu

suhtes professionaalsete finantsnõustajate kaasabil läbi viinud äriühingu juriidilise, ärilise ja

finantsilise auditi mahus, milles ta seda läbi viia soovis. Samuti kinnitas kostja lepingus, et on

kõik negatiivsed leiud lahendanud lepingu tekstis endale sobival viisil. Eelnevat silmas pidades

oli asjakohatu kostja väide, et hea usu põhimõttega oli vastuolus üle kuue aasta dividendivõla

maksmisega viivitamine. Kostja oli ostes kohustusest teadlik ja ei esitanud sellele vastuväiteid

ning oli nõus kohustust tagama.

Hageja viivisenõue oli põhjendatud ja arvestus korrektne. Hageja palus lisaks hagiavalduse

esitamise hetkeks kogunenud viivisele välja mõista TsMS § 367 alusel viivis kuni põhinõude

täitmiseni. Kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel

viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue, mistõttu tuli kostjalt välja mõista lisaks

hagiavalduse esitamise hetkeks kogunenud viivisele ka viivis põhikohustuse täieliku täitmiseni,

kuid mitte enam kui 23 947,16 eurot.

Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kulutusi õigusabile 3 780 euro ulatuses ja koos

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivuga 1 050 eurot mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 4 830 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja

rikkus oluliselt menetlusõigust.

Hageja nõude aluseks olev osanike otsus 01.06.2008 on erinevalt maakohtu poolt tuvastatust

tühine, sest on vastu võetud ainuosaniku otsusena ja selle allkirjastas vaid üks osanik, kuigi tollel

ajahetkel oli Unity Systems OÜ-l kolm osanikku. MT ja RP 24.09.2015 kinnituskirjast nähtub,

et HT vormistas teadlikult otsuse ainuosaniku otsusena. Ei ole eluliselt usutav, et tegelikkuses

toimus tavapärane osanike koosolek. Puuduvad tõendid selle kohta, et MT-le ja RP-le edastati

nõuetekohased koosoleku kutsed, sest see ei kajastu kostja raamatupidamises ja hageja ei ole

esitanud väljasaadetud kutseid. Nõuetekohast teadete saatmist ei saanud tõendada MT ja RP

24.09.2015 kinnituskiri. Samuti oli põhjust arvata, et koosolek tegelikkuses aset ei leidnud, sest

puudus koosoleku protokoll. Seega oli esitatud tõendite pinnalt võimalik üksnes nentida, et

hageja nõude aluseks olev osanike otsus oli tühine, sest otsuse vastuvõtmisel ei järgitud osanike

koosoleku kokkukutsumise korda ja koosolekul ei osalenud kõik osanikud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et teised osanikud andsid enne 01.06.2008 kirjaliku nõusoleku

otsuse tegemiseks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et osanikud kiitsid otsuse hiljem heaks.

Maakohus leidis õigesti, et MT ja RP 24.09.2015 kinnituskiri ei olnud käsitletav otsuse

tagantjärgi heakskiitmisena ning jättis põhjendatult kõrvale tühise otsuse võimaliku kinnitamise

fakti. 01.06.2008 otsuse heakskiit pidi toimuma osaniku otsuse vormis, kusjuures otsust ei saanud

heaks kiita isikud, kes ei osalenud enam äriühingu ja osaniku vahelises õigussuhtes. Kui ka asuda

seisukohale, et heakskiidu võis anda muus vormis, siis pidi see olema antud vähemalt kirjalikult

(RKTKo 3-2-1-81-15).

Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja põhjendusi selle kohta, et 01.06.2008 ainuosaniku otsus

on tühine osanike võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Dividendid tuleb osanike vahel

jaotada võrdselt (ÄS § 157 lg 2). Vastavalt põhikirjale võisid osanikud ühehäälse otsusega ette

näha teisiti. Otsusel, millega kasum ebavõrdselt jaotati, puudusid teiste osanike nõusolekud või

allkirjad. Hageja ei ole esitanud teisi tõendeid selle kohta, et kasumi ebavõrdseks jaotamiseks oli

olemas teiste osanike nõusolek. Kuivõrd dividende otsustati maksta ainult ühele osanikule ja

puudus osanike ühehäälne otsus võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, oli otsus tühine ÄS §

1771 lg 1 alusel. Eelnevale lisaks oli otsus ka vastuolus heade kommetega, sest rikkumise

eesmärgiks oli enamuse positsiooni kuritarvitada vähemuse arvel. Samuti jättis kohus

tähelepanuta kostja esitatud vandeaudiitori Alar Heinaste selgitused selle kohta, et Unity Systems

OÜ-l puudusid vahendid kohustuse täitmiseks ja asus põhjendamatult seisukohale, et kostja

teadis enne müügilepingu sõlmimist Unity Systems OÜ majandusliku olukorra kohta.

Maakohus omistas põhjendamatult MT ja RP 24.09.2015 kinnituskirjale olulise tähenduse

vaidlusaluse tuumikküsimuse lahendamisel, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t 1 ja TsMS § 442

lg-t 8. MT ja RP ei kuulatud vande all üle. Menetlusväliste isikute kirjaliku seletuse

aktsepteerimine tunnistaja ütluste asemel riivab oluliselt tsiviilkohtumenetluse suulisuse,

vahetuse, avalikkuse ja võistlevuse põhimõtet. Riive on seda intensiivsem, et kinnituse andsid

kaks isikut korraga, kes ütluste andmisel ei oleks istungil viibinud samaaegselt. Praegusel juhul

esitasid MT ja RP seletuse kooskõlastatult ja omamata vastutust esitatud väidete eest. Seega oli

MT ja RP kinnituskiri äärmiselt madala usaldusväärsuse ja tõendusjõuga, mistõttu ei saanud

kohtuasja tuumikküsimuse lahendus tugineda üksnes kinnituskirjale.

Kohtuotsusest ei selgu, missuguse normi alusel on hageja nõue rahuldatud ning ei nähtu nõude

eelduste kontroll, mistõttu ei olnud võimalik veenduda nõude eelduste olemasolus. ÄS § 157 lg

1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate

jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud

majandusaasta aruande alusel. Vastavalt ÄS § 157 lg-le 4 on osanikul õigus nõuda osanike

otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. ÄS § 157 lg 4 on erinorm VÕS § 108 lg 1 suhtes.

Seega on väljamakse tegemise aluseks majandusaasta aruanne ja puhaskasumi olemasolu.

Dividendimakse edasilükkamisega võttis hageja riski, et pärast edukat 2007. aastat ei pruugi

järgneda niivõrd kasumlikku järgmist aastat, mille arvelt dividendid välja maksta. Isegi kui

järeldada, et dividendivõlg ei põhinenud tühisel otsusel, ei ole kostjal tänasel päeval võimalik

hageja esitatud nõuet täita enne kui kostjal ei ole olnud sama kasumlikku majandusaastat. Seega

ei ole kostja olnud ka viivituses, sest väljamakse tegemine on olnud võimatu. Dividendimakse

olemusest lähtuvalt ei olnud pooltevahelised kokkulepped, millega dividendivõlga tunnistati ja

selle väljamaksmist korduvalt edasi lükati, lubatud. Otsus, millega osanikud otsustavad dividendi

väljamaksmise, ei ole absoluutne ja lõplikult siduv. Osaniku dividendinõue ei tohi olla äriühingu

maksejõuetust põhjustavaks asjaoluks. Perioodil, kui äriühingul ei olnud võimalik dividendinõuet

täita, s.o 2008-2013, tuli sõlmida kokkulepe, millega osanik loobub dividendinõudest, sest osanik

ei saa jätta osaühingule kohustusi tema ees, kui on teadlik, et sel hetkel puudub võimalus

kohustuse täitmiseks. Vastupidiselt käitumine oli vastusolus heade kommete ja hea usu

põhimõttega.

Kuivõrd perioodil 2009-2013 allkirjastatud osanike ja juhatuse liikmete vahelised kokkulepped

dividendivõla tunnistamiseks ja selle väljamaksmise edasilükkamiseks olid tühised, ei olnud neil

õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et kokkulepetega ei kaasnenud nõude tunnustamine. Isegi kui

leida, et esimesed kokkulepped ei olnud heade kommete vastased, siis 31.12.2012 ja 30.12.2013

sõlmitud kokkulepped kindlasti enam lubatavad ei saanud olla, sest irdusid oluliselt

dividendimakse olemusest. Kui kokkulepped ei olnud tühised vastuolu tõttu heade kommetega,

oli nendele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd hagejal oli hea usu põhimõttest

tulenev kohustus dividendivõla nõudest loobuda, ei saanud hageja väita, et nõude aegumine oli

kokkulepe tõttu katkenud. 2014. aasta oktoobris sõlmitud müügilepingus kostja hageja nõuet

tunnustada ei saanud, sest ei olnud veel isegi osaniku staatuses. Kuigi ka osanikud ei saa

osaühingut selliselt esindada. Osaühingu esindamise õigus on selle seaduslikul esindajal. Samuti

ei saanud nõude tunnustamisena olla käsitletav 13.01.2015 kohustusega ühinemine, sest nõue oli

selleks ajaks aegunud. See ei saanud olla käsitletav ka aegumise vastuväitest loobumisena, sest

sellel hetkel puudus teave dividendinõude aluseks olevate asjaolude ja võimaliku aegumise kohta.

Tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tegija tegelikust tahtest ja kostja tahe ei

olnud suunatud aegunud nõude tunnustamisele.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti

kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses

kõiki kostja seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada.

Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses

märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist.

Apellatsioonkaebuse väidetel tuvastas maakohus esitatud ja esitamata jäänud tõendite pinnalt

valesti, et 01.06.2008 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, mistõttu on

01.06.2008 otsus dividendi väljamaksmise kohta kehtiv. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei

nõustu. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune otsus oli vormistatud ainuosaniku otsusena ja sellel

oli üksnes ühe osaniku allkiri, kuigi äriühingul oli vaidlusaluse otsuse tegemise hetkel kolm

osanikku, kuid järeldas kohtumenetluses esitatud tõendite pinnalt, et vaidlusaluse otsuse

vormistuslikud vead olid tingitud vana dokumendimalli kasutamisest ja inimlikust eksimusest.

Nimelt oli kuni 14.01.2008 hageja äriühingu ainuosanik. Alates 15.01.2008 lisandus osanike

ringi MT ja RP (I kd tl 14). ÄS § 172 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb osanikele saata vähemalt üks nädala

enne koosoleku toimumist teade, kus on ära näidatud osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja

päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste

eelnõudega ja põhjendustega. Toonased osanikud MT ja RP kinnistasid 24.09.2015, et nad olid

teadlikud aastate eest toimunud koosolekust, sest neile olid kutsed õigeaegselt kätte toimetatud

ja nad teadsid, et koosolekul arutatakse dividendi väljamaksmise küsimust. Kuivõrd osanikud

olid enne üldkoosolekut omavahel läbi rääkinud, et kogu varasemate perioodide jaotamata kasum

määratakse väljamaksmiseks hagejale, ei pidanud nad vajalikuks koosolekul osaleda (II kd tl

110).

Veendumust, et 24.09.2015 esitatud kinnitus kajastas tegelikkust ja koosolek toimus

kokkukutsumise korda rikkumata, tugevdas asjaolu, et veel enne 01.06.2008 otsuse vastuvõtmist

oli kinnitatud äriühingu 2007. a majandusaasta aruanne, kus juba kajastus ettepanek kasumina

jaotada 500 000 krooni (I kd tl 31) ning selle olid juhatuse liikmetena allkirjastanud HT ja MT.

Samuti olid osanikud hiljem mitme aasta vältel osanike otsustega (30.12.2009, 31.12.2010,

31.12.2011, 31.12.2012, 30.12.2013) ja majandusaasta aruannetega kinnitanud nõude olemasolu.

Ringkonnakohus selgitab, et hilisemad osanike otsused ja majandusaasta aruanded ei tõenda, et

koosolek kutsuti kokku ÄS-is sätestatud korda järgides, kuid konstateerivad 24.09.2015 antud

kinnituse tõepärasust. Vastuseks kostja väidetele, et vale oli kohtuasja tuumikküsimuse lahendus

rajada osanike tagantjärgi antud kirjalikule kinnitusele, kui koosoleku korrektset kokkukutsumist

oleks võinud tõendada kirjalike teadete ja koosoleku protokolliga ning tunnistajaid oleks võinud

istungil suuliselt üle kuulata, märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei

ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab kõiki tõendeid

kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seetõttu ei ole ühel kirjalikul tõendil teisest kirjalikust

tõendist suuremat tõendusjõudu ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ei ole kaalukamad kui

kirjalikult esitatud seisukohad. Eelnevast sõltumata oli menetlusosalistel, sh kostjal õigus

taotleda MT ja RP tunnistajatena ülekuulamist, kuid menetlusosalised nimetatud võimalust ei

kasutanud. Maakohus tuvastas õigesti, et 01.06.2008 otsus ei ole tühine ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1

järgi ja kohtu siseveendumuse kujunemine oli kohtuotsuses jälgitav.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus lisaks menetlusõiguse normi, kui

jättis otsuses käsitlemata kostja väite, et 01.06.2008 otsus oli eelnevale lisaks tühine põhjusel, et

enamusosanik otsustas dividendi väljamaksmise üksnes endale, kaldudes kõrvale dividendi

võrdse jaotamise põhimõttest. Maakohus leidis, et otsus võeti vastu kooskõlas Unity Systems

OÜ põhikirja p-dega 5.4, 5.7 ja 7.1, s.t et osanike koosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, sest

sellel oli esindatud üle poole osadega esindatud häältest 80,65% ja otsuse poolt hääletas 100%

koosolekul esindatud häältest, mistõttu oli otsus kehtiv. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kostja

maakohtu tõlgendusega põhikirja p 7.1 osas. Maakohus leidis, et vaidlusalust punkti tuleb

tõlgendada koos põhikirja p-dega 5.4 ja 5.7, s.t osanikud võivad koosolekul osalevate osanike

ühehäälse otsusega ette näha ebavõrdse kasumi jaotamise. Kostja hinnangul seisab põhikirja p

7.1 teistest eraldi ja dividendide ebavõrdseks jaotamiseks ei piisa, kui sellega on nõus kõik

koosolekul viibivad osanikud, vaid vajalik on äriühingu kõikide osanike nõusolek. Teistsugune

tõlgendus on vastuolus ÄS-is sätestatu ja heade kommetega.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et osaühingul on õigus põhikirjas kokku leppida teistsuguses

kasumi jaotamises, kui on ÄS reeglina ette näinud. ÄS § 157 lg 2 sätestab, et osanikule makstakse

osa kasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Osaühing on selline kapitaliühing, mille osanikel on suurem dispositiivsus ühingu siseasjade

kokkuleppimisel, mistõttu on lubatud leppida põhikirjas kokku seadusega võrreldes erinevad

kasumi jaotamise reeglid. Unity Systems OÜ põhikirjast nähtub, et reeglina jaotatakse kasum

vastavalt osanike osade nimiväärtusele, kuid osanikud võivad ühehäälselt otsustega ette näha

teisiti (II kd tl 86). Põhikirja kui mitmepoolse tehingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 29

ning selle sätte mõttes on lepingupooltena käsitletavad osanikud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb

lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seega

on praegusel juhul oluline välja selgitada, missugune oli põhikirja p 7.1 tähendust nende osanike

jaoks, kes omasid äriühingu osasid otsuse langetamise ajal, s.o 01.06.2008. Äriühingu toonased

osanikud MT, RP ja hageja on toimikumaterjalidest nähtuvalt mõistnud põhikirja p 7.1 selliselt,

et dividendid võib jaotada ebavõrdselt, kui koosolekul osalenud osanikud ühehäälselt selliselt

otsustavad. Eelnev tõlgendus ei ole vastupidiselt kostja seisukohale vastusolus heade kommetega

ja ei võimalda kuritarvitusi vähemuse arvel. Nimelt saab dividendi väljamaksmise otsustada

osanike koosolekul majandusaasta aruande alusel ning koosoleku kokkukutsumiseks tuleb

osanikele saata teade, kus on mh märgitud päevakord ja viide kohale, kus saab tutvuda otsuste

eelnõudega ja põhjendustega. Seega tuleb osanikul dividendi ebavõrdse jaotamise takistamiseks

tulla koosolekule ja hääletada küsimuse vastu, mille tulemusena dividendi ebavõrdset jaotamist

ei toimu. Seega tuvastas maakohus õigesti, et praegusel juhul ei esine otsuse tühisust tingivaid

asjaolusid ning 01.06.2008 otsus on kehtiv.

Kuivõrd 01.06.2008 otsus ei ole tühine, s.t see on kutsutud kokku järgides ÄS-is sätestatud

koosoleku kokkukutsumise reegleid ning otsuse sisu on kooskõlas seaduste ja põhikirjaga,

puudub vajadus analüüsida kaebuse 2. peatükis 2. jaos käsitletud kostja väiteid, et 01.06.2008

otsust ei ole heaks kiidetud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on jätnud viitamata, missugusel

alusel ta hagi rahuldab. Kohtuotsuses on alusnormidena viidatud ÄS § 157 lg-le 4 ja VÕS § 101

lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1. Õige on kostja väide, et dividendi maksmise eeldusteks on

majandusaasta aruande kinnitamise otsuse vastuvõtmine ja kinnitatud majandusaasta aruandes

puhaskasumi olemasolu. Kui dividendi maksmine on kord õiguspäraselt otsustatud, siis tekib

dividendiõiguslikel osanikel selle otsuse alusel nõudeõigus, mida osaühing ei saa ühepoolselt

olematuks muuta. Tekkinud võlasuhe on võimalik lõpetada poolte kokkuleppel (VÕS § 186 p 4).

Nõndasamuti ei ole õige väita, et kui dividend jääb sellel majandusaastal maksmata, kus seda

maksta otsustati, on dividendi väljamaksmine sõltuvuses sellest, kas järgmine majandusaasta on

sama kasumlik või mitte ning kui ei ole, siis dividendinõuet täita ei saa. Dividendi

väljamaksmisele seab piirid üldine hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld. Näiteks

võib dividendi kohta tehtud otsuse muutmise lubatavaks aluseks olla äriühingu majandusliku

olukorra ootamatu halvenemine pärast otsuse tegemist. Seega, kui osaühing soovib dividendi

maksmise kohustusest vabaneda, on tal selleks kaks võimalust: (1) tõendada, et osanik, kes nõude

esitab, on teinud tahteavalduse, millega ta on nõudest loobunud või (2) näidata, et nõude

maksmapanek oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja tõi maakohtu menetluses välja

mitmed finantsnäitajad, mida on äriühingu osade ostjale väidetavalt valesti näidatud (II kd tl 75)

ning lisas juurde vandeaudiitor AH selgitused (II kd tl 87-88). Samal ajal ei ole kostja tõendanud,

et äriühingu majanduslik olukord on pärast kasumi jaotamise otsuse langetamist oluliselt

muutunud ja/või vaidlusaluse võlanõude täitmine paneks äriühingu põhjendamatult ebasoodsasse

olukorda, mis võiks päädida äriühingu maksejõuetusega. Asjaolu, et müüja võis äriühingu osi

müües rikkuda lepingus sätestatud kohustusi, ei kuulu praeguse vaidluse raames lahendamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud aegumise instituuti otsuses õigesti ja kostja

esitatud väited ei anna alust maakohtu otsust nimetatud osas muuta. Ringkonnakohus jätab TsMS

§ 652 lg 4 alusel arvestamata kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, et 2009-2013 sõlmitud

kokkulepped olid lubamatud mh vastuolu tõttu heade kommetega ja hea usu põhimõttega ning

hagejal oli hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus dividendinõudest loobuda, kuivõrd neid

mainiti esmakordselt alles apellatsiooniastmes ja kostja ei põhjendanud uute asjaolude esitamise

lubatavust.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.

Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kostja kanda

apellatsioonkaebusega seonduvad hageja ja kostja menetluskulud. Hageja on kostja

apellatsioonkaebuse menetlemisega kandnud õigusabi kulusid kokku 14 tundi 10 minutit, mis

kulus maakohtu otsuse läbitöötamiseks (30 minutit), apellatsioonkaebuse analüüsiks ja

kaebusele vastamiseks (10 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamiseks (3 tundi) ja kohtuistungil

osalemiseks (40 minutit). Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas

kantud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades ühelt poolt apellatsioonkaebuse mahtu ja asja komplekssust ning teisalt

argumentide korduvust, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu apellatsioonastmes kokku 9

tundi 40 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud apellatsioonastmes põhjendatud

eraldiseisev ajakulu maakohtu otsuse analüüsiks. Põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse

analüüsiks ja kaebusele vastamiseks oli 8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja

kohtuistungil osalemiseks 40 minutit.

Arvestades õigusvaidluse sisu ja kohtupraktikat, on põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu 120

eurot. Kostjal tuleb hagejale hüvitada kulu õigusabi osutamise eest 1 160,4 eurot (9,67 x 120).

Hageja taotlusel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjal tasuda viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lauses

ettenähtud suuruses hageja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots