2-16-11777/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtuasja number 2-16-11777 Kohtuasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks

Hageja: XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX; telefon XXXX; e-post XXXX) Hageja esindaja: XXXX (telefon XXXX; e-post XXXX) Kostja: XXXX (sünniaeg XXXX; elukoht XXXX; telefon + XXXX)

Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2015

RESOLUTSIOON

1. Lahutada XXXX (isikukood XXXX) ja XXXX (sünniaeg XXXX) vahel XXXX Vabariigis 24.10.1982 sõlmitud abielu, registrikanne nr XXXX. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

XXXX esitas 03.08.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 24.10.1982 XXXX Vabariigis. Abikaasade erimeelsuste ja eriarvamuste tõttu lõppes abielu 2008. aastal kui hageja kolis elama Eesti Vabariiki, kus ta omab tänaseni

2 elamisluba. Kostja elab alaliselt XXXX. Hageja on loonud Eestis teise pere ja soovib seetõttu abielu lahutada. Hageja ja kostja vahel suhtlemist ei toimu.

Kohtu alluvus

Euroopa Nõukogu (EÜ) määruse nr 2201/2003 art 3 kohaselt on abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, mille territooriumil on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Hageja elab alates 2008. aastast Eesti Vabariigis.

Kohaldatav õigus

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 lg 3 järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. REÕS § 60 lg 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. Vastavalt REÕS § 60 lg-le 2 juhul, kui abielu lahutamine ei ole REÕS §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2).

Hagist nähtuvalt elavad pooled eraldi 2008. aastast kui hageja kolis elama Eesti Vabariiki. Kostja elab alaliselt XXXX. Hageja ja kostja vahel suhtlemist ei toimu, seda isegi mitte telefoni teel. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud (lk 33). 07.12.2016 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Hageja on loonud Eestis teise pere ja soovib abielu lahutada.

Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud alates 2008. aastast, mil hageja kolis elama Eestisse (tl 29).

Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa seisukohast ja võimalikest vastuväidetest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

3

Fred Fisker Kohtunik