4-16-6562/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16- 6562 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

K.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 otsusele väärteoasjas nr 2590, 16, 003518 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: K.J

(isikukood

XXX), elukoht xxxx, ei , e-post: xxxx tööta

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p VTMS) 2, § 135

RESOLUTSIOON:

1. K. -i kaebus rahulda osaliselt. J

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 Tühistada otsus väärteoasjas

nr 2590, 16, 003518

osaliselt, karistuse mõistmise osas.

3.

2 ja 3 KarS § 66 lg alusel võimaldada K. tasuda rahatrahv summas J

480 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates veebruarist 2017 igakuiselt vähemalt kaheksa 1.11.2017. (nelikümmend ) eurot, lõpetades tasumise hiljemalt 3

4.

Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) §

156 lõikes 11 nimetatud juhul.

VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Urbas koostas menetlusalusele isikule K.J-ile 25.07

.2016 väärteoprotokolli

AB 1461488 mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 24.07.2016 kell 23:25 , mootorsõidukit

xxxx, r/m xxxx, Lääne Kadrina alevikus, Viitna tee, (Pärnu – -Viru maakonnas, Rakvere-

Sõmeru mnt ja Rakvere tee vahel), suunaga Pärnu Sõmeru mnt poole.

- Rakvere- Juhtis

mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud alates 04.05.2016.

Menetlusalune isik rikkus lg 1 p 1

sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 88 lg 1, § 90 nõudeid.

Väärte ifitseeritud LS § § 242 lg 1 järgi. gu on kval

201 lg 2 ja LS

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ave Uue koostas menetlusalusele isikule K.J-ile 22.08.2016 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis

24.07.2016 kell 23:25 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Kadrina alevikus, Viitna tee,

(Pärnu – Sõmeru mnt ja Rakvere tee vahel), suunaga Pärnu Sõmeru mnt Rakvere-

- Rakvere-

poole. idukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria Juhtis mootorsõ

mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument. Isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud.

Menetlusalune isik rikkus

gu on sellega LS § § 88 lg 1, § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärte kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. Kuna LS § 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtoed on toime pandud ühe teoga, määrati menetlusalusele isikule karistus Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so 480 eurot.

3. 08.09.2016 esitas menetlusalune isik K.J Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi võimalust vähendada karistust ja/või

palu ja s

tasuda rahatrahv ositi. K on ta Ta on äesoleval ajal töötu. läbinud järelkoolituse juhtimisõiguse taastamiseks. Vastus

4. menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku K.J-i Kohtuvälise kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

5. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemkomissar

Mait Ever leidis, et K.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 ) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.

Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 7 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, määratud karistused ei ole suutnud teda panna õiguskuulekalt käituma.

6. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Kohtuväline m K.J-i kaebus rahuldamata. enetleja palub jätta otsus muutmata ja

K

ohtuotsuse põhjendused

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. aga Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja

materjalidega, leiab, et K.J-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada tuleb Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 003518 osal , K.J tasuda iselt, karistuse mõistmise osas, selliselt et võimaldatakse rahatrahv ositi 10 kuu jooksul.

9. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 88 lg 1 ja 90 lg 1 p 1 rikkumises.

Liiklusseadus § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.

Liiklusse

kellel ei ole vastava adus § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 106 lg 6 kohaselt kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

11. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud

tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga, juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

12. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü temale esitatud süüdistuses t tunnistaja A R õendatuks ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos patrullpolitseinik Sander Urbasega 24.07.2016 Kadrina asulas. 24.07.2016 liiklusjärelevalvet

kell 23 25 peeti Viitna teel kinni xxxx, xxxx

- : sõiduauto reg.märgiga . Sõiduauto liikus Pärnu

Rakvere

s osutus K.J –Sõmeru mnt suunas. Sõiduautol ees lähituli ei põlenud. Sõiduki juhik , kes ei teadnud, et talt on juhtimisõigus karistusena ära võetud.

13. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i ndatuks veel menetlusaluse isiku süü tõe

ütlustega, mille kohaselt ta tunnista süüte b o toimepanemist. Tal ei olnud esitada isikut tõendavat dokument ega juhiluba, ta ei teadnud, et juhtimisõigus on väärteo otsusega ära võetud, kuna pole otsust kätte saanud.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.J-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et 24.07.2016 kell 23: 25 juhtis ta sõiduautot xxxx ja polnud esitada dokumente. Isikusamasus tuvastatud rahvastikuregistrist andmete kontrollimisel.

15. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 13.04.2016 otsusega väärteoasjas nr tunnistatud süüdi LS § 227 lg 259016001303 on K.J 2, 242 lg 1

järgi ja karistuseks mõistet mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks i kuuks. Otsus

jõustus LS § 106 lg 6 kohaselt kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki 04.05.2016. juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks.

16. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

242 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod, kuna need on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg LS § 201 lg 2 järgi. Karistuseks määrati

1 alusel karistus

rahatrahvi 120

480 eurot. trahviühiku ulatuses s.o.

17. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja ei esitanud kontrollijale kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti j

a isikut tõendavat dokumenti.

18. Kohus leiab, et K.J on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna jõustunud Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 13.04.2016 otsusega oli tema juhtimisõigus ära võetud kaheks kuuks ning 24.07.2016 juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud. Lisaks ei olnud tal esitada kontrollijale kehtivat vastava kategoor isikut ia mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ja tõendavat dokumenti. Eelnevast lähtuvalt on K.J i käitumises tuvastatud LS § 201 -

lg 2

ja LS § 242 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused.

19. Kohus leiab, et K.J

18 lg 3 kohaselt pani väärteod toime hooletusest. KarS § on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks K.J pidanud enne sõiduauto rooli istumist kontrollima endal kaasas oleva isikut tõendava dokumendi olemasolu ning juhtimisõiguse kehtivust. Eelnevast lähtuvalt on K.J i käitumises tuvastatud LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 sätest - atud süüteo subjektiivse koosseisu tunnused.

20. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist.

21. Tõendamist leidis, et ühe teona LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseadus § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS §

57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on kohaldanud keskmis . põhikaristust alla sanktsiooni t määra

22. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on seitse kehtiv ise eest, sh mitu at väärteokaristust liiklusnõuete rikkum analoogse väärteo eest, on kohtuväline menetleja määranud karistuse õiges

K.J-ile suuruses

. K.J on arestid ära kandnud ja tasumata on kaks rahatrahvi.

23. KarS § 66 lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. K.J on käesoleval ajal töötu. Põhjendatud on menetlusaluse isiku K.J-i taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Eeltoodu alusel tuleb Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

22.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 1 3518 tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas, 6, 00

selliselt, K.J tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. et võimaldada

24. Eeltoodud põhjendustel tuleb K.J i kaebus rahulda osaliselt. Tühistada Politsei - - ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.08.2016 otsus väärteoasjas nr 2590, 16, 003518 osaliselt, karistuse mõistmise osas. KarS § 66 l alusel võimaldada K.J tasuda g 2 ja 3

rahatrahv summas 480 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates veebruarist 2017 igakuiselt vähemalt 48 urot, lõpetades tasumise hiljemalt 31.1 Rahatrahv tasuda kohtuvälise e 1.2017. menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik