1-16-10363/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-10363 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Tali ja Sten Lind Kriminaalasi F.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 25 lg 2 järgi

-

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25. novembri 2016. a otsus lühimenetluse korras (kiirmenetluses) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.B Süüdistatav F.B, isikukood: XXX, X , emakeeleks eesti keel, XX

X , elukoht: X X varem korduvalt XX XX; XX,

karistatud, viimati: 08.11.2016.a. Harju Maakohtu

otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi -

vangistusega 2 kuud, mida suurendati eelmise -

09.09.2016 kohtuotsusega karistuse osa võrra, liitkaristus 2 kuud 11 päeva, millest oli kantud 3 päeva

ning asendati 68 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 4 kuud, mis on tegemata kahtlustatavana kinnipeetud 23.11.2016 Prokurör Katrin Kabel Kaitsja Loobus kaitsjast KrMS § 45 lg 4 p 2 alusel

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. F.B

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

1. F.B olles 08.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega süüdistatakse selles, et tema,

karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 23.11.2016.a. kella 21.24 ajal Tallinnas, aadressil X asuvast S -ile kuuluvast kauplusest XX AS X , XX võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada

ühte 0,5-liitrist pudelit Laua viina maksumusega 6.59 eurot. Nimetatud kauba

ga möödus

kassadest, jättes kauba eest tahtli Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest kult tasumata. olenematutel põhjustel, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. F.B

Seega F.B , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 25. .2016. a otsusega tunnistati 11 lühimenetluse korras (kiirmenetluses) F.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 25 lg 2 järgi ja põhikaristuseks mõisteti vangistus 3

- kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati F.B-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust 08.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 8 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks F.B-le vangistus 4 kuud 8 päeva.

KrMS § 130 lg 41

ja § 275 lg 1 alusel kohaldati süüdimõistva otsusega mõistetud ja

ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmise tagamiseks F.B suhtes tõkendit – vahistamine alates 25.11.2016.a. kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni.

Võeti F.B vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla ning määrati, et karistuse kandmise alguseks on 23.11.2016, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka eelvangistuses 23.-25.11.2016 kuni kohtulahendini viibitud aeg.

KrMS § 175 lg 1 p de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel mõisteti F.B-lt väl - ja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 323 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355

Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

ESITATUD APELLATSIOON

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav F.B, kes leiab, et temale mõistetud liitkaristus ei ole õige. Süüdistatav märgib, et 08 temale mõistetud .11.2016 otsusega

ÜKT tegemist ei jõudnud ta alustada, kuna temani pole jõudnud ühtegi kriminaalhooldusametniku kirja. ÜKT tegemisest ei hoidnud tema kõrvale. Süüdistatav palub vähendada liitkaristust 08.11.2016 otsusega mõistetud karistuse võrra.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

3

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

5. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et süüdistatavale mõistetud liit esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.

6. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

KarS § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest -

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega

seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus o Karistust kergendavate n ülalnimetatut järginud.

asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt

tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis.

7. Kohtukolleegium märgib, et F.B vaidlustab sisuliselt ainult temale liitkaristuse mõistmist. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut

ning et k märkis ainuõigesti, uivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis kuulub kohaldamisele KarS § 69 lg 7, mistõttu KarS § 65 lg 2 kohaselt tuleb suurendada mõistetud karistust eelmise - 08.11.2016 Harju Maakohtu otsusega (mis jõustus 16.11.2016) mõistetud ärakandmata karistuse (tegemata üldkasulik töö 68 tundi) 2 kuud 8 päeva võrra. Maakohus märkis asjakohaselt, et üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks määrati 4 kuud, kuid F.B ei ole mõistetud karistusest ära teinud mitte ühtegi tundi

üldkasulikku tööd (tl 47) ja pani nädala pärast (23.11.2016) toime uue, samaliigilise (varavastase) süüteo. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega selles osas

ning märgib, et KarS § 69 lg 7 kohaselt puudus maakohtu käitumisalternatiiv, kui asendada süüdistatavale mõistetud ÜKT tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras ning mõista talle liitkaristus vastavalt KarS 65 lg 2 sätestatule.

Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg st 3 jätab

- kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja maakohtu otsuse seega muutmata.